Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus esitas 01.04.2026 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-26-7460). 02.04.2026 määrusega andis kohus avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, puudused kõrvaldati 06.04.2026. Avalduse kohaselt tegutses OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus sõltuvushäiretega isikute rehabilitatsiooniteenuste osutamise valdkonnas, sealhulgas ambulatoorsete psühhiaatriliste teenuste osutamisel vastava tegevusloa alusel. Ettevõtte tegevus toimus XXXas aadressil XXX hoones, mille linn oli andnud kasutamiseks nimetatud tegevuse läbiviimiseks. Ettevõte osutas teenuseid lepinguliste suhete alusel riigiasutusega Tervise Arengu Instituut, olles vastavate teenuste osutaja. Enam kui 20 aasta jooksul, alates 2005. aastast, toimus ettevõtte tegevus Tervise Arengu Instituudiga igal aastal sõlmitud üheaastaste lepingute alusel, mis kujundas ettevõtte tegevuse rahastamise stabiilse ja prognoositava mudeli. Viimane leping sõlmiti 2024. aastaks pikendusega 2025. aastani. Alates 2026. aastast muudeti teenuste osutamise korda ning rahastamine hakkas toimuma riigihanke kaudu. Ettevõte osales 01.09.2025 välja kuulutatud hankes XXXas teenuste osutamiseks 2026. aastal, kuid ei osutunud edukaks pakkujaks. Seetõttu kaotas ettevõte oma peamise ja sisuliselt ainsa rahastamisallika. Alates 2026. aasta algusest ei tegele ettevõte teenuste osutamisega ega saa tulu põhitegevusest. Ajavahemikul jaanuarist märtsini 2026 teostas ettevõte üksnes tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid, sealhulgas meditsiinilise dokumentatsiooni üleandmist linnaarhiivi, kohustuste lõpetamist, arveldusi töötajatega, jooksvate kulude tasumist, raamatupidamis- ja finantsaruandluse koostamist ning tegevuse lõpetamiseks ettevalmistamist. Tänaseks on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Avaldaja esitatud andmete järgi on tema kohustuste suuruseks 39 100,06 eurot ning vara väärtuseks 1037,77 eurot. Tartu Maakohus nimetas 17.04.2026 määrusega OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus ajutiseks pankrotihalduriks L.P, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutisel halduril tuli esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 11.05.2026. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on 07.05.2026 esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Äriühing on asutatud 11.01.2005. Juhatuse liikmed on Q.H (ik XXX) ja F.L (ik XXX). Osakapital on 3068 eurot, osanikeks on Q.H ja F.L. Mõlemal osanikul on osa suurusega 1534 eurot, mis moodustab 50% osakapitalist. Tegevusalaks on alates asutamisest olnud eriarstiabi osutamine (EMTAK 86221 / NACE 86.22). Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile edastanud perioodi 01.01. –

17.04.2026 kohta bilansi ja kasumiaruande, mille kohaselt oli võlgniku müügitulu 0 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud alates jaanuarist 2026. Pankrotiavalduse kohaselt perioodil jaanuar – märts 2026 tegeles võlgniku juhatus üksnes tegevuse lõpetamisega seonduvaga. Viimased töölepingud on lõpetatud 16.01.2026. Võlgnikul on AS-s SEB Pank arvelduskonto nr XXX, kontojääk seisuga 20.04.2026 on 63,89 eurot, ning arvelduskonto nr XXX, kontojääk seisuga 20.04.2026 on 973,88 eurot. Võlgniku poolt edastatud andmetel on kassas raha 0,03 eurot. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid 1037,80 eurot. Muu likviidne vara puudub. Võlgnik on tegevuse käigus soetanud vara (sh mööbel ja muud esemed), mis olid abistava ja kulupõhise iseloomuga ning on amortiseerunud seoses sihtotstarbelise ja intensiivse kasutamisega ja ei oma turuväärtust. Võlgnikul on võlgnevused ainult töötajate ees (saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitised, muud hüvitised töölepingu seaduse kohaselt) kogusummas 39 100,06 eurot. Edaspidiselt ajutine pankrotihaldur esitab töötajate nõuete osas Töötukassale avalduse töötajatele hüvitiste maksmiseks. Ajutine haldur leiab, et äriühingu maksejõuetus on ilmne ning puudub vajadus finantssuhtarvude analüüsimiseks. Võlgnikul on kohustusi ca 39 100 eurot ja varakogumi võimalikuks väärtuseks on ca 1037 eurot. OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus on püsivalt maksejõuetu, sest tema olemasolev vara ei kata kohustusi. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea. Võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige asjaolust, et 2026. aastast muudeti võlgniku tegevusalal teenuse osutamise korda ning riigihankes ei osutunud võlgnik edukaks pakkujaks. Olemasoleva informatsiooni alusel ei ole põhjust sedastada rasket juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väga täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega, kuid eelduslikult (arvestades võlgnevuste teket) on see jaanuar 2026. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel oleks vajalik turuväärtust mitteomav vara (amortiseerunud mööbel jms) ära vedada ja hoiustada/utiliseerida. Sellega kaasneksid rahalised kulud, millised peaksid katma võlausaldajad (töötajad). Seega ajutine pankrotihaldur ei loe eeltoodud tegevusi pankrotivara moodustamise seisukohalt majanduslikult põhjendatuks. Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga (tegevus lõppenud, töötajad puuduvad). Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, sest äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud, mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 39 100,06 euro ulatuses ja vara kokku 1037,80 eurot. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on asjaolud, et võlgniku tegevusalal muudeti teenuse osutamise korda ning võlgnik ei osutunud riigihankes valituks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1860 eurot ja

maksmise tähtajaks 01.06.2026 ning teatanud 11.05.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 02.06.2026 vastavalt PankrS § 192 11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 01.07.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Narva Sõltuvuste Ravikeskus dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme F.L (ik XXX). Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385) ja raske juhtimisvea tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.04.2026 189,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 10 tundi. Ajutine haldur märgib, et arvestab tunnitasuks 150 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 1860 eurot. Edaspidi tuleb töötajate nõuete osas vastavalt PankrS § 29 lg 5 sätestatule esitada Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldus võlgniku töötajatele (10 isikut) hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Ajutine pankrotihaldur hindab vastava avalduse koostamise (sh vajadusel suhtlus töötajatega, komplekteerimine) ja esitamisega seonduvaks ajakuluks vähemalt 6 tundi. Kokku koos käibemaksuga 1116 eurot. Võlgnikul on rahalisi vahendeid 1037,80 eurot. Nimetatud summa arvelt on võimalik osaliselt kanda ajutise pankrotihalduri tasu 1037,30 eurot (maha on arvestatud SEB pangakontodel olevate rahaliste vahendite ülekandekulud 2 x 0,25 eurot). Seega saaks tundide arvestuse põhiselt tasustatud ca 5,58 töötundi (haldur ümardab täistundideni ehk 6 tunnini). Ajutine pankrotihaldur taotleb määrata ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks koos käibemaksuga 1855,70 eurot (1037,30 + 818,40), millisest summast 1037,30 eurot hüvitatakse võlgniku rahaliste vahendite arvelt ja 818,40 eurot võlgnikule antava menetlusabina. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 886 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus ajutisele haldurile tasu määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Käesolevas asjas ei pea kohus põhjendatuks ajutise halduri taotletud tunnitasu ega ajakulu täielikku hüvitamist. Menetluse mahtu ja keerukust hinnates tuleb arvestada, et võlgniku äritegevus seisnes üksnes ühe lepingu alusel teenuse osutamises Tervise Arengu Instituudile. Lisaks on võlgnik pankrotiavalduses märkinud, et tegeles juba jaanuarist kuni märtsini 2026 ettevõtte tegevuse lõpetamisega. Võlgniku võlgnevused seisnevad töötajate nõuetes ning tegemist ei ole mahuka ega keeruka majandustegevusega äriühinguga. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et käesoleva menetluse keerukust arvestades on põhjendatud ajutise halduri tunnitasu määraks 120 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ajutise halduri aruande koostamiseks märgitud ajakulu täies ulatuses. Menetluse piiratud mahtu, kogutud andmete ulatust, aga ka ajutise halduri kõrget kutsetaset ja pikaajalist praktilist kogemust arvestades peab kohus mõistlikuks lugeda aruande koostamisele kulunud ajaks 8 tundi ehk ühe tööpäeva. Edasise töö osas peab kohus põhjendatuks arvestada töötajate saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel maksmisele kuuluvate hüvitiste arvestuste koostamiseks kokku 5 tundi. See vastab ligikaudu 30 minutile ühe töötaja kohta ja seda riigi vahenditest tasu määraga 33 eurot poole tunni kohta. Seejuures arvestab kohus, et võlgnik esitas juba pankrotiavalduse lisana võlanimekirjas vastavad arvestused ning ajutine haldur on lähtunud samadest arvestustest, lisades need oma aruandele (lisa 9). Seetõttu ei saa töötajate nõuete kontrollimist ja arvestuste vormistamist pidada tavapärasest suuremat ajakulu nõudvaks tegevuseks. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates vähendab kohus ajutise halduri taotletud tunnitasu ja ajakulu ning määrab tasu lähtudes tunnitasust 120 eurot, aruande koostamiseks kulunud 8 tunnist ning edasiste toimingute tegemiseks vajalikust 5 töötunnist. Ajutine haldur on teinud kindlaks võlgniku vara väärtuses 1037,30 eurot (raha SEB Pank arvelduskontodel), mille arvel on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu ca 7 töötunni eest. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 13 tundi, võlgniku vara väärtust 1037,27 eurot ja justiitsministri 01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), tuleb L.P-le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 295,80 eurot, kokku 1528,31 eurot. Riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks 95,04 eurot, kokku 491,04 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.