Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: X (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kostja 03.03.2026 ning 09.03.2026 esitatud tõendid, välja arvatud 03.03.2026 esitatud väljavõte juhiloa puudumisest ning arstitõend.
2.Jätta vastu võtmata hageja 30.07.2025 ning 14.04.2026 esitatud tõendid.
3.Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus osas, millega maakohus mõistis X-ilt Y kasuks välja elatise alates 01.04.2026 kuni Y täisealiseks saamiseni suuremas ulatuses kui 300 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise 3142 eurot perioodi eest 27.10.2023–26.10.2024.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista X-ilt Y kasuks välja elatis 300 eurot kuus alates 01.04.2026 kuni Y täisealiseks saamiseni ning jätta Y tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 26.05.2025 otsus muutmata.
5.Rahuldada X-i apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-24-16315
6.2.Mõista X-ilt välja Y kasuks elatis 287,72 eurot kuus alates 27.10.2024 kuni 31.03.2025; 301,74 eurot kuus alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 ja 300 eurot kuus alates 01.04.2026 kuni Y täisealiseks saamiseni.
6.3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“ ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.
6.4.Jätta rahuldamata Y nõue X-ilt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 27.10.2023 kuni 26.10.2024 eest.
7.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.
8.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y esitas 27.10.2024 Harju Maakohtule hagi X-i vastu elatise tasumise nõudes. Hageja palus kostjalt mõista välja elatise PKS § 101 alusel arvutatud summas ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest 3123,63 eurot.
2.Kostja on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates 01.10.2023 osalenud hageja ülalpidamises. Perelepituses, mis toimus 2023. aastal, nõustus kostja tasuma hagejale elatist 261 eurot kuus, kuid loobus hiljem kokkuleppe allkirjastamisest. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt palunud kostjal hagejale elatist tasuda, kuid kostja on elatise tasumisest keeldunud.
3.Hageja elab emapoolsele vanaemale üüritud kahetoalises sotsiaalkorteris koos oma ema, vanaema ja ema vennaga. Hageja igakuised kulud on 599 eurot. Kostja tasus hagejale 2023. aasta detsembris ja 2024. aasta jaanuaris 50 eurot ning ostis 2024. aasta septembris hagejale 87,29 euro eest riideid. Need kulutused (kokku summas 187,29 eurot) on hageja lahutanud tagasiulatuvast elatise nõudest maha. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles elatise suurusele vastu, kuna ta ei ole oma majandusliku seisundi tõttu suuteline hagejale miinimummääras elatist tasuma. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus.
2-24-16315
5.Kostja saab miinimumpalka ning talle makstakse töövõime- ja puudetoetust, mida ei saa sissetulekuna arvesse võtta. Jaanuaris (2025. a) on kostjale sündimas teine laps, kes osutuks hagi rahuldamise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Samuti elab kostja leibkonnas tema elukaaslase alaealine laps. Kõik eluasemekulud kannab kostja. Hageja ei ole hagiavalduses märgitud kulusid tõendanud. Kirjeldatud kulud ei ole lapse igapäevase heaolu tagamiseks vältimatud. Lisaks on kohtus pooleli suhtluskorra vaidlus, millest sõltub elatise suurus.
6.Kostja vaidles vastu ka tagasiulatuvale elatisenõudele, mille palus jätta rahuldamata või vähendada väljamõistetavat summat. Kostja on hageja seaduslikule esindajale selgitanud, et tal puuduvad võimalused nõutud ulatuses elatise tasumiseks. Lisaks hagiavalduses märgitule on kostja tasunud hagejale 2023. aasta septembris 400 eurot ning oktoobris 56 eurot. Samuti on kostja ostnud lapsele riideid varasemaltki. Kostja ei ole tahtlikult jätnud elatist maksmata. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 26.05.2025 otsusega hagi ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja kulud mõistlikud. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei anna alust kostja osaline töövõimetus ega kostja perre 27.12.2024 sündinud teine laps. Kostja saab lisaks töötasule (ligikaudu 700 eurot netosummas) sarnases ulatuses töövõimetoetust (koos puudetoetusega 670 eurot). Kostja peab ennast ja oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt ja enam-vähem võrdselt. Kostja on võimeline üürima kolmetoalise korteri, samas kui hageja peres elab neli inimest kahetoalises sotsiaalkorteris. Seega on kostja lastel märgatavalt ebavõrdsed elamistingimused. Kostja on enda rahalisi võimalusi hinnanud sellisteks, et ta on lisaks hagejale ja endale võimeline ülal pidama veel üht last.
