lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-17270/53

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-17270/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3850
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Sentire MK10539935

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-17270

Kohtuasi

I Ki (pankrotis) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu määramine, kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik):

I K (isikukood xxx, xxx kodanik, viibimiskoht kuni xxx)

Pankrotihaldur (usaldusisiku ülesannetes):

pankrotihaldur Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK, asukoht: VäikeAmeerika tn 8-203, Tallinn, tel. 5097383, e-post: [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 80)

Usaldusisiku kandidaat:

A J (isikukood xxx, xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Ly Müürsoo taotlus.
2.Lõpetada I Ki (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
3.Kinnitada I Ki (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 11 949,46 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt: II järgu nõuded Võlausaldaja

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Välja maksmata eurodes

Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, RK 70000349) 650,10 Tervisekassa (RK 74000091) 1 013,15 xxx OÜ (RK xxx) 286,21

nõue järk

Jaotis %

II

89,126

II II

8,479 2,395

I ja III järgu nõuded puuduvad.

4.Lõpetada I Ki (pankrotis) pankrotimenetlus.
5.Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo I Ki (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri (usaldusisiku ülesannetes) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
6.Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu summas 1 665,30 eurot (koos käibemaksuga).
7.Anda I Kile menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 1 665,30 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel).
7.1.Vabastada I K pankrotihalduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 159,50 eurot, kokku 884,50 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.
7.2.Kohustada I Kit tasuma riigile pankrotihalduri tasu osaliselt kokku 780,80 eurot koos käibemaksuga peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
7.3.Pankrotihalduri tasu (p 7) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest menetlusabina OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935), arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is.
8.Lõpetada I Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
9.Avaldada pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4, FiMS § 49 lg 14).
10.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja

kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse võlgnik ja võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1.Viru Maakohus võttis 23.02.2023. a määrusega menetlusse I Ki (võlgnik) maksejõuetusavalduse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. 04.04.2023. a määrusega kuulutas kohus välja I Ki pankroti ja nimetas pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) Ly Müürsoo. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 05.10.2023. a määrusega.
2.30.03.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada I Ki (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta.

I K omab järgmistes pankades arvelduskontosid:  AS-s xxx arvelduskontot nr xxx, mille saldo on 0,00 eurot;  AS-s xxx arvelduskontot nr xxx, mille saldo on 0,00 eurot. I K ei olnud esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a füüsilise isiku tuludeklaratsioone. Haldur esitas esitamata tuludeklaratsioonid, samuti tuludeklaratsiooni 2023. a kohta, kuid tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu ei olnud. I K viibib xxx. Pankrotihaldur esitas 21.04.2023. a Riigi Tugiteenuste Keskusele avalduse, milles palus VangS § 44 lg 1 alusel arestida 50 % sissetulekutest. Arestimise alusel on pankrotivarasse laekunud kokku 198,92 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole I K saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu.

Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.





Ajutise pankrotihalduri tasu kokku 1 404 eurot koos käibemaksuga, millest 870 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest ja 534 eurot koos käibemaksuga I Kilt (Viru Maakohtu 04.04.2023. a määrus). Pankrotihalduri arvestatav tasu: Haldur on I Ki pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 130,00 eurot tunnis:

1.Teadete koostamine ja saatmine 8-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, taotluse saatmine kohtutäituritele xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx täitemenetluste lõpetamiseks, avalduse koostamine ja saatmine

Riigi Tugiteenuste Keskusele, teate pankroti väljakuulutamise kohta koostamine ja saatmine AS-i xxx ja AS-i xxx, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, kaaskirja koostamine ja saatmine võlausaldajale esialgse võlausaldajate nimekirja edastamise kohta; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 7 dokumenti): kokku 1 tund, s.o. 1 x 130,00 eurot = 130,00 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130,00 eurot = 130,00 eurot; Taotluse toimkonna moodustamata jätmiseks koostamine ja esitamine kohtule: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130,00 eurot = 65,00 eurot; Ettekande koostamine pankrotivara kohta PankrS § 132 lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130,00 eurot = 65,00 eurot; Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste kontroll, võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluse kohta, võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks ja selle kohtule esitamine: kokku 2,5 tundi, s.o. 2,5 x 130,00 eurot = 325,00 eurot; Lõpparuande koostamine: 3,5 tundi, s.o. 3,5 x 130,00 eurot = 455,00 eurot; Arvelduskontotel allkirjaõigusluse ümbervormistamine ja internetipanga lepingute sõlmimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130,00 = 65,00 eurot; Korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130,00 = 65,00 eurot; Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130,00 eurot = 65,00 eurot.

