Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-13446
Tsiviilasi
FL Transport OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagi OÜ Jan Tomson Disain vastu põhivõla 60 468 euro, viivise 4435,70 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks Harju Maakohtu 05.02.2025 kohtuotsus (vaheotsus)
Vaidlustatud kohtulahend OÜ Jan Tomson Disain 10.03.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 039,97 eurot
Hageja (vastustaja) FL Transport OÜ (pankrotis, Menetlusosalised ja nende registrikood 10265372) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja (apellant) OÜ Jan Tomson Disain (registrikood 11581230), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri
1(11)
Lember Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata kostja esitatud prokuröri vastus koos süüdistusakti ja tõenditega.
2.Jätta Harju Maakohtu 05.02.2025 kohtuotsus (vaheotsus) lõppjärelduses muutmata, kuid muuta selle põhjendusi.
Menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse otsustab maakohus asja lõpplahendis.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FL Transport OÜ (pankrotis, võlgnik, endiste nimedega GTS Express OÜ, Freselle Logistics OÜ, Freselle OÜ ja aktsiaselts Freselle) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja) esitas 22.09.2023 Harju Maakohtule hagi OÜ Jan Tomson Disain (kostja) vastu põhivõlgnevuse 60 468 euro, viivise 4435,70 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 2019. a kuulutati esimest korda välja FL Transport OÜ (FL) pankrot, mis lõppes kompromissiga; - Harju Maakohtu 18.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9104 kuulutati teist korda välja FL pankrot; - FL juhatuse liikmeteks 2018. aastal olid vennad E ja ML; - FL ja kostja vahelise 02.10.2018 kokkuleppe ja arve nr 364 alusel kandis FL 24.10.2018 kostjale 60 468 eurot; - FL ja kostja eesmärgiks oli EAS-ile kulude hüvitamise eesmärgil 02.10.2018 fiktiivse arve esitamine ja toetuse väljapetmine, sest kostja arvel märgitud tööd olid varem tehtud ja nende eest esitatud arve 3960 eurot 06.10.2017 tasutud;
2(11)
- 02.10.2018 arve esitati hagejale lisaks eesmärgiga viia raha välja maksejõuetust FL-ist ning kanda see üle ML ja tema abikaasa TL kontrolli all olevale Canderos Trade OÜ-le (Canderos); - kostja kandis saadud 60 468 eurot samal päeval üle Canderosile; - hageja sai kahjust teada 2022, kui võlgnikule määrati uus juhatuse liige, sest varasem juhatuse liige EL varjas ülekandeid nii uue juhatuse liikme kui pankrotihalduri O. Ennoki eest.
1.2.Hageja palub kostjalt mõista võlgniku kasuks välja põhivõla 60 468 eurot, viivise hagi esitamiseni 22.09.2023 summas 4435,7 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 määras põhivõlalt alates hagi esitamisest 22.09.2023 kuni kohase täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja vahelise lepingu, mis seisneb 02.10.2018 dateeritud arve nr 364 esitamises ja selle alusel 60 468 euro maksmises ja kohustada kostjat tagastama 60 468 eurot võlgniku pankrotivarasse, mõista välja kostjalt viivise 60 468 eurolt kuni hagi esitamiseni 22.09.2023 4435,7 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 määras 60 468 eurolt alates hagi esitamisest 22.09.2023 kuni kohase täitmiseni.
1.3.Tegemist oli võlausaldajate kahjustamise eesmärgil tahtlikult kooskõlastatud tegevusega, mis tõi kaasa kahju. Mittetegutsev ettevõte ei vajanud ega saanud arves nimetatud töid. Poolte eesmärgiks oli raha kinkimine vastusooritust saamata. Tehing kahjustas võlausaldajaid. Kostja oli hageja lähikondne, mis tuleneb juba fiktiivse arve esitamisest ja saadud raha ülekandmisest kostja juhatuse liikme venna kontrolli all olevale äriühingule. Lisaks on kostja Eurora Solutions OÜ (Eurora) osanik. Eurora tegelik kasusaaja, nõukogu liige ja endine juhatuse liige on ML ja Eurora osanikud on MLga seotud äriühingud. Kostja juhatuse liige töötab Euroras juhtival kohal (brändijuhina).