9.Kostja on 27.10.2023–26.10.2024 kandnud hageja ülalpidamiseks 178,30 eurot, kuigi PKS § 101 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale sel perioodil kokku 3320,50 eurot. Hageja seaduslik esindaja küsis kostjalt korduvalt elatist ning kostja oli enda ülalpidamiskohustusest teadlik. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmiseks ei esine alust, seega tuleb kostjal tagasiulatuvalt tasuda hagejale 3142 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab nii hagejale väljamõistetud elatise suurust kui ka tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Kostja palub teha uue otsuse, millega vähendada elatise suurust 150 euroni kuus ning jätta tagasiulatuv elatis kostjalt välja mõistmata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
11.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et väljamõistetud elatis ei arvesta tema tegelikku maksevõimet ega sotsiaalset olukorda. Kohus eiras asjaolu, et töövõimetoetus ei ole sissetulek, vaid on määratud puudest tingitud kulude katmiseks. Samuti on kostja vastsündinud lapse kulud hageja omadest suuremad. Kohus ei nõudnud hagejalt kulude tõendamist. Hageja ema teenib kostjast märgatavalt rohkem ning saab hageja ülalpidamisse rohkem panustada.
12.Tagasiulatuva elatise nõudmine ei ole põhjendatud, kuna elatise suuliselt küsimine ei kvalifitseeru elatise nõudeks. Elatise tasumise kohustust ei saa tuletada allkirjastamata
2-24-16315 perelepituse kokkuleppest. Kostja on püüdnud kompromissini jõuda, kuid hageja seaduslik esindaja ei ole nõus 150 euro suuruse elatisega.
13.Muuhulgas palub kostja ringkonnakohtul apellatsioonkaebust lahendades arvesse võtta pärast maakohtu otsuse tegemist muutunud asjaolusid. Kostja elukoht on alates 05.12.2025 Valgas. Kostja on töötu ning saab töövõimetoetust 670 eurot kuus ja töötuskindlustushüvitist 14,77 eurot päevas. Kostjale sünnib 2026. aasta märtsis kolmas laps, keda kostja peab samuti ülal pidama. Elukoha vahetuse tõttu on suurenenud kostja transpordikulud, kuna kostjal tuleb hagejaga kohtumiseks ja suhtluskorra täitmiseks sõita Valgast Tallinnasse. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
15.Kostja ei ole enda kulude kandmisel arvestanud oma elukaaslase panusega ning on kulude hulka arvestanud nii elukaaslase kui ka elukaaslase lapse kulud. Kostja teine laps elab mugavamates tingimustes kui hageja. Töövõimetoetust loetakse sissetulekuks ning kostja ei ole toonud välja ühtegi puudest tingitud lisakulu. Kostja elukvaliteet on oluliselt parem kui ta seda näitab. Hageja nõuab seadusjärgset miinimumelatist, kuigi tema kulud on oluliselt suuremad.
16.Kostja teise ja kolmanda lapse olemasolu ei anna alust jätta hagejat halvemasse olukorda. Kostjal oli Tallinnas kindel töökoht. Valka kolimine ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja oli teadlik, et Valka kolides vahemaa tema ja lapse vahel suureneb. Seetõttu pole põhjust kostja transpordikulusid elatise suuruse määramisel arvesse võtta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise ning elatise alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni suuremas ulatuses kui 300 eurot kuus. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise 300 eurot kuus ning jätab hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud tõendite osas.
19.Kohus jätab vastu võtmata hageja apellatsioonkaebuse vastusega esitatud väljavõtte Töötukassa kodulehelt (dtl 139–141). Hagejal ei olnud takistusi Töötukassa kodulehel oleva teabe esitamiseks juba maakohtus, mistõttu jääb tõend apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
20.Ülejäänud hageja esitatud tõendid jätab kohus vastu võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel. Pilt rendiautost (dtl 144) ning kostja emaga peetud vestlus (dtl 142–143) tõendaks üksnes asjaolu, et kostja või tema elukaaslane on ühel konkreetsel ajahetkel autot kasutanud, kuid selle alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi kostja majandusliku seisundi kohta. Väljavõte terviseportaali sisse kantud anamneesist (dtl 145) ning pilt verevalumist (dtl 146) ei oma elatise väljamõistmise vaidluses tähtsust. Ka ei oma käesoleval juhul tähtust 14.04.2026
2-24-16315 menetlusdokumendiga esitatud väljavõte advokaadile makstud tasu kohta (dtl 345), kuna hagejat ei ole kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja.
