X-i apellatsioonkaebus 1014,48 eurot Y apellatsioonkaebus 180 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXX), seaduslik esindaja C , lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter Kostja: Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Istungi toimumise aeg
12. juuni 2026
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2025. a otsus osas, millega maakohus suurendas Y-lt X-i kasuks Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a määrusega välja mõistetud elatise alates 13. jaanuarist 2025 kuni 10. märtsini 2026 150 eurolt 175 eurole kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24. oktoobri 2025. a otsus osas, millega maakohus mõistis Y-lt X-i kasuks ajavahemiku eest 11. märtsist 2026 kuni X-i täisealiseks saamiseni elatisena välja vähem kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi selles osas.
5.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a Y-le määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
Jätta rahuldamata X-i hagi Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-4889 muutmiseks ajavahemikus 13. jaanuarist 2025 kuni 10. märtsini 2026.
6.3.Rahuldada X-i hagi ja muuta Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4889 Y-lt X-i kasuks väljamõistetud elatise suurust alates 11. märtsist 2026 kuni X-i täisealiseks saamiseni järgmiselt:
6.3.1.mõista Y-lt X-i kasuks alates 11. märtsist 2026 kuni X-i täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis 318,62 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on Y kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 6.3.1 nimetatud elatise maksma iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäeval X-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „X-i elatis“, märkides makse selgituses ära kalendrikuu, mille eest elatist makstakse.
6.5.Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a Y-le määratud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.01.2025 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus muuta Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4889 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud määras (hagi esitamise ajal 287,72 eurot kuus). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja ema on Q. Hageja isiku- ja varahooldusõigus on vanematel ära võetud ning hageja eestkostja on tema vanaisa.
1.2.Kostja tasub Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 määruse alusel elatist 150 eurot kuus, kuid hageja ülalpidamiskulud on suurenenud, mistõttu tuleb elatise suurust muuta.
2-25-590
1.3.Hageja igakuised kulud on 1000,25 eurot, sh eluasemekulud 110,21 eurot, toidukulud 160 eurot, sidekulud 28,77 eurot, tervishoiukulud 34,10 eurot, hügieenitarbed/juuksur 15 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 60 eurot, huviharidus 422,67 eurot (viimase aasta põhjal arvutatud keskmine, hagejale osteti akordion hinnaga 4500 eurot), meelelahutus 30 eurot, riided/jalanõud 55,50 eurot, muu jooksev kulu 70 eurot ja sünnipäevapidu 14 eurot.
1.4.Kostja töövõimetus ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et ta on püüdnud järjepidevalt tööd leida või et esineb võimetus teenida sissetulekut kergematel töödel. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
2.1.Kostja ei suuda maksta elatist seaduses sätestatud ulatuses, kuid on nõus tasuma 150 eurot kuus. Kostjal on jätkuvalt osaline töövõime. Tema majanduslik seisund on halb. Kostja ainus sissetulek on töövõimetoetus ligikaudu 300 eurot, millest igakuiste kohustuste täitmisel jääb kostjale endale kätte summa, mis on alla toimetuleku piiri. Kostja on töötu ja alates septembrist 2021 töötuna arvel. Kostjal ei ole oma terviseseisundi tõttu võimalik minna tööle ja teenida suuremat sissetulekut. Kostjal on pooleli füüsilise isiku maksejõuetuse menetlus, kuna tal on täitmata rahalisi kohustusi kokku üle 12 000 euro.
2.2.Hageja igakuised kulud ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Hageja ei ole põhistanud, milles tema eluasemekulud seisnevad. Kulu akordionile on ebamõistlik. Hagist ei selgu, kuidas on kulud leibkonna liikmete vahel jagatud.
2.3.Igakuise elatise suuruse määramisel tuleb arvestada riiklike toetustega. Hageja seaduslikule esindaja maksti eestkostetava lapse toetust alates oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025 igakuiselt 240 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4889 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 175 eurot kuus alates 13.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus vabastas kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - hageja vanemateks on kostja ja Q; - Tartu Maakohtu 06.04.2021 määrusega võeti hageja vanematelt ära hageja isiku- ja varahooldusõigus; - hageja eestkostjaks on C ; - Tartu Ringkonnakohus kinnitas 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4889 hageja ja kostja vahel kompromissi selliselt, et elatis alates 01.09.2022, mil laps läheb kooli, kuni lapse täisealiseks saamiseni on 150 eurot kuus; - Harju Maakohus muutis 17.03.2023 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-19299 Tartu Maakohtu 18.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-397 määratud elatise suurust muuhulgas selliselt, et Q-il tuleb tasuda hagejale elatist alates 01.02.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 215,64 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes
2-25-590 baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates toetuse muutumisele järgnevast kuust; -
kostja täidab 21.04.2022 määrust.