Kokku on haldur kulutanud I Ki pankrotimenetluses 10,5 tundi arvestusega 130,00 eurot tunnis, seega tasu kokku 1 365,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22 % summas 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (RK 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes. Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 3 069,30 eurot, millest 870 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest, 198,92 eurot (ajutise halduri tasu hüvitamata osa osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 2 000,38 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulnevaid nõudeid I Ki pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. I Ki nimele on registreeritud järgmised sõiduautod:  xxx (reg.märk xxx, esmane registreerimisaasta 1996), mille ülevaatus ja kohustuslik liikluskindlustus kehtisid kuni 12.2013. a, esimene arest oli sõidukile seatud 03.09.2014. a.;  xxx (reg.märk xxx, esmane registreerimisaasta 1995), mille ülevaatus ja kohustuslik liikluskindlustus kehtisid kuni 12.2013. a, esimene arest oli sõidukile seatud 03.09.2014. a. Transpordiamet teatas, et registrikanded on peatatud, kuna korraliste ülevaatuste lõppemisest ja viimastest liikluskindlustuse poliisi lõppemistest on möödas rohkem kui 2 aastat (viimased ülevaatused kehtisid kuni 12.2013). I K ise ei ole oma maksejõuetusavalduses varana sõidukeid märkinud ja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kohtuistungil teatas I K, et ta ei tea üldse, et tal on sõidukid. Seega kõike kogumis hinnates asub pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes seisukohale, et sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 10 650,10 eurot. Tervisekassa 1 013,15 eurot. xxx OÜ 286,21 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. I K ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväidet esitanud. Maksejõuetuse põhjus. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud ja/või tekitatud kohustusi tasuda. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole I K pankrotimenetluse ajal, s.o alates 04.04.2023. a maksustatavat tulu saanud. Seega ei ole I K tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega FiMS § 47 lg 1 mõistes. Pankrotihaldur edastab kohtule ja usaldusisikule võlausaldaja makserekvisiidid. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu: 1 0650,10 eurot, jaotis järgus 89,126%. Arvelduskonto nr xxx või xxx või xxx. Selgitusse: I K (xxx). Viitenumber xxx. Tervisekassa: 1 013,15 eurot, jaotis järgus 8,479%. Arvelduskonto nr xxx või nr xxx. Selgitusse: I K (xxx). xxx OÜ: 286,21 eurot, jaotis järgus 2,395%. Võlausaldaja palub jaotise alusel tehtavad väljamaksed kanda xxx OÜ arvelduskontole nr xxx. Selgitusse: I K (xxx). FiMS § 46 lg 1 p 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. VangS § 44 lg 1 kohaselt: kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks xxx sätestatud korras. Kui kinnipeetava

vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 % I Ki isikuarvele laekuvatest summadest. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes, et on mõistlik anda kuni I Ki vanglast vabanemiseni Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha väljamakse I Ki võlausaldatele kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni. Haldur peab vajalikuks kohut informeerida alljärgnevas. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas I Ki pankrotimenetluses nõudeavalduse kokku summas 1 0650,10 eurot, mis kõik on menetluskulude hüvitis. Tervisekassa esitas I Ki menetluses nõudeavalduse summas 1 013,15 eurot, mille aluseks on Viru Maakohtu 27.10.2020. a otsus tsiviilasjas 2-19-19677 (tervisele tekitatud kahju hüvitise tagasinõue). Taotlus menetlusabi andmiseks. Nähtuvalt ülaltoodust ei ole I Ki pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgad seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

2023. a, s.o aastal, mil kohus kuulutas välja I Ki pankroti, oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot, seega on kolmekordne alammäär 2 175 eurot. Kohus on riigi vahenditest 04.04.2023. a määrusega välja mõistnud usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot koos käibemaksuga. I Ki pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1 365 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Halduri tasu on täies ulatuses haldurile hüvitamata. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Pankrotihaldur taotleb I Ki nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 1 365 eurot, millele lisandub käibemaks 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot koos käibemaksuga riigi vahenditest. Taotlus deposiidi määramiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur palub kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 2 400 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat, siis:

1.Lõpetada I Ki (isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1 365 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu summas 300,30 eurot, kokku 1 665,30 (üks tuhat kuussada kuuskümmend viis eurot ja 30 senti) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (RK 10539935, arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb.
3.Anda I Kile menetlusabi ja mõista välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 1 365 eurot, millele lisandub käibemaks 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot koos käibemaksuga.
4.Vabastada I K pankrotihalduri tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 159,50 eurot, kokku 884,50 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.
5.Kohustada I Kit tasuma riigile pankrotihalduri tasu osaliselt kokku 780,80 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg.
6.Vabastada Ly Müürsoo (isikukood xxx) I Ki pankrotihalduri kohustustest.
7.Jätkata I Ki kohustustest vabastamise menetlusega.
8.Anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse kanda VangS § 44 lg 1 alusel I Kilt kinnipeetud summad 1 kord aastas üle I Ki võlausaldajatele vastavalt Viru Maakohtu 05.10.2023. a tsiviilasjas 2-22-17270 määrusega kinnitatud jaotistele.
9.Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le Sentire MK ja usaldusisiku kohustuste täitmiseks I Ki kohustustest vabastamise menetluses.
3.Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse nimetada I Ki usaldusisikuks võlanõustaja A J. A J on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. A J allkirjastatud kirjalik nõusolek on esitatud kohtule.
4.01.04.2024. a määrusega määras kohus, et I Ki (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2 400 eurot hiljemalt 15.04.2024. a, kuna I Ki (pankrotis) pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 158 lg 1). 2 400 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Viru Maakohtu esimehe käskkirja alusel jagati tsiviilasi 2-22-17270 menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
8.Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasunud ei ole.
9.Kohus leiab, et I Ki pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
10.Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse

põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

11.Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
12.I Ki pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud kolme võlausaldaja nõuded kogusummas 11 949,46 eurot.
13.PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.
14.PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
15.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
16.Kohus algatas 04.04.2023. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
17.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
18.Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada alljärgnevate põhjenduste tõttu.
18.1.FiMS § 2 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.
18.2.FiMS § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras.
18.3.FiMS § 47 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

18.4.Võlgnik viibis pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal (04.04.2023. a) kinnipidamiskohas (xxx). Võlgnik vabanes kinnipidamiskohast 13.09.2024. a ning samal päeval lahkus võlgnik Eestist. PPA teatise kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud et I K on ületanud 13.09.2024. a kella 12:23 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiri Narva – PP läbi Venemaa Föderatsiooni suunas. Võlgnik kohut ja usaldusisikut enda elukoha vahetusest (lahkumisest elama Vene Föderatsiooni) ei teavitanud (FiMS § 47 lg 2).
18.5.Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub Eestis elukoht, elamis- ja tööluba, I K on Vene Föderatsiooni kodanik, tema andmed on kantud arhiivi. Kuna I Kil puudub elukoht Eestis, elamis- ja tööluba Eestis, siis ei ole tal võimalik täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, s.o kohustust tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FiMS § 47 lg 1).
18.6.Kui isikul puudub elamisluba Eestis, siis tal ei ole võimalik töö otsimiseks Töötukassas ennast arvele võtta, tal ei ole võimalik legaalselt tööle asuda, et võlausaldajate fondi raha koguma hakata – seega ei ole kohustustest vabastamise jätkamine perspektiivikas.
18.7.Samuti ei ole usaldusisikul võimalik avada pangas usaldusisiku erikontot võlausaldajatele raha kogumiseks. Usaldusisikul puuduvad võimalused oma ülesandeid täita ning kohtul võimalus järelevalvet teostada.
18.8.FiMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Halduri tasu kinnitamine.

19.PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

21.2023. aastal, s.o aastal, mil kohus kuulutas välja I Ki pankroti, oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot, seega on kolmekordne alammäär 2 175 eurot. Kohus on riigi vahenditest 04.04.2023. a määrusega välja mõistnud usaldusisiku tasu osaliselt, s.o summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot koos käibemaksuga.
22.I Ki pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1 365 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Halduri tasu on täies ulatuses haldurile hüvitamata.
23.TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
24.Pankrotihaldur taotleb I Ki nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 1 365 eurot, millele lisandub käibemaks 300,30 eurot, kokku 1 665,30 eurot koos käibemaksuga riigi vahenditest.
25.Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab I Kile menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 884,50 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Kohustada I Kit tasuma riigile pankrotihalduri tasu osaliselt kokku 780,80 (sh käibemaks).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja