Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXX )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.10.2025 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Y kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Y (hageja) esitas 03.09.2024 Harju Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi elatise vähendamiseks 100 euroni kuus alates hagi esitamisest.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 19.06.2023 otsusega (jõustus 06.05.2024) tsiviilasjas nr 2-21-9334 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määra, kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2026.
1.2.Hageja majanduslik seisund on peale otsuse jõustumist oluliselt halvenenud. Hagejal tuvastati 30.05.2024 puuduv töövõime. Hageja kaotas 21.08.2024 töö ja sissetuleku, kuna tööandja lõpetas töölepingu seoses hageja töövõime vähenemisega. Hageja on alates 27.08.2024 Eesti Töötukassas arvel. Hageja osalusega ettevõtted ei teeni majanduslikku tulu. Hagejal puudub erialane haridus, ta on 49-aastane, mis oluliselt raskendab tasuvama töö leidmist. Hagejal on lisaks kostjale ülalpidamiskohustus ka enda teiste alaealiste laste ees, kes on kostjast nooremad ja kes on jäänud kostjaga võrreldes majanduslikult oluliselt vähemkindlustatuks. Hagejal on vaja ülal pidada ka iseennast. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Hageja varjab enda sissetulekuid ja tõele ei vasta väidetav töövõime vähenemine. Hageja ei ole töövõimetu. Hageja on töötu vaid näiliselt ja otsitud põhjustel. Hagejal on regulaarne sissetulek ja vara ning arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ka muud sissetulekud. On tõendatud, et hageja on kümnete ettevõtete omanik ning kõikidel ettevõtetel on käive, kasum, tasutakse tööjõumaksusid jne. Seega on hagejal jätkuvalt raha ja vara, mille arvelt oma mitme lapse ülalpidamiskohustust täita.
2.2.Eluliselt ei ole usutav, et hageja kaotas töö seoses töövõime vähenemisega. Hageja on olnud enda tööandjaks, tema töö X OÜ-s on peamiselt seotud arvutitööga. Pigem on eluliselt usutav, et hageja on põhjendamatult üritanud pääseda elatise tasumisest – lõpetanud iseendaga töölepingu endale sobival alusel, eelkõige selleks, et saada ka Töötukassalt toetusi seonduvalt töö kaotamisega ning saada riigi toel vajalikke koolitusi.
2.3.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Seega ei pea hageja kostjat vahetult üleval ja tal puuduvad lapsega seoses igasugused väljaminekud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 01.10.2025 otsusega hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu 19.06.2023 otsusega väljamõistetud elatise suurust, mõistes hagejalt välja kostja ülalpidamiseks alates 03.09.2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 03.07.2026, igakuise elatise 250,22 eurot (272,76 eurot baasumma) + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,50 eurot (1/6 lasterikka pere toetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse
2-24-13265 (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ja kostja elab emaga. Pooled vaidlesid igakuise elatissumma vähendamise üle.
3.2.PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama.
3.3.Maakohus tegi kooskõlas TsMS § 230 lg-tega 3 ja 5 päringud rahvastiku-, äri- ja liiklusregistritesse, kinnistusraamatusse, krediidiasutustesse ja Maksu- ja Tolliametisse. Maakohus tuvastas, et hagejal on koos kostjaga kokku neli alaealist last, hagejal puuduvad kinnisvara ja sõidukid ning talle kuulub 9 äriühingut.
3.4.Eesti Töötukassa on 30.05.2024 otsusega määranud hagejale 07.05.2024–06.05.2025 töövõime vähenemise seoses psüühika- ja käitumishäiretega. X OÜ, mille juhatuse liige hageja on ja mis kuulub hageja teisele ainuomandis olevale äriühingule, on lõpetanud hagejaga töölepingu alates 21.08.2024 seoses töövõime olulise vähenemisega ning hageja on töötuna arvele võetud 22.08.2024.
3.5.Hageja arvelduskontolt 01.01.2024–23.04.2025 nähtuvalt sai hageja Eesti Töötukassalt juulist 2024 kuni aprillini 2025 keskmiselt 700 eurot kuus. Hageja sai X OÜ-st töötasu 2024. a augustis ja septembris 776,30 eurot kuus. Lisaks on hagejale teinud ülekandeid kolmandad isikud, nagu näiteks AS E 23.08.2024 883,50 eurot, F OÜ 26.08.2024 30 eurot ja 29.09.2024 18,37 eurot, OÜ P 22.11.2024 50 eurot. Hageja on 25.07.2024 tasunud AS-le Eesti Loto 105 eurot.