3.2.Hagejal on õigus nõuda elatise muutmist, sest vahepeal on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise miinimummäär ning hagejale tehtavate kulutuste koosseis ja suurus.
3.3.Arvestades hageja põhjendusi, samuti asjaolu, et kasvueas laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset, ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, on hageja ülalpidamiskulu 1000,25 eurot põhjendatud.
3.4.Osa hageja vajadustest on kaetud lapsetoetusega 80 eurot (alates 01.01.2023) kuus. Põhjendatud ei ole arvestada eestkostetava lapse toetusega.
3.5.Arvestades kostja igakuise sissetuleku suurust, ei piisa sellest nii kostja enda ravi- ja ülalpidamiskulude kui ka tema alaealise lapse ülalpidamiseks PKS § 101 sätestatud miinimumsumma ulatuses. Kostja kaebused tervisehäirete osas kinnitust ei leidnud, kuid kostja on tulenevalt osalisest töövõimest ka ise abivajav. Seega on tegemist PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud olukorraga. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (350 eurot ÷ 2). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 175 eurot kuus. Kostja tervise paranemisel ja töövõime taastumisel on võimalik esitada hagi elatise suurendamiseks. Praegu ei ole kostja paranemine teada. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt ei analüüsinud kohus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mis viis ebaõige lahendini. Kostjalt välja mõistetud 175 eurot kuus ei ole piisav. Näiteks on seadusandja ette näinud, et minimaalseks igapäevaseks toimetulekuks on vaja 200 eurot kuus.
4.2.Hageja ema ja hageja seaduslik esindaja jäeti võrreldes kostjaga põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda. Hageja ema tasub hagejale elatist 287,72 eurot. Üldjuhul kohustuvad vanemad panustama lapse ülalpidamisse võrdselt. Kuna hageja kulud ületavad seadusjärgset määra, katab hageja muud kulud tema seaduslik esindaja.
4.3.Otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et hageja kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuid ei kohustanud kostjat tasuma elatist seadusjärgses ulatuses. Jääb selgusetuks, milliste vahendite arvelt on sellisel juhul hageja tavapärane elulaad ja vajadused tagatud.
4.4.Kohus tugines kostja osalisele töövõimele, kuid ei arvestanud, et töövõimetustoetuse maksmise periood on lõppemas ja ei ole teada, kas seda pikendatakse. Kui ei ole selge, millal kostja tervislik seisund paraneb, ei ole põhjendatud määrata elatis 175 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtul oli võimalik määrata elatise suurenemine astmeliselt.
4.5.Menetluskulud tulnuks jätta kostja kanda, sest hageja seaduslik esindaja peab seisma hageja õiguste ja huvide eest olukorras, kus kostja ja hageja ema ei ole võimelised seda tegema.
2-25-590 Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus suurendas elatise alates 13.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 175 eurole ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt mõista elatis 175 eurot kuus välja alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud palub kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda.
5.1.Kaebuse kohaselt ei ole kostjal võimalik tasuda elatist alates hagi esitamisest. Kohus ei hinnanud, kas esineb alus elatise väljamõistmiseks erinevas summas erinevate perioodide eest.
5.2.Kostja saab toimetulekutoetust. Tegemist on äärmiselt ebastabiilse sissetulekuga, mida ei oleks tohtinud elatise suuruse määramisel sissetulekuna arvestada. Kostja sissetulekuna saab arvestada töövõimetoetust 300 eurot kuus.
5.3.Kohus ei arvestanud kostja tervisliku seisundiga, mis kohtumenetluse ajal halvenes veelgi. Kostjal oli operatsioon, millest taastumiseks peab tegema täiendavaid kulutusi.
5.4.Elatis 175 eurot kuus on iseenesest aktsepteeritav, kuid arvestades kostja varalist seisu ja toimetulekutoetuse määramise tingimusi, ei ole selle väljamõistmine põhjendatud ajavahemiku eest, mil kestis menetlus maakohtus.
5.5.Siiani ei ole teada, millised sidevahendid lapsel on, mistõttu ei saa hinnata selle kulu vajalikkust. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejal oma telefoni. Hageja eluasemekulu hindamisel tuleks arvestada, et hageja elukohta kasutab kolm isikut, kellest üks on juriidiline isik.
