Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RentSellBuy OÜ vastu 150 euro saamiseks, kuna sõiduk numbrimärgiga XXXXXX, mille omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal RentSellBuy OÜ, oli pargitud Osaühing EUROPARK ESTONIA opereeritavatele parkimisaladele 22.08.2023 ja 21.09.2023, mille kohta Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas leppetrahvinõuded 1412208231539108 ja 1352109231638488. Kohus tegi 30.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 30.08.2024 nõudele e-kirjaga vastuväite. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas RentSellBuy OÜ kohtule 06.09.2024. 11.09.2024 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 12.09.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 02.10.2024 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi RentSellBuy OÜ vastu võla nõudes, mille kohus 07.10.2024 kohtumäärusega menetlusse võttis. 15.11.2024 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hagist loobumise aluseks on kostja poolt võla tasumine kohtuväliselt. Kostja on tasunud hagejale 80 eurot leppetrahve (põhiosa) ja 40 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud). Kostja poolt on tasumata menetluskulu summas 20 eurot, hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 247,50 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja hagist loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on võla pärast hagi esitamist tasunud, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot, hüvitamata õigusabikulud 247,50 eurot ja tasutud riigilõivust 82,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on hagimenetluses hagiavalduse ja lisade koostamisele kulutanud 2

tundi ja 15 minutit hagist loobumise avalduse koostamisele, kokku 2 tundi ja 15 minutit summas 247,50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 29.08.2024 ja 35 eurot 03.10.2024). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 82,50 eurot, arvestades, et kohus tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lepingulise esindaja kulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses arvestades esitatud hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse sisu ja mahuga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja tunnitasu suurus 110 eurot. Seega on hageja esindajakulu põhjendatud kokku 220 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Hageja palub tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagimenetluses 03.10.2024 riigilõivu 35 eurot. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada 35 eurost pool, s.o 17,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.