1.4.Hagi ei ole aegunud ja aegumisele tuginemine oleks antud juhul vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - FL soovis alates 2018. a võtta kasutusele uue ärinime GTS Express OÜ ning luua ettevõttele uue brändi ja visuaalse identiteedi; - 2017. aastal pooled kirjalikku lepingut ei vormistanud, kuid kostja asus teenust osutama; - 01.06.2018 palus FL kostjal luua uue toote brändi (GTS Express IT System & Blockchain Technology) ning selle juurde kuuluvad turundusmaterjalid; - uue töö osas palus FL vormistada eraldiseisva kirjaliku pakkumise, sest soovis EAS-ilt saada brändi loomise turunduskulude toetust; - 07.06.2018 saatis kostja võlgnikule hinnapakkumise nr 163, mille järel sõlmisid pooled 18.06.2018 kirjaliku töövõtulepingu; - 01.10.2018 aktiga andis kostja FL-ile uue brändiga seonduva töö üle; - 02.10.2018 väljastas kostja FL-ile 60 468 euro tasumiseks arve nr 364, mille FL 24.10.2018 tasus; - kostja arvete tasumiseks kasutati mitte FL-i, vaid Freselle Customs & Logistics OÜ (Freselle) raha, kes sai samal päeval raha tagasi, raha üksnes liikus FL-i kontolt läbi (nn raharing) ja sellest jäi kostjale vaid 68 eurot; - kostja arve kahes osas tasumine toimus ühe sama rahasumma ringiliigutamise teel.
3(11)
2.2.Kostja palus teha vaheotsuse lõppotsusena esmase nõude osas aegumise küsimuses ja alternatiivse nõude põhjendamatuse küsimuses. Esmase nõude mõlemal õiguslikul alusel esitatud nõuded on aegunud (TsÜS § 150 lg 1 ja § 151 lg 1). Kolmeaastane nõude aegumistähtaeg lõppes 07.03.2022. Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise korral saab lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur. Hagi aegumine algas ajast, kui esmakordselt kuulutati välja võlgniku pankrot 07.03.2019. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus tegi vaheotsuse, millega jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas hageja nõuete osas menetlust.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - 18.06.2018 sõlmisid FL ja kostja töövõtulepingu hinnaga 50 390 eurot + käibemaks; - 02.10.2018 esitas kostja hagejale arve nr 364 60 468 euro tasumiseks; - võlgniku arvelduskontolt kanti 24.10.2018 kostja arvelduskontole 38 468 eurot ja 22 000 eurot selgitustega „364“; - kostja Swedbank AS pangakontolt kanti 24.10.2018 38 400 eurot ja 22 000 eurot Canderosi pangakontole selgitusega „3536“; - Canderosi pangakontolt kanti 24.10.2018 võlgniku Swedbank AS pangakontole 38400 eurot ja 21 960 eurot, selgitustega „Arve 15183“; - FL-ile ei jõudnud tagasi sama ulatuses raha, kui võlgnik on ise enda arvelt Canderosile tasunud, st vahe on (60 468 - 60 360) 108 eurot; - 07.03.2019 kuulutati tsiviilasjas nr 2-19-1695 välja FL pankrot, pankrotihalduriks nimetati O. Ennok; - O. Ennok pole üheski dokumendis kinnitanud teadlikkust käesoleva hagi aluseks olevast kahjust, vastavat dokumentatsiooni varjati O. Ennoki eest; - 16.06.2020 lõpetati FL pankrot kompromissi kinnitamisega; - 02.11.2021 valiti võlgniku juhatuse liikmeks TR; - 08.03.2022 alustati kriminaalasja nr 22730000072 kohtueelset menetlust põhjusel, et FL esitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) maksetaotlused, mis kajastasid võlgniku näilikke kulusid; - 10.01.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-7750 kohustati EL üle andma FL-ile erinevad EL valduses olevad FL dokumendid ajavahemikust 06.12.2016–07.07.2021; - 08.03.2022 esitas võlgniku lepinguline esindaja T. Pikamäe kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks võlgniku juhatuse endiste liikmete tegevuse suhtes, kuna EAS-ile 01.08. ja 09.11.2018 esitatud maksetaotlused kajastasid võlgniku näilikke kulusid; - 18.08.2023 kuulutati tsiviilasjas nr 2-23-9104 välja teistkordselt võlgniku pankrot ning määrati pankrotihalduriks I. Lepsoo.
3.2.Hagejal on võimalik esitada nõue kostja vastu nii tagasivõitmise korras kui deliktiõiguse alusel (RKTKm 27.11.2024, 2-24-1054, p 13). Vaidlusaluse töövõtulepinguga kokkulepitud tööd olid varem tehtud ning võlgniku ja kostja juhatuse liige koostasid võltsitud dokumente. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu tagasinõue, kuivõrd tasutud arve kohast tööd ei ole tegelikult tehtud. Olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu järgi tasutud raha tagasi (VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg-d 3 ja 4), tuleb hagejal hagi rahuldamiseks
4(11)
tõendada, et sõlmitud töövõtulepingut ei täidetud ja võlgnik ei ole saanud kokkulepitud (eelduslikult arvel nr 364 nimetatud) töid.
3.3.08.03.2022 on esitatud kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks. Sellest saab järeldada, et võlgnik sai teada või vähemalt pidi teada saama varasema juhatuse liikme ning kostja vahelistest kokkulepetest T. Pikamäe 08.03.2022 kuriteoteatest.
3.4.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on selgitanud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 46). Võlgniku endine juhatuse liige kandis kostjale 24.10.2018 üle 38 468 eurot ja 22 000 eurot, selgitusega „364“. Tulenevalt eeltoodust on näilisest tehingust tuleneva alusetu rikastumise nõude teadasaamise ajahetk võlgniku endise juhatuse liikme maksete teostamise aeg kostja kontole, s.o 24.10.2018.
3.5.Nii kinkelepingu kui ka muu lepingu saab kehtetuks tunnistada tehingu tagasivõitmise üldistel alustel PankrS § 110 lg 1 p 4 alusel (koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1). PankrS § 177 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Võlgniku endise juhatuse liikme ja kostja tegevust saab vaadelda majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Lisaks on kostja Eurora (pankrotis) osanik. Eurora tegelikuks kasusaajaks on EL vend ML, samuti on ta nõukogu liige, oli juhatuse liige ning temaga seotud äriühingud on Eurora kaasosanikud. Seega nii kirjavahetusest kui 10.09.2024 kostja „raharingi“ selgitusest nähtub, et nii võlgniku endise juhatuse liikme kui kostja esindaja suhe ei olnud pelgalt vältimatutest asjaoludest (töövõtuleping) tulenev. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati tsiviilasjas nr 2-23-9104 18.08.2023 kohtumäärusega I. Lepsoo. Seega on tagasivõidetav tehing (ehk ülekanded kostja pangakontole 24.10.2018) tehtud PankrS § 110 lg 1 p 4 järgi 5 aasta jooksul enne halduri nimetamist (18.08.2023). PankrS § 118 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Kuivõrd praegune pankrotimenetlus algas 19.08.2023, tuleb arvestada praeguse menetluse asjaoludega. Seega tuleb arvestada tagasivõitmise nõude esitamise tähtaega praeguses pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamisest alates.