5.6.Kui lapsega koos elav perekond elab toimetulekupiiril, kujunevad lapse vajadused selle järgi. Kohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel peretoetust (80 eurot) ja eestkostetava lapse toetust (240 eurot). Seisukohad apellatsioonkaebustele
6.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus muutis kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist ajavahemiku eest 13.01.2025–10.03.2026 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt ajavahemiku eest 11.03.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatisena välja vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
8.Hageja nõuab kostjalt Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4889 hageja kui kostja alaealise lapse kasuks välja mõistetud elatise suurendamist 150 eurolt PKS §-s 101 sätestatud määrani. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, suurendades kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuise elatise 175 eurole kuus. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega hagi jäi rahuldamata ja kostja osas, millega hagi
2-25-590 rahuldati. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 3.1 ülal), kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
9.Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, nagu on siinsel juhul, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS § 459 ja § 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11 ja RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 32). Maakohtu järeldust, et siinsel juhul esinevad asjaolud, mis annavad aluse jõustunud kohtulahendi muutmiseks, pooled apellatsioonkaebustes ei vaidlusta. Sellest lähtub seega ka ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kui suur peaks olema kostjalt hageja kasuks välja mõistetav elatis.
10.Arvestades apellatsioonimenetluse ajal muutunud asjaolusid, nimelt kostja ajutise töövõime hindamise perioodi lõppemist 10.03.2026, käsitleb ringkonnakohus poolte väiteid eraldi ajavahemike kohta alates 13.01.2025 kuni 10.03.2026 ja alates 11.03.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. I
11.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Viidatud sätte alusel arvutatud minimaalne elatis oli hagi esitamise ajal 287,72 eurot, alates 01.04.2025 301,74 eurot ja on alates 01.04.2026 318,62 eurot kuus. Tegemist on miinimumelatisega, mis on lapse vajaduste ja tavalise elulaadi tagamiseks (PKS § 99) eelduslikult hädavajalik.
12.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seega eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Eeltoodust tuleneb, et kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud määras, ei oma tähtsust kostja etteheide, et talle ei ole teada, millised sidevahendid lapsel endal on ja mitu isikut (sh juriidilist) lapse elukohta kasutab. Selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et hageja vajadused on seaduses sätestatud igakuise elatise kahekordsest miinimumsummast väiksemad, kostja esile toonud ei ole. Samal põhjusel ei arvesta ringkonnakohus hageja väitega, nagu oleksid hageja vältimatud vajadused miinimumelatisest suuremad.
13.Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele seaduses sätestatud miinimummääras tuginedes peaasjalikult oma osalisele töövõimele ja töötusele ning sellest tulenevale halvale majanduslikule olukorrale. Kolleegium selgitab, et PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ainuüksi halva varalise seisundi tõttu. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa ning neljanda lause
2-25-590 kohaselt võib mõjuv põhjus olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Mõjuva põhjuse esinemist PKS § 102 lg 2 mõttes peab tõendama elatist maksma kohustatud vanem (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1124-15, p 15 ja ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.2). Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi vanema halb majanduslik olukorda ei vabasta teda alaealisele lapsele elatise maksmise kohustusest, kuid võib, kui selleks esineb mõjuv põhjus, anda alust väljamõistetava elatise ulatuse vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.
