2-25-114082/35 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Selgitus: Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi võlga 16 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki registrimärk nr XXX omanik või vastutav kasutaja, kui sõiduk oli pargitud 09.12.2022 Fahle maja parklas, Tallinn. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sellega rikkus kostja parkimistingimusi. Hageja tegi kostjale leppetrahvi 15 eurot, kviitungi nr 0700 9122 2090 6314. Leppetrahvi kviitung asetati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale nõudekirja postiga kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx ja e-kirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxx. Kostja ei tasunud trahvi. Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja alustas parkimist 08.12.2022 kl 17.45 märgitud kohas seoses üritusega Argentina restorani, ja lõpetas parkimise järgmisel hommikul. Kostja parkis sõiduki mobiilirakenduse Pargi.ee kaudu. Toorkord oli lumetorm ja infotahvlid polnud

loetavad ja seetõttu valis ta aadressi parkimiseks, mis oli kostja arvates õige. Kostja parkis, kuid mitte temast mitteolenevatel põhjustel laekus raha teisele operaatorile. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetles kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS §-i 444 lg-e 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis, kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Parkimisleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme kasutamise eest tasu. VÕS §-i 76 lg-e 1, 2, 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohasele isikule. VÕS § -i 101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg-e 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitamata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § -i 158 lg-e 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § -i 159 lg -e 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § -i 69 lg-e 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib

tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). II Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja oli registrimärgiga nr XXX sõiduki omanik 09.12.2022 (tõend: Transpordiameti andmete väljavõte, dtl 46). Hageja on tõendanud parkla skeemiga ja fotodega, et sõiduk oli pargitud 09.12.2022 hageja poolt opereeritaval Fahle parklas, tähistusega EP206, Tallinn (fotod parkimisest, dtl 29-33, skeem dtl 67, 74). Kostja seda ei vaidlustanud. Lisaks tõendas aerofotoga EP206 parklast ning kaardirakenduse väljavõttega, et parkla EP206 asub väljaspool Tallinna kesklinna parkimistsoonist ega ole sellega kõrvuti (dtl 115,116). Hageja on tõendanud esitatud parklatingimustega, et EP206 parklas võis sõidukit parkida tasu eest, so 30 minutit 1 euro eest (dtl 36-38). Seega saab rääkida, et mainitud kohas sõiduki parkimisel on tegemist VÕS § 271 järgi asja (parkla) üürilepinguga. Kuna kostja sõiduk oli pargitud märgitud parklas 09.12.2022, siis on poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi parkla kasutamiseks üürileping, mille kohaselt pidi kostja maksma üüri. Hageja tegi kostjale leppetrahvi 09.12.2022 kl 9:07 15 eurot, kviitungi number 0700 9122 2090 6314, põhjusel et tasu oli maksmata ning leppetrahvi maksetähtaeg oli 23.12.2022. Kviitung oli asetatud sõiduki esimese esiklaasi ja kojamehe vahele. Märgitud asjaolud on tõendatud hageja esitatud leppetrahvi kviitungiga ja fotodega (dtl 27, 34). Nii on hageja tõendanud kooskõlas TsÜS § 70, et teavitas kostjat koheselt leppetrahvi nõudest mõistlikul viisil ja hageja pole kaotanud VÕS § 159 lg 2 alusel õigust nõuda leppetrahvi. Hageja väitis, et Keskkonnaagentuuri andmete (dtl 68 allmärkus 1) kohaselt oli 09.12.2022 kl 00-09 sademete hulk 0 mm/s, 08.12.2022 oli sadanud lund kella 17-20 vahel 0,2mm; kella 2022 vahel 0,1 mm ja pärast seda lund ei sadanud. Hageja esitas foto vaidlusalusest parklast 08.12.2022 kl 9-10 paiku (päev varem hommikul, dtl 75, 76) ja teistest Tallinnas asuvatest parklatest 08.12.2022 päeval, õhtul, sj Fahle parkla lähistel olevast Tartu mnt parklast EP47 (asub Circle K bensiinijaama ja Tartu maantee kohal oleva viadukti läheduses, dtl 77-85), kus mitte kuskilt ei nähtu, et parklate märgid või muud liiklusmärgid oleks kaetud lumega. Kostja esitas kohtule ilmastiku andmete väljavõtte selle kohta, millised olid need Tallinna lennujaamas (dtl 62) 08.12.2022 ning tolle kohaselt võis sadada lund kella 17-18 vahel. Kostja tunnistaja Y mäletas, et parkis sõidukit Fahle maja juures olevas parklas 08.12.2022 õhtul ja 09.12.2022 hommikul, kuid parkla tähistusi ei mäletanud. Tema kasutas parkimiseks mparkimise rakendust, kuid Äpp oli katkestanud parkimise öösel ja seetõttu sai ta trahvi. Ta mäletas, et parkimise ajal oli tuisk, lumesadu (dtl 154). Hinnates eeltoodud tõendeid (hageja fotod, Yi ütlused, lennujaama ilma andmed) ilmaolude kohta, saab järeldada, et 08.12.2022, kui kostja alustas enda väitel parkimist kl 17.45, võis lund sada. Kostja ilmavaatluse andmed Lennujaama kohta ega Yi ütlused ei võimalda aga järeldada, et parklas oli lumesadu selline, mis kattis parklas olevad märgid nii parkimistsooni enda kui tasu kohta, mis takistas kostjal selgitamast, millistel tingimustel ja millises parklas ta sõidukit pargib. Seega ei kinnita kostja tõendid väidet, et parkimistsooni andmed märkidel oleks olnud lumega kaetud. Usutav pole kostja väide, et 08.12.2022 õhtul kui ta alustas parkimist, oli nii tugev tuisk, lumesadu, mis kattis märgid, sest järgmisel hommikul olid parkimist korraldavad märgid puhtad ja lumetud. Viidatud lumetud märgid nähtuvad ka hageja esitatud fotodelt. Lisaks nähtub hageja esitatud fotodelt, et vaidlusalune sõiduk ise oli järgmisel hommikul 09.12.2022 kui hageja tegi