3.6.Hageja esitas hagiavalduse kohtule 22.09.2023. Töövõtulepingust tuleneva kahju teadasaamise ajahetk oli kuriteoteate esitamise aeg 08.03.2022. Kui alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada saamise ajahetk on hageja endise juhatuse liikme poolt kostja kontole maksete teostamise aeg 24.10.2018, siis ajahetk, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, oli kuriteo teate esitamise aeg 08.03.2022. Seega oli kahju õigusvastasest tekitamisest alusetu rikastumise korral tuleneva nõude aegumistähtaeg 08.03.2032
5(11)
(TsÜS § 151 lg-d 1-3). Õiguse rikkumise korral alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti 08.03.2032 (TsÜS § 151 lg 1). Kuna pankrotihaldur määrati 23.08.2023 määrusega, on tagasivõitmise nõudeid võimalik esitada alates 23.08.2018 toimunud tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Tagasivõitmise hagide esitamise tähtaeg on 23.08.2026. Seega on hagiavaldus on esitatud aegumistähtaja jooksul ning hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jääb rahuldamata ning TsMS § 449 lg 3 alusel menetlus jätkub.
3.7.Kostja on esitanud kohtule kostja enda loodud pdf-faili allkirjastamata väljavõtte süüdistusaktist, mitte originaal-süüdistusakti või kriminaalasjas tehtud otsuse, milles raharingide toimumist selgitatakse. Kostja ei ole tõendanud, et võlgniku poolt 24.10.2018 tasutud raha on võlgnikule tagasi jõudnud või et kostja ise oleks selle raha talle tagastanud. Kostja ei ole selgitanud 24.10.2018 Canderos Trade OÜ pangakontole tehtud kahe makse tegelikku alust või esitanud maksekorralduse alusdokumenti. Ülekande selgitusest nähtuvalt on Canderos tasunud ettevõtte enda kohustuste (projektijuhtimine 2018 oktoobris) katteks. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et võlgniku kontolt 24.10.2018 tasutud raha on täies ulatuses või suuremas osas jõudnud ringiga tagasi võlgnikule. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus aegumise tõttu rahuldamata või alternatiivselt jätta hagiavalduse taotluse punktis 1 nimetatud nõue aegumise tõttu rahuldamata ning hagiavalduse taotluse punktis 2 nimetatud tagasivõitmise nõue läbi vaatamata.
4.1.Tekkinud kahjust ja kahju põhjustanud isikust ei saanud FL teada 08.03.2022 kuriteoteatest. Lepinguline esindaja tegutseb kliendi käsundi alusel. Kui võlgniku lepinguline esindaja sai 08.03.2022 esitada võlgniku nimel kuriteoteate, siis järelikult sai käsund ning faktiline sisend kuriteoteate koostamiseks ja esitamiseks tulla FL-ilt kui käsundiandjalt. Seega pidi FL-ile olema oma endiste juhatuse liikmete tegevus teada juba enne kuriteoteate esitamist. FL pidi kahjust teada saama 07.03.2019, kui tema pankrotihalduriks nimetati O. Ennok. Eelnevat ei väära hageja väide, et pankrotihaldur O. Ennok ei ole üheski dokumendis kinnitanud teadlikkust hagi aluseks olevast kahjust. Nii TsÜS § 150 lg 1 kui ka TsÜS § 151 lg 1 seovad aegumistähtaja alguse ajaga, mil õigustatud isik sai nõude aluseks olevatest asjaoludest teada või pidi teada saama. Eeltoodud sätted ei nõua kahju õigusvastasest tekitamisest ega alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemiseks kannatanu positiivset teadmist asjaoludest, vaid piisav on ka see, kui kannatanu pidi asjaoludest teadlik olema. Seejuures saab lähtuda VÕS § 15 lg-s 4 sätestatud definitsioonist, et isik loetakse õiguslikku tähendust omavast asjaolust teadma pidanuks, kui ta ei teadnud asjaolu raske hooletuse tõttu. Professionaalilt oodatav hoolsusmäär on kõrgem. Pankrotihalduril oli aasta ja kolme kuu jooksul ligipääs võlgniku kontole ja raamatupidamisdokumentidele. Isegi kui eeldada, et maksete aluseks olevaid töid ei olnud hagejale üle antud, pidi see asjaolu olema haldurile temalt tavaliselt oodatava hoolsuse järgimisel arusaadav.