21.Vastavalt kostja taotlusele tagastab kohus kostja 03.03.2026 esitatud terviseportaali väljavõtte Q terviseandmetest. TsMS § 238 lg 1 alusel jätab kohus vastu võtmata 03.03.2026 esitatud väljavõtte juhiloa puudumise kohta (dtl 180), kuna sellel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
22.Kohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu ülejäänud kostja 03.03.2026 esitatud tõendid ning 09.03.2026 esitatud väljavõtte ravikokkuvõttest. Kostja on need tõendid esitanud apellatsioonimenetluse ajal toimunud sündmuste ja asjaolude tõendamiseks.
23.Kohtu nõudmisel (TsMS § 230 lg 4) esitasid mõlemad vanemad enda kontode väljavõtted, mille kohus võtab asja materjalide juurde. Elatise suuruse kindlaksmääramine maakohtus
24.Kostja on hageja isa. Vaidlus puudub selle üle, et kostja on PKS §-st 96 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma, ning et hageja on PKS § 97 p 1 kohaselt õigustatud ülalpidamist saama. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.
25.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS §-s 101 sätestatud määras. Kostja vaidleb vastu hagejale väljamõistetud elatise suuruse üle ning leiab, et see ei tohiks olla rohkem kui 150 eurot kuus.
26.Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summa. Tegemist on miinimumelatisega, mis eelduslikult on hädavajalik elatis (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.5). Kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel vähendada elatist alla PKS §-s 101 sätestatud ulatuse üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuse esinemist PKS § 102 lg 2 mõttes peab tõendama elatist maksma kohustatud vanem (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2).
27.Kostja heidab maakohtule ette hageja kulude kohta tõendite nõudmata jätmist. Hageja nõuab kostjalt ülalpidamist PKS §-s 101 sätestatud ulatuses ehk miinimummääras. Kui laps nõuab vanemalt elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi vaja kohtumenetluses tõendada (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1). Kuna hageja nõudis kostjalt miinimumelatist, ei pidanud maakohus nõudma hagejalt tõendeid. Ka ei ole kostja tõendanud ega teinud eluliselt usutavaks, et hageja igakuised vajadused saaksid rahuldatud miinimummäärast väiksemas ulatuses elatise tasumisel. Kuna hageja igapäevased vajadused ei sõltu temaga koos elava vanema maksejõulisusest, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas hagis märgitud kulutusi on ka tegelikkuses hageja ülalpidamiseks kantud.
28.Iseenesest on kostja õigesti pööranud tähelepanu sellele, et hageja eluasemekulude hindamisel tuleks arvestada ka hagejaga koos elavate pereliikmete kulusid. Lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise väärtuse kaudu (RKTKo 03.12.2025, 2-24-523, p 11 jj; RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 17 jj). Samas ei pidanud hageja miinimummääras elatise
2-24-16315 nõudmisel enda eluasemekulusid tõendama ning hageja tegelike eluasemekulude suurus ei mõjutaks PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole kostja majanduslik seisund mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks, kuid täiendab selles osas maakohtu põhjendusi.
30.Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema endast kõik oleneva (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus lapsele miinimumist väiksemas osas elatise andmiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Kostja on maakohtu menetluses märkinud enda brutosissetulekuks 950 eurot (dtl 66, 105). Seega on kostja vaatamata enda osalisele töövõimetusele võimeline sissetulekut teenima. Lisaks saab kostja enda sõnul töövõimetoetust keskmiselt 670 eurot (dtl 67, 127).
31.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et töövõimetoetust ei saa arvestada kostja sissetuleku hulka, kuna see on mõeldud puudest tingitud kulude katmiseks. Puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks näeb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 1 lg 2 ja § 4 p 2 ette puudega tööealise inimese toetuse. Puudetoetuse laekumist kostjale tema esitatud kontoväljavõtetelt ei nähtu (dtl 228-279). Maakohtu istungil kinnitas kostja, et ravimeid talle osalise töövõimetuse tõttu määratud ei ole (dtl 68). Ka ei toonud kostja välja muid kulusid, mis oleksid tingitud tema osalisest töövõimetusest. Töövõimetoetust, mille laekumine nähtub kostja esitatud konto väljavõttelt (dtl 228-253), maksab riik töövõimetoetuse seaduse § 11 kohaselt aga osalise või puuduva töövõimega inimese sissetuleku tagamiseks. Seega on kohus arvestanud kostjale laekuva töövõimetoetuse põhjendatult kostja sissetuleku hulka.
32.Maakohtu istungil selgitas kostja, et tema eluasemekulud on kokku 905 eurot (dtl 66). Kostja selgitas, et kuna ta elab koos oma teise lapse, elukaaslase ning elukaaslase lapsega, on tema kanda üür ja kommunaalkulud, samas kui tema elukaaslane katab pere toidukulud. Iseenesest on kostjal õigus koos elukaaslasega leppida kokku leibkonna kulude ebavõrdses kandmises. Küll aga ei õigusta selline jaotus hagejale elatise maksmata jätmist. Kui sellises olukorras ei ole kostja suuteline hagejale miinimummääras elatist tasuma, tuleb kostjal PKS § 102 lg 2 kohaselt korrigeerida kulude jaotust leibkonnas. Sealjuures tuleb arvestada, et kostja elukaaslase laps ei ole kostja ülalpeetav. Kostja elukaaslase last peavad ülal pidama tema vanemad, mistõttu ei ole põhjendatud kostja elukaaslase lapse kulude lugemine kostja kuludeks.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja teine laps ei anna alust hageja taotletud elatise vähendamiseks, kuid peab vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus miinimummääras väiksema elatise mõista välja mõjuval põhjusel, milleks võib mh olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega teise lapse olemasolu ei saa üldjuhul PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks pidada, kui vanemal on võimekus mõlemat last ühetaoliselt ülal pidada.
34.Eelduslikult kulub kostja 27.12.2024 sündinud lapse ülalpidamiseks samuti PKS § 101 alusel arvutatud summa. Nii maakohtu otsuse tegemise ajal kui ka apellatsioonkaebuse esitamise ajal oli PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud elatise suuruseks 301,74 eurot. Kui kostja peab nii hagejat kui ka temaga koos elavat last ülal 301,74 euroga kuus, jääks kostjale enda ülalpidamiseks 950-eurose brutopalga ja 670-eurose töövõimetoetuse juures rohkem kui 850 eurot. Kohtu hinnangul võimaldab see kostjale enda lastega ühetaolist ülalpidamist ning
2-24-16315 on piisav olukorras, kus kostja peab arvestama seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejale miinimummääras elatise maksmine jätaks nii tema kui ka tema pere alla toimetulekupiiri. Käesoleval aastal on 2026. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 5 p 5 kohaselt perekonna esimese liikme toimetulekupiir 220 eurot kalendrikuus; eelmise aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 kohaselt oli vastav summa mullu 200 eurot kuus.
35.PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Kuna kostja on võimeline hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist tasuma nii enda kui ka enda teise lapse ülalpidamist kahjustamata, ei oma tähtsust, kas hagejaga koos elava vanema majanduslik seisund annaks alust kõrvale kalduda vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest. PKS § 102 lg 2 tähenduses ei anna ühe vanema parem varaline seis alust vähendada teise vanema ülalpidamiskohustust alla miinimummäära (RKTKo 17.01.2018, 216-135, p 11.6). Miinimummääras elatise andmine on iga vanema kohustus ega sõltu teise vanema majanduslikust olukorrast (TlnRnKo 29.08.2025, 2-21-19598, p 21).
36.Kostja leiab, et elatise määramisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei võimalda kostjal hagejaga kohtuda. Lapsega koos veedetav aeg tuleb elatise vähendamisena kõne alla juhul, kui laps elatist maksma kohustatud vanemaga faktiliselt koos viibib ning seeläbi vahetult ülalpidamist saab. Elatisvaidluses ei oma tähtsust, mis põhjusel laps elatist maksma kohustatud vanemaga ei kohtu või temaga koos ei viibi. Vanemal on kohustus last ülal pidada ka siis, kui ta lapsega ei suhtle. Elatis alates 01.04.2026
37.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise alates 01.04.2026 suuremas ulatuses kui 300 eurot kuus. Selles osas kuulub otsus tühistamisele tulenevalt asjaolust, et kostjale on sündinud 30.03.2026 kolmas laps. Tegemist on TsMS § 634 lg 2 ja § 652 lg 3 p 2 tähenduses olulise uue asjaoluga, mis tekkis alles pärast maakohtu otsuse tegemist. Menetlusökonoomiat arvestades on mõistlik võtta see asjaolu arvesse, et vältida olukorda, kus kostja peab uue asjaolu esinemise tõttu TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel elatise suuruse vähendamiseks kohe pärast kohtuotsuse jõustumist uuesti kohtusse pöörduma.
38.Rahvastikuregistri andmetel, mida kohus kontrollis TsMS § 230 lg 3 alusel, sündis kostjale 30.03.2026 kolmas laps. Kui eeldada, et kostja peab pakkuma kolmandale lapsele ülalpidamist samaväärselt hageja ja kostja teise lapsega, ei suudaks kostja ennast ise enam üleval pidada.