14.Siinsel juhul vähendas maakohus kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist põhjusel, et kostja oli osaliselt töövõimetu. Maakohus tuvastas nimelt, et Eesti Töötukassa 23.04.2021 otsuse nr TVH/21/018938 kohaselt oli kostjal ajavahemikus 11.03.2021–10.03.2026 osaline töövõime. Samuti tuvastas maakohus, et kostjale ei kuulu võõrandatavat vara, mille arvelt saaks hagejale ülalpidamist anda. Neid asjaolusid ei ole hageja ka vaidlustanud. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks oma töövõime ulatuses suuteline tööl käima ja sissetulekut teenima. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas, et kostjal on põhiharidus ja ta on varem töötanud näiteks veebiprogrammeerija ja turvatöötajana, kuid tema töötamine katkes 2021. a. Kostja on alates sellest ajast olnud töötuna arvel ja tal oli 2025. a lepitud Eesti Töötukassaga kokku tegevuskava töö leidmiseks. Samuti tuvastas maakohus, et kostja on kohtumenetluse jooksul tööd otsinud ja mitmeid kordi tööle kandideerinud. Kuigi Töötukassa ei tuvastanud kostja kirjeldatud piiranguid liikumise käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades ning kaebusi muude tervisehäirete osas, tuvastas maakohus, et kostja käis 2025. a juunis varasema trauma tõttu operatsioonil, millest esmase taastumise aeg oli neli nädalat, kuid füüsilist tööd ei tohtinud ta teha kolm kuud ja lõplik paranemine kestis prognoositavalt viis kuud. Lisaks tuvastas maakohus, et kostja on läbinud Töötukassa pakutud kursuseid. Nendel asjaoludel leidis maakohus õigesti, et esines alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Maakohus tuvastas, et kostja oli töötuna arvel ja tegeles töö otsimisega, kuid ei ole tööd leidnud ning alates suvest 2025 olid kostja võimalused tööd leida piiratud ka tema terviseseisundist tulenevalt. Tegemist on mõjuvate põhjustega PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis takistasid kostjal lapse ülalpidamiseks vajaliku sissetuleku teenimist osalise töövõime perioodil.
15.Maakohus märkis õigesti, et sellises olukorras tuli kostjal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (arvestades PKS § 102 lg 2 teine lause). Selle üle, et kostjal tuleb anda hagejale ülalpidamist vähemalt 150 eurot kuus, siinses menetluses vaidlust ei ole. Kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus arvestas kostja sissetulekut koos temale makstud toimetulekutoetusega, mille tõttu suurenes kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis 25 euro võrra. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja apellatsioonkaebuse väited on eksitavad. Maakohus tuvastas, et Eesti Töötukassa maksis kostjale töövõimetoetust järgmiselt: 06.03.2025 328,30 eurot, 05.02.2025 363,47 eurot, 06.01.2025 269,67 eurot, 06.12.2024 328,30 eurot, 06.11.2024 363,47 eurot, 04.10.2024 351,75 eurot, 06.09.2024 363,47 eurot, 06.08.2024 363,47 eurot ja 05.07.2024 351,75 eurot. Seejärel märkis maakohus, et kostja sissetulek on umbes 350 eurot kuus, mis vastab ligikaudselt kostjale välja makstud töövõimetoetuse kuu keskmisele (342,63 eurot kuus). Maakohus tuvastas ka selle, et kostjale laekus 21.02.2025 ühekordne toimetulekutoetus 180,33 eurot (dtl 286), kuid maakohtu
2-25-590 arvestusest ei nähtu, et kohus oleks sellega kostja igakuise sissetulekuna arvestanud. Seega on ebaõige nii kostja väide, nagu oleks tema töövõimetoetus suurusjärgus 300 eurot, kui ka väide, nagu oleks maakohus võtnud kostja keskmise kuu sissetulekuna 350 euro hulgas arvesse ka toimetulekutoetuse.
16.Küll aga on õige etteheide, et kostjalt väljamõistetavat elatist ei saanud ajavahemiku eest kuni 10.03.2026 suurendada, arvestades kostja majanduslikku olukorda ja tema tervislikust seisundist tulenevat osalist töövõimet. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 2 nimetatud olukorras, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka seda, et väljamõistetav elatis ei või panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt ka RKTKo 07.12.2009, 3-2-1-127-09, p 12). Mõistes kostjalt elatisena välja 175 eurot, pani maakohus kostja olukorda, kus tema käsutusse jäävad rahalised vahendid jäävad alla toimetulekupiiri, mis 2025. a oli 200 eurot (350 – 175 = 175 eurot). Seega jääks kostja sellisel juhul olukorda, kus tal ei ole igal juhul võimalik riigi toeta toime tulla. Maakohtul ei olnud seega alust Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrust käsitletava ajavahemiku osas muuta ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
17.Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium veel järgmist. Seadusest ei tulene, nagu mõjutaks väljamõistmisele kuuluva elatise suurust täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus. Samuti on eksitav väide, nagu ei saaks elatist välja mõista alla riikliku toimetulekutoetuse piiri. Kolleegium pöörab tähelepanu sellele, et kostja vastutab hageja ülalpidamise eest osavõlgnikuna koos teise vanemaga (PKS § 105 lg 3 esimene lause). Kuna hageja emalt on elatis välja mõistetud seadusjärgses määras, mida ema hageja kinnitusel reeglina ka tasub (29.04.2026 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00.31.43), ületab hageja saadud ülalpidamine igal juhul toimetulekupiiri. Asjaolust, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, ei järeldu siiski, nagu tuleks kostjalt elatis välja mõista samas ulatuses, nagu see on välja mõistetud hageja emalt. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks lähtudes tema enda sissetulekust ja varalisest seisundist (PKS § 105 lg 3 teine lause). Seega võib vanemate erineva varalise seisundi korral olla ka ülalpidamiskohustuse ulatus erinev.
18.Õige ei ole ka hageja etteheide, nagu oleks maakohtu lahend vastuoluline põhjusel, et kostjalt mõisteti elatisena välja vähem, kui on pool hageja põhjendatud ja vajalikest kuludest. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks, arvestades ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadusi, kuid ka tema tavalist elulaadi. Lapse elulaadi kujundavad aga reeglina tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Seda põhimõtet väljendab ka PKS § 102 lg-st 2 tulenev võimalus vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Nende põhimõtetega tuleb lapse kasvatamisel ja tema elulaadi kujundamisel arvestada ka eestkostjal.
19.Elatise seaduses sätestatud määrani suurendamata jätmine ei kahjusta siinsel juhul alaealise lapse huve ülemääraselt. Maakohus tuvastas, et hageja eestkostjale makstakse igakuiselt ka peretoetust 80 eurot, samuti tuvastas maakohus, et hageja on saanud eestkostetava lapse toetust 240 eurot kuus (perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 4). Ekslik on maakohtu seisukoht, et elatise määramisel ei saa eestkostetava lapse toetusega arvestada. Kuigi PKS § 101 lg 5 nimetab elatise koosseisus üksnes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse, ei järeldu sellest, et muude toetustega ei ole võimalik arvestada olukorras, kus esinevad alused elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra ja kostja peretoetuse arvestamist taotleb (vt analoogia korras RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17 p 28.2). PHS § 20 lg 1 kohaselt on eestkostetava lapse toetuse saamise õigus lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on
2-25-590 määratud füüsilisest isikust eestkostja. Eestkostetava lapse toetus ongi seega mõeldud katma kulusid, mida eestkostja peab tegema lapsevanema asemel. Kuna kostja on halvas majanduslikus olukorras ja esinevad PKS § 102 lg-s 2 nimetatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, on võimalik arvestada, et lapse esmavajadusi katavad ulatuses, milles kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma, ka hagejale makstavad toetused. Koos riiklike toetustega oli hageja ülalpidamine käsitletaval ajavahemikul tagatud vähemalt 752,72 euro ulatuses (282,72 + 150 + 80 + 240). Seega ei ole õige hageja väide, nagu oleks eestkostja pidanud kandma osa hageja kulusid ise (2025. a seadusjärgsest elatisest 575,44 eurost).
20.Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus muutis Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 määrusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist, suurendades selle 175 eurole kuus alates 13.01.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palus suurendada elatist ajavahemikus 13.01.2025 kuni 10.03.2026. II
21.Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks maakohtul tulnud asja lahendamisel arvestada kostja töövõime hindamise perioodi lõppemisega 10.03.2026 ja määrata elatise suurus astmeliselt. Maakohus ei saanud asja lahendamisel arvestada asjaoludega, millega seotud asjaolusid ja tõendeid ei olnud kohtu ette toodud, kuna neid veel ei esinenud. TsMS § 436 lg 2 järgi saab kohtuotsus rajaneda üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, mida pooltel on olnud võimalik uurida. Küll aga saab menetluse ajal muutunud asjaoludega arvestada ringkonnakohus. Ringkonnakohus andis 29.04.2026 kohtuistungil kostjale seetõttu võimaluse esile tuua ja tõendada asjaolud, mis puudutavad tema töövõime uut hindamist ning tema tervislikku seisundit ja töö otsimist ajavahemikust pärast maakohtu otsuse tegemist. Kostja nende asjaolude kohta tõendeid ei esitanud.
22.Kostja tugineb apellatsioonimenetluses peaasjalikult sellele, et tal on halb majanduslik olukord ja ta teeb kõik endast oleneva, et hagejale makstaks elatis välja enne tema teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Nende asjaolude üle ei ole aga pooltel vaidlust ja need ei oma elatise suuruse määramisel ka määravat tähtsust. Ringkonnakohus selgitas ülal, et PKS § 102 lg 2 esimese ja teise lause järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ainuüksi halva varalise seisundi tõttu. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. See tähendab, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15, (RKTKo 09.06.2017, 32-1-35-17, p 21.4 ja RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11). Seetõttu tuli kostjal tõendada mitte niivõrd oma halba majanduslikku olukorda, vaid seda, et tal ei ole objektiivselt võimalik teenida sissetulekut ulatuses, mis võimaldab anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras.
