Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-21005
Kohtuasi
Interest Medical OÜ pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Interest Medical OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik: Interest Medical OÜ (pankrotis, registrikood 12574545), seaduslik esindaja OS, lepinguline esindaja Aivar Olli Võlausaldaja: ALAND Investment LLC (Ameerika Ühendriikide registrikood 88-3851227), lepinguline esindaja Danil Lipatov Pankrotihaldur: Indrek
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Lepsoo
(isikukood
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2026 määrus muutmata. Jätta Interest Medical OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Interest Medical OÜ (pankrotis) kanda. Määrata määruskaebuse esitamisest tingitud ALAND Investment LLC kuludeks 1400 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (TsMS § 178 lg 2). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (PankrS § 32 lg 1 ning § 5 lg-d 1 ja 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-25-21005 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.ALAND Investment LLC esitas 04.12.2025 Harju Maakohtule avalduse Interest Medical OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja andis 16.01.2023 lepingu nr 1-01162023 alusel võlgnikule 2 300 000 dollarit (USD) laenu. Võlgniku juhatuse liige AT tunnistas võlgniku nimel kohustuse olemasolu 31.12.2024 akti allkirjastamisega. Võlgnik tasus vastavalt lepingu p-dele 1.11 ning 2.2 intressi 2023. a ja 2024. a eest. Tasumata on intress ajavahemiku 01.01.2025 kuni 04.12.2025 eest summas 119 434,90 USD. Laenu tagastamise nõue muutus lepingu p-de 4.1, 5.1 ja 6.11 koosmõjus sissenõutavaks 20.10.2025, kui võlgnik ei esitanud laenuandjale küsitud dokumente.
2.Võlgnik ei nõustunud pankrotiavaldusega ning vaidlustas laenulepingu nr 1-01162023 ja 31.12.2024 võlatunnistuse ehtsuse, samuti laenu saamise ALAND Investment LLC-lt. Võlgnik tegutses enne Euroopa Liidu poolt sanktsioonide kehtestamist ravimite ja apteegikaupade müügiga Valgevenesse. Pärast sanktsioonide kehtestamist vähenes võlgniku käive, kuna tarnitava kauba eest pole võimalik rahalisi vahendeid saada. Võlgnik tunnistab makseraskuste olemasolu, kuid peab neid ületatavateks.
3.Ajutise halduri 31.03.2026 aruande kohaselt koosneb võlgniku vara peamiselt nõuetest, mille sissenõudmise perspektiiv on ebaselge (eeskätt nõuded välisriikides tegutsevate isikute ja pankade vastu). Võlgniku ainus likviidne vara on Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olev 348,41 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 2 021 769,02 eurot, millest võlgnik ei tunnista 1 942 743,56 euro suurust kohustust pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees ja 39 196,85 euro suurust kohustust AL ees. Võlgnik ei vaidlustanud kohustusi summas 39 828,61 eurot.
4.Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- kui bilansitesti järgi. Võlgniku rahalised vahendid Valgevene pangakontodel ning nõuded kolmandate isikute vastu (sh välisriikides) ei ole käsitatavad usaldusväärse likviidse varana, raha üle puudub kontroll ja kindlus vahendite kättesaadavuse osas, nõuete osas puudub selgus tegeliku sissenõutavuse osas. Teadaolevad rahavood ja majandustegevus, mille arvelt võlausaldaja nõuet rahuldada, puuduvad. Võlgniku raamatupidamist ei ole alates 31.03.2025 peetud ning võlgnikule kuulunud kinnisasi on võõrandatud 2025. a keskel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu isegi siis, kui kõrvale jätta pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue, sest netovara on negatiivne ning vaidlustamata kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid ei ole. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus kuulutas 24.04.2026 välja võlgniku pankroti.