3.6.Äriregistrist nähtuvalt kuulub hagejale ainuisikuliselt 9 äriühingut ning hageja on nendes juhatuse liige. Äriregistrile esitatud 2024. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt on hagejale kuuluvate (või hageja äriühingule kuuluvate) äriühingute jaotamata kasumid järgmised: M OÜ 56 621 eurot, F OÜ 421 eurot, X OÜ 154 395 eurot.
3.7.Maakohus leidis, et ei ole tõendatud, et hageja varaline seis oleks kehvem kui eelmise otsuse tegemise/jõustumise ajal. Pigem nähtus tõenditest, et hageja varaline seisund on hea. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja töövõime vähenemine ei ole usutav, kuivõrd äriregistrist nähtuvalt on 16.06.2025 registreeritud uus ettevõte, mille juhatuse liikmeks on määratud hageja ning osanikuks jälle P OÜ, mis on hageja ainuomandis.
3.8.Hageja teiste ülalpeetavate osas tuvastas maakohus, et hageja lastega koos ei ela ning hageja arvelduskontost nähtuvalt tasub hageja alates 08.09.2024 laste emale elatist 150 eurot kuus ja alates 10.12.2024 iga lapse arvelduskontole lisaks 50 eurot kuus.
3.9.Hageja ei tõendanud, et teised alaealised lapsed jääksid vähemkindlustatumaks. Hageja ei põhjendanud oma sellekohast väidet ega esitanud ühtegi tõendit. Seega leidis kohus, et kuivõrd tõendid näitavad, et tegemist on töövõimelise isikuga (kes suudab asutada uusi äriühinguid) ning mitmete äriühingute ainuosaniku ja juhatuse liikmega, siis on hageja võimeline teenima sissetulekut, et kõigi laste vajadused oleksid kaetud.
2-24-13265
3.10.Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2025 vastusest nähtuvalt saab kostja lapsetoetust 80 eurot kuus ja lasterikka peretoetust 450 eurot kuus. Kuivõrd eelmise otsusega väljamõistetud elatise miinimumsumma määramisel ei arvestanud kohus lasterikka pere toetusega, siis vähendas maakohus elatise miinimumsummat selles osas vastavalt PKS § 10 lg-le 5. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis elatise vähendamata alla kehtiva elatismiinimummäära, ja teha uue otsuse, millega määrata elatis õiglases suuruses kohtu äranägemisel alates hageja töövõime kaotuse kuupäevast kuni kostja täisealiseks saamiseni.
4.1.Hageja kordab maakohtus esile toodud asjaolusid, mille kohaselt on ta tunnistatud töövõimetuks 30.05.2024 otsusega ja korduvalt 07.05.2025 otsusega. Tal puuduvad sõidukid ja kinnisvara. Tal on lisaks kostjale veel 3 alaealist last.
4.2.Hageja majandusliku seisundi hindamisel ei saa aluseks võtta maakohtu otsuses viidatud ettevõtteid, kuna hageja seos nende tegevusetute ettevõtetega oli olemas juba enne hageja töövõime kaotust. Hageja on alustanud ettevõtete likvideerimist. Hageja ei saa kohe kõiki ettevõtteid likvideerida, kuna see oleks liiga kulukas. Hageja on likvideerinud P OÜ, kuid maakohus jättis selle asjaolu arvestamata.
4.3.Maakohus ajas sassi ettevõtte jaotamata kasumi ja varalise seisu hindamise. Ettevõtte jaotamata kasum kandub akumuleerituna ettevõtetel aastast aastasse ja see ei ole nn vaba raha, mis kuskil ettevõtte pangakontol seisab, nagu maakohus ekslikult arvab. Eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvelt ei saa anda õiglast hinnangut hetke varalise seisundi kohta.
4.4.Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja on töövõimeline isik, sest kõik esitatud tõendid näitavad vastupidist.
4.5.Väär on maakohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud, et tema teised kolm alaealist last jääksid määratud elatise tasumisel oluliselt vähemkindlustatuks. Hageja on töövõimetu, kelle ainus sissetulek on töövõimetoetus 400 eurot (töötuna oleku ajal ca 700 eurot). Kui hageja peab tasuma kostjale elatist ca 250 eurot, siis järelikult jäävad teised alaealised lapsed seetõttu oluliselt vähemkindlustatuks. Hageja ei pea tõendama asjaolu, mis on iseenesest mõistetav. Kui hagejal ei ole tööd ega sissetulekut ja ta on töövõimetu, siis see ongi tõend.