leppetrahvi kaetud vähese lumekorraga, mis lükkavad ümber kostja väited hulgalisest lumesajust ja tuisust eelmisel õhtu, mis kattis märgid loetamatult (kl 8.59.51, 8.59.57, 09.06.36, 09.06.40, 09.06.44, 09.06.50, 09.06.55, 09.07.06, 09.07.11, dtl 36, 37, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35). Hageja esitatud fotod teistest parklate märkidest eelmise päeva kohta kinnitavad samamoodi hageja väiteid, et lumesadu ei katnud kinni märke ja lükkavad ümber kostja väited vaidlusaluse parkla lumega kaetud märkidest. VÕS 103 § lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja esitas mobiilsideoperaatori andmete väljavõtte - arve teenuste kohta, millest on näha, et kostja pidi tasunud parkimise eest 2022.a. detsembris avalikul alal 6 eurot parkimise alustamise tasu 0,32 eurot, kuid eraaladel parkimise eest tasu ei nähtu (dtl 110). Kuigi kostja on väitnud, et ta tahtis korrektselt parkida ja selle ees tasuda vaidlusaluses parklas (EP206, Fahle parkla), kuid tasus valesti (ehk muule isikule) põhjusel, et lumeolude tõttu olid märgid kaetud, ei ole kostja väited kaetud märkidest tõendatud. Seega pole kostja VÕS § 76 lg 1-3, § 271 järgi täitnud kohustust, kus ta väidetavalt soovis parkimise eest tasuda kohasele isikule ehk hagejale. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendatud, et kostja, parkides Fahle parklas 09.12.2022 ja olles sõlminud lepingu hagejaga VÕS § 271 järgi, jättis lepingust tuleneva parkimise tasu (üüri) maksmata, rikkudes VÕS § 100 mõttes vastavat kohustus, mis ei ole vabandatav VÕS § 101 lg 1-2 järgi. Kuna vaidlust polnud sellest, et kohustuse rikkumise eest võis hageja teha leppetrahvi 15 eurot (tingimuste p 5 järgi kuni 35 eurot, hagi lisa 2, foto 2, dtl 42), siis on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud. Leppetrahvi tasumise aeg oli VÕS § -i 82 lg 7 1. ja 2. lause järgi 23.12.2022 (dtl 27). Vaidlust pole, et kostja pole seni tasunud leppetrahvi. Nii on kostja leppetrahvi tasumise kohustusega rikkumises VÕS §-i 100 mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS §-i 8 lg -te 1, 2, § -i 101 lg-e 1, p-i 1, §-i 76 lg -te 1, 2, §-i 158 lg-e 1 tingimuste p-i 5 järgi ehk leppetrahvi tasumist 15 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks leppetrahvi 15 eurot. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS §-i 430 lg -e 5). Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS §-i 162 lg-st 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja kulude rahaline suurus kindlaks määramata.

peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Esindajal kulus esindustööks aega kokku 8,12 tundi, mis sisaldab hagiavalduse materjalide läbitöötamist, hagi ja menetlusdokumentide esitamist, kostja vastustega tutvumist, enda vastuste koostamist, istungi ettevalmistamist, osalemist sellel, täiendavate tõendite kogumist ja esitamist kostja vastuväidete ja tõendite ümberlükkamiseks, tunnistajale küsimuste koostamist ja vastusega tutvumist, kohtu dokumentidega tutvumist, kulude nimekirja koostamist, esitamist. Esindaja ei ole teinud asjatuid menetlustoiminguid. Kohus leiab, et TsMS § -i 175 lg -e 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 8,12 tundi ehk veidi rohkem kui üks 8-tunnine tööpäev kooskõlas asja materjalidega. Tehtu on olnud menetluses vajalik. Tasu määr 120 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Nii on hageja lepingulise esindaja kulud 8,12 tunni eest põhimõtteliselt 974,4 eurot. Kostja ei saanud, lähtudes vaidluse olemust ja nõude suurust, arvestada sellega, et vastaspoole esinduskulud on 8,12 tunni eest 974,4 eurot. Hageja jaoks on tegemist küll samatüübilise vaidlusega, mis ei too hagi koostamisel ja esitamisel reeglina kaasa eriliselt suuri kulusid, kuid samas pidi hageja vastama kostja väidetele ja esitama täiendavaid tõendeid ja esitama täiendavaid menetlusdokumente, mis ei olnud käesolevas ajas sarnaste vaidluste puhul tüüpiline. Kostja pidi ja sai ette näha, et hageja võib kasutada esindaja teenust kohtumenetluses, kuid kostja ei pidanud arvestama sellises suuruses esinduskuludega. Kohus leiab, et asjas tuleb pidada mõistlikuks esinduskuluks TsMS §-i 175 lg-e 1 järgi 540 eurot, mille peab kostja hagejale hüvitama. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § -i 162 lg -te 1, 2 § -i 138, § -i 139 lg-te 1, 2, §-i 484.2, § -i 175 lg-e 1, § -i 144 p -i 1 järgi lõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulusid 540 eurot, kokku eurot 660 (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt TsMS § -i 177 lg- e 4 kohaselt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg -e 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.