4.2.Kümneaastane aegumistähtaeg ei ole käesolevas asjas kohaldatav. TsÜS § 150 lg 2 kohaldamise eelduseks on mh see, et kannatanu on saanud kahju ja kahju tekitaja on kannatanu arvelt rikastunud. Nimetatud nõude imperatiivsed eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei saa nõuet
6(11)
kvalifitseerida TsÜS § 150 lg-s 2 viidatud rikastumise väljaandmise nõudeks. Kostja on selgitanud, et hagi aluseks olevad maksed olid näilikud, mistõttu ei ole võlgnikule kahju tekkinud. Maakohus on üllatuslikult väitnud, et kostja väited raharingide kohta on paljasõnalised. Maakohus ei väljendanud enne kohtuotsust, et süüdistusakt kui tõend on ebausaldusväärne. Prokurör esitas kostjale väljavõtte süüdistusaktist sellisel kujul.
4.3.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud kostja vastu õiguse rikkumisest tulenevat alusetu rikastumise nõuet (VÕS § 1037), vaid kohustuse täitmisena saadu tagasinõude. Järelikult oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et hageja alusetu rikastumise nõue on TsÜS § 151 lg 1 esimese lause alusel aegunud, kuna maakohus ise tuvastas, et näilisest tehingust tuleneva alusetu rikastumise nõude teadasaamise ajahetk oli 24.10.2018. Sellisele nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg. Hagi on esitatud pärast nõude aegumist. Isegi kui kvalifitseerida hageja nõue õiguse rikkumisest tulenevaks alusetu rikastamise nõudeks, ei olnud rikkumisest teadasaamise ajahetk kuriteoteate esitamise aeg 08.03.2022. Kostja kordab oma väiteid, et kuriteoteate aluseks olevad asjaolud pidid olema võlgnikule teada juba varem. TsÜS § 151 lg 1 teine lause seob aegumistähtaja alguse rikkumisest ja kohustatud isikust teadasaamise ajaga (antud juhul 07.03.2019). Õiguse rikkumisest tuleneva alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ei ole mitte 08.03.2032, vaid 07.03.2022 ehk kolm aastat ajast, mil võlgnik pidi teada saama rikkumisest ja kohustatud isikust.
4.4.I. Lepsoo määrati ajutiseks halduriks 06.07.2023. Tagasivõidetavad tehingud ei olnud 24.10.2018 ülekanded kostja kontole. Kui maakohus leidis, et hageja nõue on töövõtulepingujärgse tasu tagasinõue, täitis FL kostjale ülekandeid tehes töövõtulepingust tulenevat rahalist kohustust. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude (PankrS § 113) aegumistähtaeg on veelgi lühem. Kuna I. Lepsoo määrati võlgniku ajutiseks halduriks 06.07.2023 ning lepingu sõlmisid pooled 18.06.2018, on tehingu tagasivõitmise nõue esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist ning hagi tuleb jätta tervikuna vaheotsusega rahuldamata või alternatiivselt tehingu tagasivõitmise nõue läbi vaatamata.
4.5.Kostja ei ole võlgniku lähikondne, sest pooltel ei ole olulist ühist majanduslikku huvi (PankrS § 117 lg 2 p 5). Kostja ei olnud võlgniku endiste juhatuse liikmete tegudest teadlik ega saanud võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt EAS-ile valeandmete esitamisest majanduslikku kasu. Kostjale kuulub kõigest 0,46% suurune Eurora osalus, mistõttu ei ole tal võimalik ühtegi juhtimisotsust mõjutada. Eurora ei ole seotud FL-iga ega hagi aluseks olevate maksetega.
4.6.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta tõendina vastu prokuröri vastus koos süüdistusakti ja tõenditega. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele võtta vastu tõendid.
7(11)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles nõudis esmase nõudena kostjalt 60 468 euro ja viivise väljamõistmist. Lisaks esitas hageja alternatiivse nõudena tagasivõitmise nõude.