6.Võlgniku makseraskused algasid 2024. a ning süvenesid 2025. a jooksul. Võlgniku käive vähenes järsult, ta võõrandas 2025. a keskpaigas seni kontorina kasutatud korteriomandi ning lõpetas 2025. a III kvartalis sisulise majandustegevuse. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2025. a sügisel, mil ta ei suutnud enam täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 2 021 769,02 eurot, millest võlgnik ei tunnista 1 942 743,56 euro suurust kohustust ALAND Investment LLC ees ja 39 196,85 euro suurust
2-25-21005 kohustust AL ees. Võlgniku poolt vaidlustamata kohustusi on 39 828,61 eurot, likviidne vara puudub. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest, mille sissenõudmise perspektiiv on ebaselge.
7.Osaühingu tegevuse jätkamine oli vastavalt ÄS §-le 176 õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2500 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgnik on maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 3 (bilansitest) kui PankrS § 1 lg 2 (likviidsustest) tähenduses. AT, GL ja OS on jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse (ÄS § 180 lg 51) täitmata. Määruskaebus, menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub pankrotimääruse tühistada. Võlgniku hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta selle, et võlgnikul on vara, mis koosneb tegelikest nõuetest. Võlgniku varaks on: 1) nõue AL vastu vähemalt 799 586,71 eurot; 2) nõue Tien Shan Finservice vastu vähemalt 343 294,85 eurot; 3) nõuded tarnijate vastu seoses tasutud ettemaksuga vähemalt 3 138 933 eurot. Võlgnikul on piisavalt vara, et täita kohustusi summas 39 828,61 eurot, st vaidlustamata kohustusi.
9.Pankrotihaldur ja ALAND Investment LLC vaidlesid määruskaebusele vastu, kuna määruskaebuses viidatud võlgniku võimalike nõuete olemasolu, ulatus ja realiseeritavus ei ole käesolevas menetluses lõplikult selgunud. Maksejõulisuse hindamisel tuleb lähtuda võlgniku tegelikust majanduslikust olukorrast. Määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu järelduste ümberhindamiseks.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid ei korda.
12.Ringkonnakohus võtab vastu määruskaebusele ning võlausaldaja 09.06.2026 vastusele lisatud tõendid (TsMS § 662 lg 3).
13.Määruskaebuses ei ole kahtluse alla seatud maakohtu tuvastatut, mille kohaselt on võlgnikul 39 828,61 eurot kohustusi, mida ta vaidlustanud ei ole. Määruskaebuse keskse argumendi kohaselt on võlgnikul piisavalt vara, et need kohustused täita.
14.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus tuvastas õigesti võlgniku püsiva maksejõuetuse. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks.
15.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma
2-25-21005 võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või kui äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Ühe eelnimetatud eelduse esinemisest piisab, et lugeda juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetuks (RKTKo 25.02.2013, 3-2-1-188-12, p 14).
16.PankrS § 1 lg-s 2 sisaldub n-ö likviidsus- ehk maksevõimetest, mille kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Hindamaks, kas võlgnik on selle järgi maksejõuetu, tuleb esmalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse hindamise hetkel sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused ja teha kindlaks kõik sel hetkel võlgniku kasutuses olevad likviidsed vahendid ning seejärel hinnata, millise osa saab võlgnik täita olemasolevate likviidsete vahenditega ning kas osaühingust võlgnikul on võimalik pankrotiavalduse esitamiseks ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise tähtaja (20 päeva) jooksul saada juurde nii palju likviidseid vahendeid, et nendega kõik sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita. Seejuures tuleb maksejõuetuse väljaselgitamisel lähtuda üksnes neist rahalistest nõuetest võlgniku vastu, mida võlausaldaja reaalselt soovib ja saab maksma panna, st nõuetest, mis tegelikult võlgniku maksevõimet ohustavad. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb peamiselt arvesse võtta raha – sularaha ja maksekontol, aga ka tähtajalisel hoiusel olevat raha ning väärtpabereid, mille kohta on olemas kohese tagasiostu kohustus (vt ka pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) seletuskiri, lk 32–36).
17.Võlgnik on määruskaebuses tuginenud kolmele nõudele, mille kogumaht ületab 39 828,61 eurot.