4.6.Väär on maakohtu väide, et hageja on võimeline teenima piisavat sissetulekut. Maakohus omistas meelevaldselt hagejale hea varalise ja tervisliku seisundi ning hea töövõime, mis on täielikult vastuolus tõendite ja tegelikkusega. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust
2-24-13265 selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohu otsuse osas, millega maakohus jättis jõustunud kohtulahendiga hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamata. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega maakohus elatist vähendas. Seega kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel üksnes seda, kas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust tuleks lisaks maakohtu otsuses märgitule täiendavalt vähendada.
8.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks apellatsioonkaebuse sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lgst 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Hageja taotleb temalt kostja kasuks Harju Maakohtu 19.06.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-9334 väljamõistetud elatise vähendamist. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetud igakuist elatist saab vähendada, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Riigikohus on selgitanud, et kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11; RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).
8.2.PKS § 102 lg 2 kolmandast ja neljandast lausest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (see loetelu mõjuvatest põhjustest ei ole iseenesest ammendav).
8.3.Hageja on kostja isa. Hageja palub hagiavalduses vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist alates hagi esitamisest 100 euroni kuus, s.o alla seaduses sätestatud miinimummäära. Apellatsioonkaebuse taotluses ei ole hageja oma nõuet summaliselt täpsustanud, mistõttu eeldab ringkonnakohus, et hageja on jäänud enda taotluse juurde vähendada väljamõistetud elatist 100 euroni.
8.4.Hageja pidi tõendama elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud, st esiteks, et esinevad TsMS § 459 lg-s 1 toodud asjaolud, ja teiseks, et ta on PKS § 102 lg-s 2 kirjeldatud olukorras, kuna ta soovib elatise vähendamist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.
8.5.Hageja tugineb hagis sellele, et tal on peale kostja veel alaealisi lapsi, keda ta peab üleval pidama, ning hageja töövõimetust arvestades ei ole hageja võimeline andma kostjale ülalpidamist tsiviilasjas nr 2-21-9334 tehtud kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, kahjustamata oma teiste laste ja enda ülalpidamist.
2-24-13265
8.6.Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hagejal lisaks kostjale kolm alaealist last (sündinud 2013, 2016 ja 2017). Hagejal olid need lapsed ka 19.06.2023 otsuse tegemise ajal (dtl 9). See asjaolu ei ilmnenud pärast 19.06.2023 otsust ja ei ole seega muutunud asjaolu TsMS § 459 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatist muuta. Samuti ei ole hageja väitnud, et nende ülalpeetavate vajadused oleksid pärast 19.06.2023 otsust oluliselt suurenenud. Ainuüksi teiste laste olemasolu ei ole elatise vähendamise alus ka PKS § 102 lg 2 järgi. Teiste laste olemasolu võib olla elatise vähendamise alus, kui teised lapsed oleksid varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et ta ei pea tõendama asjaolu, mis on iseenesest mõistetav. Hageja arvates on see asjaolu piisavalt tõendatud sellega, et tal ei ole sissetulekut, kuna ta on töövõimetu, esitades selle tõenduseks töövõime hindamise otsused.
8.7.Töövõime hindamise otsus on vaid üks tõend, mida kohus saab arvesse võtta hageja töövõime hindamisel, kuid oma järelduse nii hageja varalise seisu kui tema võimekuse kohta sissetulekut teenida teeb kohus kõiki kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates. Maakohus on oma järeldustes leidnud, et hoolimata töövõime vähenemisest ei ole tegelikult vähenenud hageja varaline seis ega võime endale tulu teenida. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
8.8.Ebapiisav sissetulek ei õigusta elatise tasumist alla miinimummäära. Mõlemal vanemal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek lapse ja enda ülalpidamiseks. Lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades.
8.9.Arvestades seda, et tervislikel põhjustel võib isiku tavapärase sissetuleku teenimine olla takistatud ja töö tegemise võimalused piiratud, võib ülalpidamist andma kohustatud vanema vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla erandjuhul mõjuvaks põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat sissetulekut teenida, ning see võib PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja miinimumist väiksem elatis. Samas tuleb arvestada, et puuduv töövõime ei pruugi tingimata piirata isiku sissetuleku teenimise võimalusi. Töövõime vähenemine peab ka reaalselt mõjutama vanema varalist seisu negatiivselt ja võimekust sissetulekuid teenida. Samuti tuleb arvestada, et vanema ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse PKS § 105 lg 3 järgi kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, st ka mõjuval põhjusel sissetuleku kaotamine ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätetatud miinimummäära, kui isikul on muud vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. See tähendab, et hoolimata hageja väidetavast puuduvast töövõimest tuleb lisaks hageja vähesele sissetulekule arvestada hageja varalise seisundit tervikuna.