23.Kostja ei toonud hoolimata talle selleks antud võimalusest esile, et ta oleks ajavahemikus pärast maakohtu otsuse tegemist või pärast 10.03.2026 tegelenud töö otsimisega. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis takistasid tal seda teha. Kostja on küll väitnud, et tegeleb töövõime uue hindamisega, kuid ei esitanud ka selle kohta ühtegi tõendit (vt ka 12.06.2026 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00.15.27). Kostja ei ole seega esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et kostjal ei ole käesoleval ajal objektiivsetel põhjustel võimalik töist tulu teenida. Eesti Töötukassa andmetel oli kostjale määratud osaline
2-25-590 töövõime ajavahemikuks 11.03.202–10.03.2026, kuid 21.05.2026 seisuga ei olnud esitatud avaldust töövõime hindamiseks uueks perioodiks. Seega ei ole kostja enam (osaliselt) töövõimetu. Alates 01.05.2026 ei ole kostja aga enam töötuna arvel ja alates 24.10.2025 ei ole talle osutatud tööturuteenuseid (dtl 747 ja 763). Kostja osalist töövõimet või halba tervislikku seisundit käesoleval ajal, mis takistaks töö otsimist ja töise tulu teenimist, ei tõenda ainuüksi kostja üldsõnalised viited tema varasematele terviseprobleemidele.
24.Kuna kostja ei ole esile toonud, et alates 11.03.2026 esineks asjaolusid, mis oleksid PKS § 102 lg 2 tähenduses käsitatavad mõjuva põhjusena, mis õigustaksid alaealise lapse kasuks väljamõistetava elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra, ei anna elatise vähendamiseks alust ka asjaolu, et hagejal on õigus eestkostetava lapse toetusele. Ainuüksi selle toetuse saamise tõttu vanema ülalpidamiskohustus ei vähene (vt ka TrtRnKo 15.04.2026, 2-25-14441/26, p 16). Pool lapsetoetusest on miinimumelatise koosseisus aga juba arvesse võetud (PKS § 101 lg 5). Muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude (PKS § 101 lg-d 6 ja 7) esinemist maakohus ei tuvastanud ja seda ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlustatud. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, millega maakohus mõistis alates 11.03.2026 kostjalt hageja kasuks elatisena välja vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue otsuse, millega rahuldab vastavas osas hagi.
25.Ekslik on kostja seisukoht, nagu tuleks kaaluda võimalust suurendada elatist alates kohtuotsuse jõustumisest, mitte alates hagi esitamisest. TsMS § 459 lg 2 kohaselt muudetakse jõustunud kohtuotsust alates uue hagi esitamise ajast. Kuigi iseenesest on õige, et kohus saab mõista elatise välja erinevate ajavahemike eest erinevalt, peab elatise vähendamiseks olema siiski PKS § 102 lg-st 2 tulenev alus. Elatise suurenemise sidumiseks kohtulahendi jõustumise ajaga ei anna alust ainuüksi kostja viited tema halvale majanduslikule olukorrale ega osundatu selle kohta, et toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei maksta. Kohtumenetluse ajal kogunev elatise võlg ei ole käsitatav tagasiulatuva elatise nõudena PKS § 108 tähenduses.
26.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ajavahemiku suhtes 13.01.2025–10.03.2026 ja rahuldab ajavahemiku suhtes alates 11.03.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, tuleb vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad vastavalt maakohtu 06.02.2025 määrusele riigi kanda. Asjaolusid, mis annaksid aluse kostja hüvitamiskohustust muuta, ei esine. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust vaja kindlaks määrata. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
28.Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Erandid sellest reeglist sätestavad sama paragrahvi lg-d 12 ja 3. Asjaolusid, mis annaksid aluse viidatud erandeid kohaldada, ei ole siinses asjas esile toodud ega tõendatud. Seadusest ei tulene võimalust jätta elatise vaidlusega seotud hageja menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei anna alust ainuüksi hageja selgitus, et tema seaduslik esindaja peab seisma tema
2-25-590 õiguste ja huvide eest. Hagejal oli kohtusse pöördumisel võimalik seaduses sätestatud menetluskulude jaotusega arvestada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.