8.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Maakohus märkis õigesti, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Õigussuhte kvalifitseerimine on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Ringkonnakohus ei ole hageja esmase sooritusnõude rahuldamisel seega seotud hageja viidatud õiguslike aluste järjestamisega (esmalt delikt, siis alusetu rikastumine), vaid võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude enda valitud õiguslikul alusel, sest õiguse kohaldamine on kohtu enda otsustada (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Hageja võimalikul soovil kontrollida nõudeid teistsuguses järjestuses ei ole seaduse kohaldamisel tähendust, sest hageja ei saa kohalduvat seadust kohtule ette kirjutada (RKTKo 21.12.2016, nr 3-2-1-129-16, p 19.2).
10.Hageja on toonud esile asjaolud, mille kohaselt mõtlesid FL ja kostja välja skeemi, et petta EAS-ilt välja toetusi ja samal ajal FL-ist raha „välja kantida“. Selleks tehti fiktiivsed leping, tööde üleandmise akt ja arved, raha kanti kohe edasi hageja seadusliku esindaja (EL) venna (MLu ja tema naise TL) kontrolli all olevasse ettevõttesse Canderos.
10.1.Hageja esile toodud asjaoludest järeldub, et FL ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping oli näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 esimese alternatiivi mõttes. Hagi asjaoludest saab järeldada poolte kokkulepet, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätte mulje tehingu olemasolust. Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2).
10.2.Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1). Nõude rahuldamise seisukohalt on seega oluline eelkõige anda hinnang sellele, kas tööettevõtu leping oli näilik tehing. Hageja möönab ka ise, et oluline oli raha näiliku lepingu alusel kostjale kandmine, sest alusetu rikastumine oli sellega toimunud. Mida kostja rahaga edasi tegi ja kellele ta raha edasi kandis, siinse asja lahendamisel tähtsust ei oma.
10.3.Kuigi hageja tugineb võimaliku tehingu tühisuse alusena ka tehingu vastuolule heade kommetega, tuleb esmalt kontrollida tehingu näilikkust. Kui tehingu võimaliku tühisuse alusena on kõne all nii TsÜS § 86 lg 1 kui ka TsÜS § 89 lg 1 kohaldamine, tuleb esmalt hinnata näilikkust ning heade kommete vastasust tuleks hinnata juhul, kui tehing ei ole näilik (st tehing ei saa olla samal ajal heade kommete vastane ja näilik) (RKTKo 18.06.2019, nr 2-16-7090/106, p 12). Kuna siinse hagi asjaoludel on tehing näilik, ei saa see olla heade kommete vastane.
10.4.Poolte tegevus akti allkirjastamisel ja FL tegevus raha ülekandmisel ei ole käsitatavad tehingutena, vaid reaaltoimingutena, millega kaasneb küll õiguslik tagajärg, kuid selle tagajärje kaasatoomiseks ei ole vaja teha tahteavaldusi. Reaalaktile tehingute kohta sätestatut ei kohaldata
8(11)
(TsÜS komm (2023), § 5, p 3.3.2.2, RKTKo 22.06.2022, 2-20-23586, p 14.2). Seega ei saa ei akt ega raha ülekandmine olla tühised tehingud.
11.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1 esimene lause). Kui tehing on tühine, tekib rikastumise väljaandmise nõue kohe pärast lepingu (alusetut) täitmist (nt alusetult makse tegemist), mitte siis, kui kohus tuvastab lepingu tühisuse (RKTKo kuupäev 3-2-1-33-0, p 12). Seega muutus nõue maakohtu tuvastatud asjaoludel sissenõutavaks 24.10.2018.
11.1.TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seega on alusetu rikastumise nõuete puhul ette nähtud n.-ö topeltaegumistähtaeg. Seega esmalt peab võlausaldaja (siinsel juhul FL) teada saama kostja alusetust rikastumisest (TsÜS § 151 lg 1) ja teisalt näeb seadus ette alusetust rikastumisest arvestatava maksimaalse (objektiivse) tähtaja (sama sätte II lõige). TsÜS § 151 lg-s 2 sätestatu piirab seega alusetu rikastumise aegumistähtaega ega pikenda seda 10 aasta võtta, nagu kostja õigustatult märgib. Analoogne topeltaegumistähtaeg on ka deliktiliste nõuete puhul (TsÜS § 150 lg-d 1 ja 3).
11.2.Siinsel juhul oli alusetust rikastumisest möödunud hagi esitamise ajaks möödunud vähem kui kümme aastat. Samas, kuna tegemist oli näiliku tehinguga, pidi FL teadma kohe arve tasumisel 24.10.2018, et teeb kostjale alusetu soorituse.
11.3.Õigustatud isikuks on TsÜS § 151 lg 1 tähenduses isik, kes alusetu tehingu alusel soorituse tegi ja kes võiks nõuda raha tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, s.o praegusel juhul FL. Võlgniku kui juriidilise isiku teadmiseks on TsÜS § 31 lg 5 järgi tema juhtorgani liikmete teadmine. FL äriregistri kaardilt (dtl 27) nähtub, et 24.10.2018 oli võlgniku juhatuse liikmeks EL. Töövõtulepingust (dtl 220–224) nähtub, et selle on FL seadusliku esindajana sõlminud EL. Seda arvestades pidi EL olema teadlik nii tehingu näilikkusest kui ka kostjale tehtud alusetust sooritusest.
12.Eelnev ei tähenda siiski, et nõue on aegunud.
12.1.Riigikohus on deliktilise kahju hüvitamise nõude puhul TsÜS § 150 lg 1 kohaldamisel rõhutanud, et võlgniku juhatuse liikme teadmisi hinnates tuleks mh arvestama, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei oleks arvestada aegumistähtaja kulgemist ajast, mil kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kes osales isikute eelneval kokkuleppel, sh kihutajana või kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 4 mõttes kahju tekitamisel. /.../ Kui kannatanul oli üks või mitu juhatuse liiget, kes kõik osalesid kahju tekitamisel, ei ole olukorras, kus kohus on välja kuulutanud kannatanu pankroti ja nimetanud pankrotihalduri, hea usu põhimõttega kooskõlas siduda aegumistähtaja algust tema juhatuse liikmete teadmisega. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seotud tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Sellest tulenevalt saab juriidilisest isikust kannatanu pankroti väljakuulutamise korral lugeda aegumistähtaja kulgemise alguseks aja, mil kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust sai teada kannatanu pankrotihaldur (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736/84).
9(11)
12.2.Ringkonnakohus leiab, et need seisukohad on kohaldatavad ka siinses vaidluses alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul.
12.3.Üldjuhul pidanuks FL kostja alusetust rikastumisest saama teada FL-ile O. Ennoki pankrotihalduriks nimetamisest 07.03.2019. Tsiviilasjas nr 2-22-7750 vaidlevad FL ja endine FL juhatuse liige siiani, kas ELu käes on võlgniku raamatupidamisdokumendid. EL on väitnud, et on dokumendid üle andnud pankrotihaldur O. Ennokile. Menetlus tsiviilasjas kestab ja selles ei ole jõustunud lõpplahendit. Seega ei ole võimalik asjas esitatud kohtuotsustest tsiviilasjas nr 222-7750 järeldada, et raamatupidamisdokumendid on EL käes. Iseenesest ei vaidle pooled siinses menetluses selle üle, et O. Ennok ei saanud kõiki FL raamatupidamisdokumente. Kostja leiab, et O. Ennok oleks professionaalse pankrotihaldurina oma kõrgendatud hoolsuskohustuse raames pidanud aru saama väidetavast kahju tekkimisest ka muul viisil kui raamatupidamisdokumentide põhjal, st konto väljavõtete järgi. Need väited on siiski hüpoteetilised, sest kostja ei ole põhistanud, milliste andmete põhjal oleks O. Ennok sellise järelduse saanud teha.
13.Hageja on eluliselt usutavalt põhistanud, miks varasem pankrotihaldur O. Ennok siinse menetluse asjaoludel tekkinud kostja alusetust rikastumisest ei teadnud.