8.10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seis oleks kehvem kui elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal. Õige on maakohtu järeldus, et pigem nähtus asjas esitatud tõenditest, et hageja varaline seisund on hea. Seega väidetav hageja töövõime vähenemine ei võimalda siinsel juhul järeldada, et hageja võimekus kostjale ülalpidamist anda on muutunud.
8.11.Maakohus analüüsis hagejale (või hageja äriühingutele kuuluvate) kuuluvate äriühingute majanduslikku olukorda. Maakohus tuvastas, et hagejale (või hageja äriühingutele) kuulub 9 äriühingut, ta on nendes juhatuse liige ning 2024. a majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli hagejale (või hageja äriühingutele) kuuluvate äriühingute jaotamata kasumid järgmised: M OÜ 56 621 eurot, F OÜ 421 eurot, X OÜ 154 395 eurot. Lisaks asutas
2-24-13265 menetluse ajal 16.06.2025 uue äriühingu W OÜ. Hageja ei ole eeltoodut vaidlustanud, vaid leidnud, et ettevõtte jaotamata kasumi alusel ei saa hinnata hageja varalist seisu. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.
8.12.Arvestades, et hageja on neis kõigis äriühingutes juhatuse liige, nõustub ringkonnakohus esiteks maakohtuga selles, et hagejal on tegelikult elatise tasumiseks piisav töövõime, kui suudab majandada olemasolevaid ja asutada uusi äriühinguid. Ringkonnakohus leiab, et esile toodud asjaolude ja äriregistrist nähtuva info põhjal saab järeldada, et siinsel juhul ei ole hagejal tuvastatud puuduv töövõime piiranud hageja sissetuleku teenimise võimalusi. Teiseks saab ja tuleb hageja majandusliku olukorra hindamisel arvesse võtta talle ja tema ainuomandisse kuuluvate äriühingute kohta äriregistrist nähtuvat, kuna hageja on äriühingute tegelik kasusaaja.
8.13.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et hageja majandusliku seisundi hindamisel ei saa aluseks võtta temale kuuluvaid ettevõtteid, kuna hageja seos nende tegevusetute ettevõtetega oli olemas juba enne hageja töövõime kaotust. Kui hageja taotleb elatise vähendamist, tuginedes väitele, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal kostjale elatist tasuda kohtu määratud suuruses, siis tuleb kohtul hinnata tema majanduslikku olukorda.
8.14.Nii apellatsioonkaebuses kui ka 29.04.2026 menetlusdokumendis väidab hageja, et ta likvideerib järjest oma ettevõtteid ja on juba likvideerinud OÜ P. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud ei väide vasta tõele. Äriregistri andmetel on hageja selle äriühingu 16.01.2026 võõrandanud ja see tegutseb edasi uue ärinime all. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas ja kui palju hageja sai OÜ P osa võõrandamisest tulu, kuid eeltoodust tulenevalt ei saa siiski ka nõustuda hageja väitega, et ta likvideeris OÜ P.
8.15.Äriregistrist nähtub, et U OÜ (endine ärinimi M OÜ), mille põhitegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, maksustatav käive oli 2026 I kvartalis 22 452 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuulub U OÜ-le 6 kinnisasja (5 Pärnus, 1 Võrus). Kostja esitas tõenditena veebilehe room4you.ee väljavõtted, millelt nähtub, et üüritakse renoveeritud kortereid Tallinnas, Tarus ja Pärnus. Äriregistri andmetel on U OÜ aadress XXX ja epostiaadress XXX, millised kontaktandmed on ka kostja esitatud veebilehel. Eeltoodu kinnitab, et U OÜ on toimiv äriühing. Kuivõrd U OÜ ainuosanik on P OÜ, mille ainuosanik on hageja, on U OÜ tegelik kasusaaja hageja. Kinnistusraamatu andmetel kuulub ka L OÜ-le 4 kinnisasja Pärnus. Kuivõrd L OÜ ainuosanik on hageja, on ka selle äriühingu tegelik kasusaaja hageja. Eeltoodu kinnitab, et hageja varaline olukord ei ole nii halb, et see ei võimaldaks tal oma alaealisi lapsi ülalpidada.
8.16.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohtu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kohtumenetluses selliseid asjaolusid, mis annaksid alust vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist enam, kui seda tegi maakohus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjale määrati vastavalt Harju Maakohtu 23.09.2024 määrusele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, siis jäävad kostja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus lahendab kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja 29.04.2026 tasu taotlused eraldi määrusega. Seega puudub siinses otsuses vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
2-24-13265
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.