Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

M.B esitas 10.04.2026 hagiavalduse W.E vastu kahju väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 487 eurot, hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest 23,25 eurot, kuni 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 55,12 eurot ja alates 11.04.2026 viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt üüris hageja enda korteri aadressil XXX välja. 10.02.2025 toimus korteris seltskondlik tähistamine, milles osales ka kostja. Korterist lahkudes lõhkus kostja vägivallaakti käigus kortermaja seinale paigaldatud videokaamera. Lõuna prefektuuri Tartu politsejaoskonna uurimise käigus tehti kindlaks, et kostja oli valvekaamera lõhkumise intsidendi teo toimepanijaks. Kostja poolt lõhutud valvekaamera oli korteriomandi kaasomandi esemeks ning hageja oli kohustatud korteriühistule tekkinud kahju hüvitama. Kostja tekitatud kahju hüvitamise tulemusena kandis hageja kahju ning ta soovib selle väljamõistmist kostjalt. Samuti soovib hageja viivise väljamõistmist alates kahju tekkimisest, s.o alates 10.03.2025. Viimasena soovib hageja kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 23,25 eurot.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.04.2026 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile.

Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel 14.05.2026, st kolme tööpäeva möödudes 08.05.2026 saatmisest teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevale kostja e-posti aadressile. Viimane päev hagile nõuetekohase kirjaliku vastuse esitamiseks oli 03.06.2026. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega reageerinud hagile muul viisil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 kohaselt pärast käesoleva otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.