Pankrotiõigus

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutisele haldurile tasu määramise peale võib ajutine haldur või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud OÜ Vesiring (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 24.03.2026 võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-26-6735). Avalduse kohaselt loodi OÜ Vesiring 25.08.2023 ja ettevõte tegeles santehnika toodete müügiga Tartus E-Kaubamajas, kellega oli sõlmitud ka vastav rendileping. Ettevõttes töötas üks töötaja (kaupluse müüja). Kuna Eestis oli ja on jätkuvalt majanduslangus ning müügid järjest vähenesid, siis tekkis võlg nii rendileandja kui ka töötaja ees. Tänaseks on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Tegevus lõppes 2024. aasta alguses ja kauplus suleti sama aasta veebruaris. Avaldaja esitatud andmete järgi on tema kohustuste suuruseks 40 733,16 eurot. OÜ-l Vesiring puudub vara. Seoses rendivõlgnevusega kasutas rendileandja E-Kaubamaja pandiõigust ning võttis võla katteks enda valdusse kaupluses olnud toodete näidised. Osa toodete näidiseid võttis tagasi tarnija SIA Stiklas Serviss (Läti). Tartu Maakohus nimetas 24.04.2026 määrusega OÜ Vesiring ajutiseks pankrotihalduriks F.X-i, peatas võlgniku vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Ajutisel halduril tuli esitada kohtule kirjalik aruanne ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta hiljemalt 15.05.2026. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on 13.05.2026 esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Vesiring on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Osaühingu äriregistri esmakande aeg on 25.08.2023. Põhitegevusalaks on veevarustus- ja sanitaarseadmete ning nende koosteosade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes (EMTAK 47522, NACE 47.52). Osakapital on 1000 eurot. Asutaja, ainuomanik, kasusaaja ja juhatuse liige on O.T. Ühingu tegevuseks oli sanitaartehnika ja vannitoasisustuse jaemüük. Müügitegevus toimus kaupluse kaudu ning hiljem lühiajaliselt ka veebilehe vahendusel. Ühing ei soetanud olulises mahus põhivara. Tegevuseks vajalikud esmased vahendid (arvuti, laud, tool, printer) tagati omaniku isiklike vahendite arvelt. Müügiks kasutatud toodete näidised saadi tarnijatelt üldjuhul tasuta kasutamiseks. Ühingu majandustegevus lõppes 2024. aasta veebruaris/märtsis, kui kauplus suleti seoses majanduslike raskustega. Ühingul puuduvad täpsed andmed rendileandja poolt pandiõiguse alusel võetud vara nimekirja ja maksumuse kohta. Tegemist oli peamiselt sanitaartehnika toodete näidistega (nt vannitoasisustus), mis olid kasutusel müügisaalis. Pärast kaupluse sulgemist püüdis ühing lühiajaliselt jätkata müügitegevust veebilehe kaudu, kuid tellimusi ei laekunud. Ühingu makseraskuste süvenemisel vähenes oluliselt käive, samas kui püsikulud säilisid. Lisaks blokeeriti ühingu pangakonto erinevate võlausaldajate (sh inkassofirmade ning Maksu- ja Tolliameti) nõuete tõttu, mis raskendas edasist majandustegevust. Tarbijavaidlused tekkisid olukorras, kus ühing ei suutnud majanduslike raskuste tõttu täita kõiki klientide tellimusi ega tarnida kaupu kokkulepitud tingimustel. Sellest tulenevalt pöördusid mitmed kliendid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti poole. Võlgnevused hakkasid tekkima 2023. aasta lõpus seoses sellega, et ühingu majandustegevusest saadav tulu ei katnud enam kohustusi. Üürnik võlgnes perioodil 31.10. – 31.12.2023 esitatud arvete alusel põhivõlana 1469,24 eurot. Üürileandja pandiõigusega koormatud vara koosseisus olid erinevad duššikabiinid (kokku 4 tk), üks duššikomplekt ja üks vann. 08.05.2024 on üürileandja ja üürnik sõlminud vara müügilepingu ning kokkuleppe tasaarvestuse teostamiseks, mille alusel üürnik müüs üürileandjale erinevaid vannitoa sisustuse tarbeid summas 1332,43 eurot, millele lisandub käibemaks 293,13 eurot, kokku koos käibemaksuga 1625,56 eurot. Pooled teostasid tasaarvestuse vara müügihinna ja ostja poolt tasumisele kuuluva summa 1625,56 eurot vahel. Võlgnikul varad ja nõudeõigused puuduvad (nõue omaniku vastu seoses sõiduki müügiga on ebaselge). Ühingu ainuosanik on varasemalt teinud ühingule rahalisi sissemakseid, mida võiks käsitleda laenuna. Tegemist oli omaniku poolt ühingu tegevuse finantseerimiseks antud vahenditega, mis olid suunatud äritegevuse käivitamise ja jätkamise kulude katmiseks. Laenulepingut kirjalikus vormis ei sõlmitud ning laenu täpseid tingimusi (sh tähtaeg, intress, tagatised) ei ole kokku lepitud. Tegemist oli tähtajatu ja intressita omaniku laenuga. Andmete esitamise hetkel ei ole omanik esitanud nõuet laenu tagastamiseks ning käsitleb antud vahendeid ettevõtlusega seotud äririskina. Täitemenetluse registri andmetel on seisuga 10.05.2026 võlgniku suhtes avatud neli täitetoimikut: 1) 176/2024/2633 A. K.nõudes jäägiga 897,50 eurot; 2) 179/2024/1057 Õ. S. nõudes jäägiga 3121,80 eurot; 3) 179/2024/1264 Õ. S. nõudes jäägiga 11 994 eurot; 4) 179/2025/263 ESTO AS nõudes jäägiga 612,72 eurot. Täitemenetluse raames on äriühingu vara arestitud. Äriühingu vara ei ole täitemenetluste käigus võõrandatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 04.05.2026 on OÜ-l Vesiring maksuvõlg 579,12 eurot ja arvestuslik intress 267,66 eurot (kokku 846,78 eurot) ning riiginõue 736,56 eurot (oportuniteeditasu kriminaalmenetluses). Võlgnikul on avatud pangakonto AS-s LHV Pank, saldo seisuga 06.05.2026 on 0 eurot, kuid tasumata on kaardi kuutasude võlgnevus 6 eurot. Ühingul oli varasemalt rendileping E-Kaubamajaga, millega seoses tekkis võlgnevus. Täpne võlgnevuse suurus ei ole enam juhatuse liikmele teada. Nimetatud leping ning sellega seotud muudatus- ja lõpetamisdokumendid ei ole käesoleval hetkel ühingu valduses säilinud. Ühingul oli tegevuse jooksul registreeritud üks töötaja – Õ. S. Äriühingul on tekkinud töötaja ees võlgnevus, mis on tuvastatud töövaidluskomisjoni 04.07.2024 otsusega nr 4-1/727/24. Väljamõistetud nõude suurus kokku on 10 331,95 eurot, lisandub viivis. Ei saa välistada, et võlgnevus esines ka raamatupidamisteenuse osutaja Camelod Aktiva OÜ (varasema ärinimega Camelod Office OÜ) ees. Raamatupidamisdokumendid ei ole enam võlgnikule kättesaadavad. Raamatupidamisteenuse osutaja kinnitusel nõuded puuduvad. Puudub vara, mida võiks tagasi nõuda või võita. Võlgniku suhtes on algatatud kriminaalmenetlus nr 24263050090, milles on kannatanutena märgitud J I – kahju 600 eurot ja J V – kahju 600 eurot. Süüdistus on esitatud juhatuse liikme O.T ning OÜ Vannituba.ee (pankrotis) vastu. Süüdistatav ei ole võtnud süüd omaks. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 22 348,39 eurot järgmiselt: 1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 1583,34 eurot (sh maksuvõlg alates 12.03.2024 summas 579,12 eurot, arvestuslik intress 267,66 eurot ja riiginõue, s.o oportuniteeditasu kriminaalmenetluses 736,56 eurot); 2) Õ. S. – 15 115,80 eurot (töölepingust); 3) ESTO AS – 612,72 eurot; 4) NobelDigital OÜ – 108,89 eurot; 5) AllePal OÜ – 90,61 eurot; 6) Elisa Eesti AS – 85,63 eurot; 7) AS LHV Pank – 6 eurot; 8) J. I. – 600 eurot; 9) Jelena Vassiljeva – 400 eurot; 10) K. V. – 419,50 eurot; 11) A. K. – 897,50 eurot; 12) kohtutäitur Õ. P. – 2132,80 eurot; 13) kohtutäitur Rocki Albert – 297,60 eurot. Lisanduvad viivised. Nõuetest 15 115,80 eurot ehk 67,64% moodustavad ühe töötaja kasuks Tööinspektsiooni poolt välja mõistetud tasud. Nimetatud summast osa kuulub Töötukassa poolt

hüvitamisele. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnik märkinud eelkõige majandustegevuse ebaõnnestumise, mis väljendus oodatust väiksemas käibes, püsikulude jätkumises ning üldise majanduskeskkonna halvenemises. Ajutise halduri hinnangul ei saa praeguste andmete alusel välistada, et samale omanikule kuuluva OÜ Vannituba.ee Tartu tegevus läks üle OÜ-sse Vesiring (sama tegevusala, tegevuskoht, töötaja). OÜ Vannituba.ee Tartu maksuvõlad said alguse 11.08.2023 ja kaks nädalat hiljem asutati OÜ Vesiring. Eelnevast lähtuvalt oli omanik O.T OÜ-d Vesiring asutades teadlik nii prognoositavatest käibemahtudest, kui kasumi teenimise võimalustest. Samas oli ta valmis panustama suures ulatuses isiklike vahenditega. Kogu tegevuse perioodil olid ühingu pangakontole laekumised 60 160,61 eurot, millest 24 662 eurot (41%) moodustasid omaniku antud laenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ Vesiring maksejõuetuse peamiseks põhjuseks omaniku põhjendamatult optimistlik arvamus, et ta suudab uue äriühingu kaudu hakata kasumlikult tegutsema, kuigi tema eelmisel äriühingul see ei õnnestunud. Võlgnik muutus maksejõuetuks juba hiljemalt 2023. aasta lõpus, kui oli selge, et vajalikku käibemahtu ei saavutata. Puuduvad andmed, et juhtorgani liige oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustusi rikkunud või oli tegemist üksnes ülioptimistliku lootusega müügimahtude suurenemisele. Nii O.T-le kui ka OÜ-le Vesiring on esitatud süüdistused vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 5 ja § 209 lg 3 (kelmus) alusel. Käesolevaks hetkeks pole juhtorgani liikme poolt maksejõuetuse põhjustamist tuvastatud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud pea- ja päevaraamatuid, ega muid raamatupidamiskoondeid ning aruandeid. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et neid ei ole kunagi tehtudki. Esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku juhatuse liige on teadvalt rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid. OÜ Vesiring tegevus on lõppenud hiljemalt märtsis 2024. Puuduvad vahendid võlgade tasumiseks ja tegevuse jätkamiseks, millest lähtuvalt tegevuse taaskäivitamine ei ole võimalik. Võlgniku ainuomanik ei ole teatanud, et tal oleks vahendeid ühingu võlgade tasumiseks ja ühingu tervendamiseks. Eeltoodule tuginedes on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Samas esinevad ka PankrS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolud võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega, kuna olenemata võlgniku maksejõuetusest ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seetõttu ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. OÜ Vesiring on PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, sest äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud, mille läbi oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Samuti ei ole ettevõttel vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ettevõtte saneerimine ei ole võimalik. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 22 348,39 euro ulatuses. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks on äriplaani ebaõnnestumine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3500 eurot ja maksmise tähtajaks 19.06.2026 ning teatanud 03.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 22.06.2026 vastavalt PankrS § 192 11 lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule Maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 09.07.2026 kohtule teatanud, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada OÜ Vesiring pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Vesiring pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Vesiring dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme O.T (isikukood

XXX).

Ajutine haldur ei tuvastanud väärtust omava vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalusi. Käesolevaks ajaks ei ole ka tuvastatud võlgniku juhatuse liikme poolt kuriteo (KarS §-d 384 – 385) tunnustele vastavaid tegusid. Samas on ajutine pankrotihaldur tuvastanud raamatupidamiskohustuse rikkumise ning äriühingu osas on algatatud kriminaalmenetlus kelmuse kahtlusel. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.04.2026 189,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 tundi. PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 946 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus) § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega 15 tundi ja justiitsministri 01.02.2021 määrusega kehtestatud ajutise halduri tasumäära 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), tuleb F.X-ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot, määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o F.X-i Õigusbüroo osaühingule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.