18.Esiteks tugineb võlgnik väitele, et tal on endise töötaja AL vastu 788 586,71 euro suurune nõue seoses 2024. aastal võlgniku Valgevene arvelduskontolt tehtud ülekannetega. Võlgniku hinnangul on endine töötaja pannud toime omastamise, usalduse kuritarvitamise, võltsimise ja/või kelmuse. Prokuratuur otsustas 21.05.2026 jätta kriminaalmenetluse alustamata (dtl 644647). Määruskaebusele ei ole lisatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks hinnata kahju tekkimist, selle suurust või seost AL tegevusega. Kõnealuse nõude olemasolu ega ulatus ei ole selge. Haldur on asjakohaselt märkinud, et ka nõude olemasolu korral ei ole võimalik hinnata selle sissenõutavust. Halduril puuduvad andmed AL Eestis asuva vara kohta, pealegi on ta avaldanud, et tal on nõudeid võlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku nõue AL vastu vaieldav ning seda pole täidetud pikema aja jooksul (etteheidetavad teod on toime pandud kaks aastat tagasi). Tegemist ei ole mõistliku aja jooksul võlgniku kohustuste täitmiseks realiseeritava varaga.
19.Teiseks tugineb võlgnik väitele, et talle kuuluvad Kõrgõstani teenuseosutaja Tien Shan Finservice kontol asuvad finantsinvesteeringud, mille väärtus 31.03.2025 seisuga oli 343 284,85 USA dollarit. Ajutine haldur tuvastas, et 31.03.2025 seisuga kajastati sellist finantsinvesteeringut võlgniku raamatupidamises, kuid võlgniku raamatupidajale ei ole alates 2025. a aprillist konto ülevaateid esitatud ning tänane juhatuse liige ei ole konto olemasolust teadlik (dtl 254). Ajutisel halduril ei olnud kontole ligipääsu 31.03.2026 aruande koostamise ajal (dtl 254) ega võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (dtl 451). Seega ei ole senise menetluse käigus olnud võimalik kontrollida väärtpaberikontol kajastatud vara olemasolu, väärtust ega realiseeritavust. Kuna ligipääs kontole puudub, ei ole tegemist likviidse varaga.
20.Kolmandaks tugineb võlgnik Indoneesia ja Türgi lepingupartnerite vastu olevatele nõuetele. Halduri hinnangul on need nõuded hüpoteetilised. Ringkonnakohus nõustub
2-25-21005 pankrotihalduriga. Tegemist on lepingute alusel tehtud ettemaksetega ning võlgnik ei ole tõendanud, et ta lepingupartnerid oleksid oma kohustusi rikkunud või tal oleks tekkinud ettemaksete tagasinõudmise õigus. Võlgnik kinnitas menetluse algusetapis ajutisele haldurile vastupidist. Nimelt avaldas võlgnik esialgu, et ettemaksena tasutut ei ole võimalik tagasi saada, kuna osa toodangust on juba töös või võlgniku jaoks ette valmistatud (dtl 257). Ka määruskaebuses märgib võlgnik, et ettemakse tagastamise või kauba tarnimise üle oleks vaja pidada läbirääkimisi. Seega ei ole tegelikult väidetavate nõuete olemasolu, ulatus ega sissenõutavus teada.
21.Kokkuvõtlikult on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnikul puudub likviidne vara. Vara, mida ei ole võimalik mõistliku aja jooksul realiseerida, ei ole likviidne. Maakohus kuulutas põhjendatult pankroti välja, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda ning need tasutakse pankrotivarast (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).
23.Võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepingulise esindaja kulu 1400 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse analüüsimiseks 1,5 tundi, määruskaebusele lisatud tõenditega tutvumisele ja nende analüüsimiseks 1 tund ning määruskaebusele seisukoha koostamiseks 4,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 200 eurot tunnis (käibemaksuta). Võlausaldaja ei taotle kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Kulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Kokkuvõttes vastab ligikaudu ühe tööpäeva pikkune ajakulu määruskaebemenetluse mahule. Seega määrab ringkonnakohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 1400 eurot (7 × 200).
24.Menetluskulu hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu ringkonnakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.