39.Kostja on apellatsioonimenetluse ajal kolinud Valka, mis on kaasa toonud tema senise sissetuleku osalise kaotuse. Kostjal on hageja isana kohustus hankida nii enda kui ka hageja vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kostja ei vabane hageja ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Kostja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingis tema senise elukorraldusliku muutuse ning senise töökoha kaotamise. Samuti ei ole kostja täielikult töövõimetu ning on enne Valka kolimist suutnud endale sissetulekut teenida. Seega ei ole kostja elukorralduslik muudatus PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks ning kostjalt võib mõistlikult oodata vähemalt samas suurusjärgus sissetuleku teenimist, nagu see oli maakohtu menetluse ajal.
40.Kui arvestada, et kostja on suuteline teenima vähemalt 950 eurot (bruto) kuus ning kostja saab täiendavalt töövõimetoetust keskmiselt 670 eurot kuus (dtl-d 230, 236, 245, 248),
2-24-16315 võimaldaks kostja sissetulek nii teda ennast kui ka oma kolme last pidada võrdväärselt üleval 300 euro ulatuses kuus. Sealjuures saab kostjaga koos elavate laste puhul kohaldada PKS § 101 lg-ga 7 ette nähtud mastaabisäästu, sest kostja teise ja kolmanda lapse vanusevahe jääb alla kolme aasta.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja seaduslik esindaja peaks panustama hageja ülalpidamisse oma sissetulekust lähtuvalt rohkem. Hageja vanemad esitasid kohtule enda kontode väljavõtted, millest ei nähtu, et hagejaga koos elava vanema sissetulek oleks kostja omast märkimisväärselt kõrgem. Kohtule ei ole esitatud ühtki mõjuvat põhjust, mis takistaks kostjal samaväärset sissetulekut teenida, sh enne Valka kolimist oli kostja sissetulek hageja seadusliku esindajaga võrreldes sarnases suurusjärgus.
42.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kohus täiendavalt, et kostja ja hageja suhtluskorra täitmisega kaasnevad kulud ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks. Kostja on ise tekitanud olukorra, kus suhtluskorra täitmine on muutunud senisest kulukamaks. See aga ei saa kaaluda üle hageja õigust saada igapäevaseks eluks ja arenguks vajalikku ülalpidamist. Kui kostjale on kindlaksmääratud suhtluskorra täitmine Valka kolimise tõttu ülejõukäiv, on kostjal õigus taotleda asjaolude muutumise tõttu kindlaksmääratud suhtluskorra muutmist. Tagasiulatuv elatis
43.Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks põhjendamatult välja tagasiulatuva elatise perioodi 27.10.2023-26.10.2024 eest.
44.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on mõistnud tagasiulatuva elatise välja suuremas summas kui hageja nõudis. Hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 3123,63 eurot (dtl 3-4). Maakohus aga mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 3142 eurot. Samuti esineb vastuolu kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa vahel, kuna lahendi p 21 kohaselt pidanuks summa olema 3142,20 eurot.
45.Ülalpidamist õigustatud isik võib PKS § 108 alusel nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi, mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet, elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ning kohustatud vanema ülalpidamisvõimet kohtulahendi tegemise ajal (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13; RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 15).
46.Kostjal on osaliselt puuduv töövõime. Maakohus on lahendi p-s 6 tuvastanud, et kostjal on diagnoositud vaimse tervise häired (F84.1 pervasiivsed arenguhäired, atüüpiline autism, F70.0 kerge vaimne alaareng ilma olulise käitumishäireta), kuid talle pole määratud eraldi ravi. Apellatsioonkaebuses ega selle vastuses ei ole neid asjaolusid kahtluse alla seatud. Kostja on praeguseks ka töötu, ta sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja töövõimetushüvitisest (ligikaudu 670 eurot kuus). Kostja on võimeline töötama ning teenima vähemalt 950 euro (bruto) suurust lisasissetulekut nagu eelnevalt tuvastatud. Kostjal on praeguseks kolm ülalpeetavat (alaealist last).
47.Arvestades kostja osaliselt puuduvat töövõimet, praegust majanduslikku seisundit ning tema kolmanda lapse sündi, ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam ülalpidamise ülesannet, vaid seaks ohtu nii hageja kui ka kostja teise ja kolmanda lapse edaspidise
2-24-16315 ülalpidamise. Kostja ilmselt ei suudaks tagasiulatuva elatise osas kohtulahendit täita ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva elatise tasumine muutuks raskendatuks, kui mitte võimatuks. Sel põhjusel tuleb maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, milles kohaldab tagasiulatuva elatise väljamõistmisel PKS § 102 lg-t 2 ning jätab tagasiulatuva elatise kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
49.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.