13.1.Hageja on selgitanud, et FL ja kostja tegutsesid konspiratiivselt. Kuna tööettevõtuleping ja sellega kaasnevad muud dokumendid olid näiliselt korrektsed, võlgnik andis üle ka paberkandjal töö, on eluliselt usutav, et pankrotihaldur ei saanud teada tehingute näilikkusest ka konto väljavõtete uurimise kaudu. Ilma vastavate väideteta puudus pankrotihalduril alus hakata ka uurima, kas tehtud töö oli sarnane varasema tööga või erines sellest oluliselt.
13.2.Maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et FL esindaja T. Pikamäe esitas kuriteoteate 08.03.2022 mh põhjusel, et FL EAS-ile 01.08.2018 ja 09.11.2018 esitatud maksetaotlused ei kajastanud mitte FL-i tegelikke, vaid näilikke kulusid ja võlgnik ei teavitanud EAS-i oma maksejõuetusest.
13.3.Hageja on selgitanud, et kuigi kriminaalasi algatati 18.03.2022, ei olnud FL-ile [ilmselt peab hageja silmas FL uut juhatuse liiget] kohe alguses selle dokumendid kättesaadavad ja alles peale seda ilmnesid kahjule viitavad asjaolud (dtl 478). Samas ei tulene nendest selgitustest, millised asjaolud ilmnesid juhatuse liikmele seoses FL näilike kulude kandmisega. Kostja on seetõttu põhjendatult leidnud, et kuivõrd T. Pikamäe esindas FL-i ja tegutses kuriteoteate esitamisel käsundi alusel, pidid FL-ile tehingute näilikkusega seonduvad asjaolud teatavaks saama juba enne kuriteoteate esitamist. Nimetatu riimub ka hageja hagiavalduses toodud väitega, et kahju tekkimisest sai hageja teada seoses FL-ile uue juhatuse liikme valimisega. Maakohus tuvastas, et 02.11.2021 valiti FL juhatuse liikmeks TR. Seega pidi hageja saama teada enda alusetust rikastumisest kõige varem 02.11.2021. Kuna hagi esitati 22.09.2023, ei ole see aegunud.
14.Kuna asjas ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg, tuleb vastavad seisukohad maakohtu põhjendustest välja jätta. Seoses sellega puudub vajadus vastata nimetatuga seonduvatele apellatsioonkaebuse väidetele.
15.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja alternatiivne nõue ei ole tehingu tagasivõitmise nõue. Ringkonnakohus kvalifitseeris hageja nõude alusetust rikastumisest tuleneva nõudena ja ei pea vajalikuks hinnata hageja alternatiivse nõude aegumise või põhjendatuse küsimust. Seoses sellega puudub vajadus vastata ka sellega seonduvatele apellatsioonkaebuse väidetele, mh
10(11)
maakohtu poolt pankrotihaldur I. Lepsoo ajutiseks halduriks määramise aja ebaõigele tuvastamisele või kostja FL-iga lähikondsuse küsimusele. Kuna nõue on esitatud alternatiivsena, puudub alus selle läbivaatamata jätmiseks perspektiivituse tõttu.
16.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta asja juurde väljavõtet süüdistusaktist koos prokuröri kirjaga, sest selleks puudub apellatsioonimenetluses vajadus. Samas nõustub kohus kostja seisukohaga, et maakohus rikkus süüdistusakti hindamata jätmisel menetlusõiguse norme. Maakohus on leidnud, et kostja esitatud fail on tema enda loodud PDF-fail allkirjastamata süüdistusaktist (dtl 442-443) ja mitte originaal süüdistusaktist või kriminaalasja otsusest. Otsusest tulenevalt on maakohus pidanud tõendit sisuliselt ebausaldusväärseks ja jätnud selle eeltoodud põhjusel analüüsimata. Kui kohus leiab, et esitatud dokument ei sobi väite tõendamiseks (nt ebausaldusväärsuse või vale protsessivormi tõttu), peab ta seda poolele selgitama ja andma võimaluse esitada muid, nõuetele vastavaid tõendeid (RKTKo 17.06.2021, 216-17491/80, p 15.9). Asja uuel läbivaatamisel on kostjal võimalik esitada tõend maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.