B2 Impact osaühingu hagi R L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2272.17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja P M (B2 Impact osaühing, e-post xxx); kostja R L (isikukood xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt R L (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 582.51 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 25.92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45.89 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 582.51 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.12.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi R L (isikukood xxx) vastu väikelaenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla 1184.63 eurot, sissenõutavaks muutunud intresside 91.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 162.24 eurot ja edasiulatuva viivise osas.
Jätta menetluskulud 69% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 31% ulatuses kostja R L (isikukood xxx) kanda.
5.Mõista kostjalt R L’lt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 31% ulatuses s.o 108.50 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal R L’l (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing (OÜ) esitas 09.12.2025 hagiavalduse R L vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr xxx tulenev võlgnevus põhiosas 582.51 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 25.92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45.89 eurot, lepingust nr xxx tulenev võlgnevus põhiosas 1184.63 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 91.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 162.24 eurot, viivis põhinõuete 582.51 eurot ja 1184.63 eurot tasumata summadelt kuni nende kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.12.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 350 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 24.03.2024 sõlmitud järelmaksuga müügileping nr xxx ja 01.05.2024 sõlmitud väikelaenuleping nr xxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx lepingu 31.05.2025 üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le. Harju Maakohus võttis 02.02.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada hagiavalduse ning esitada väikelaenulepingust nr xxx tuleneva nõude ümberarvestus.
2-25-21364 Hageja kohtu nõude ei vastanud ega nõude ümberarvestust ei esitanud. Menetlusdokumendid on kostjale toimetatud kätte TsMS § 326 alusel postkasti jätmisega 28.05.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:
2-25-21364 − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud väikelaenulepingu nr xxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Hagiavalduse kohaselt ei küsitud 01.05.2024 väikelaenulepingu xxx sõlmimisel kostjalt uut arvelduskonto väljavõtet. Kohtu hinnangul ei peegeldanud kostja varasem konto väljavõte perioodil 01.09.2024 - 24.03.2024 kostja krediidivõimelisust uue lepingu sõlmimise hetkel 01.05.2024. Kohtu hinnangul ei võimaldanud krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.
2-25-21364 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud väikelaenulepingu nr xxx sõlmimisel kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Kohtu hinnangul on laenuandja järginud järelmaksuga müügilepingu nr xxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Hageja ei esitanud kohtule väikelaenulepingust nr xxx tulenevat nõude ümberarvestust. Krediidilepingus kokku lepitud krediidi tagastamise tähtaeg ei ole saabunud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul juhul, kui hageja ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega esita ka korrektset sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, võimalik hinnata, millises ulatuses on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Sellisel juhul ei saa kohus hageja nõuet rahuldada (vt ka TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9). Eelnevast tulenevalt jätab kohus väikelaenulepingust nr xxx tuleneva nõude rahuldamata.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 582.51 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 25.92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 45.89 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 582.51 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.12.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Jätta rahuldamata väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1184.63 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid 91.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 162.24 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 582.51 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.12.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
2-25-21364
10.Hageja nõude suuruseks oli 2092.82 eurot. Kohus rahuldas hagi, summas 654.32 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 31%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 69% ulatuses hageja kanda ning 31% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 350 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 350 eurot, milles kostja kanda jääb 31% ehk 108.50 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.