1.Kinnitada N.L-i ja H.I seadusliku esindaja ja J.G poolt 01. juuli 2026 istungil sõlmitud kompromiss järgmise sisuga:
1.1.Alates 1. juulist 2026 maksab J.G N.L-ile kuni tema täisealiseks saamiseni (16. aprill 2040) igakuist elatist 200 euro kuus.
1.2.Alates 1. juulist 2026 maksab J.G H.I-le kuni tema täisealiseks saamiseni (23. juuni 2041) igakuist elatist 200 euro kuus.
1.3.J.G tasub elatise jooksva kuu eest jooksva kuu 12. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja H.H arvelduskontole xxxxxxxxxxxx (SEB Pank AS) selgitusega „N.L-i ja H.I elatis“.
Hagi tagamise korras hagejate seaduslikule esindajale kohtumenetlusaegse elatisabi maksed hüvitab riigile J.G.
tasutud
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-26-109930.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning
kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.L (hageja I) ja H.I (hageja II) esitasid 25.4.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult J.G (kostja) 589,45 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 27.4.2026 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.5.2026 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostja esitas 16.5.2026 nõudele vastuväite. 27.5.2026 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse luges kohus puudustega hagiavalduseks ja kohustas hagejaid 27.5.2026 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu 30.5.2026 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad elavad alates 2024. aasta augustist hagejate seadusliku esindaja H.H juures. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja seaduses sätestatud miinimummääras elatis alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad põhjendavad nõuet sellega, et kostja ei ole nende hinnangul ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Täiendavates selgitustes vaidlesid hagejad vastu kostja väidetele, et kostja tehtud maksed olid laste ülalpidamiseks. Hagejate hinnangul puudutasid Coop Panga konto kaudu tehtud maksed kostja telefoni- ja laenukohustusi, mis olid vormistatud hagejate seadusliku esindaja nimele. Hagejad selgitasid ka, et viimase kolme kuu lasteaiatasud tasus laste vanaema H.H. Hagejad vaidlesid vastu ka kostja väidetele hagejate seadusliku esindaja täiendava sissetuleku ja sularahas maksmise põhjuste kohta ning esitasid tõendeid, millest nende hinnangul nähtub kostja tegelik majanduslik võimekus, sh väidetav tätoveerimisteenuse osutamine ja sellest saadav lisasissetulek.
4.Kostja vaidles nõudele vastu osas, milles hagejad väitsid, et kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud. Kostja väitel kehtis poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt maksis ta kahe lapse ülalpidamiseks kokku 200 eurot kuus, kandis osa lasteaiakuludest, korraldas laste transpordi ning lapsed viibisid tema juures üle nädala nädalavahetustel. Kostja selgitas, et elatist maksti poolte kokkuleppel sularahas või sularaha sissemaksetena hagejate seadusliku esindaja Coop Panga kontole. Kostja pakkus menetluses kompromissina maksta laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot kuus, arvestades tema majanduslikke võimalusi ja ülalpidamiskohustust teise alaealise lapse ees. Kostja palus arvestada, et ta on laste ülalpidamises osalenud nii rahaliselt kui ka laste eest hoolitsemise kaudu, ning leidis, et menetluskulud tuleks jätta hagejate kanda.
5.Kohtueelistungil, milline toimus 1.7.2026, selgitas hagejate seaduslik esindaja, et kahe lapse igakuised kulud seisnevad peamiselt toidu-, lasteaia-, transpordi-, riietus- ja tervisekuludes ning moodustavad tema hinnangul kokku ligikaudu 615 eurot kuus. Pärast
kohtu selgitusi laste ülalpidamise ja kulude jaotamise põhimõtete kohta jõudsid pooled kompromissile, mille kohaselt kohustub kostja tasuma alates 2026. aasta juulist laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot kuus (200 eurot kummagi lapse kohta), tasudes summa iga kuu 12. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Lisaks arutati istungil, et hagejate seaduslik esindaja on saanud laste kasuks elatisabi ning kostja hüvitab seaduses sätestatud korras riigi poolt makstud elatisabi.
KOHTU SEISUKOHT
6.TsMS § 4 lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse jooksul tegema kõik endast sõltuva, et asi lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. TsMS § 430 lg 1 järgi võib kohus poolte kompromissi kinnitada määrusega ja lõpetada menetluse, kui kompromiss ei ole vastuolus seadusega ega heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ega kolmanda isiku õigusi. Kuna tegemist on alaealiste laste ülalpidamist puudutava vaidlusega, kontrollib kohus kompromissi kinnitamisel ka seda, kas kokkulepe vastab laste huvidele.
7.PKS § 96 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning PKS § 100 lg 1 kohaselt võib ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega. Kohus leiab, et poolte kokkulepe, mille järgi tasub kostja alates 1.7.2026 kummagi lapse kasuks elatist 200 eurot kuus, arvestab istungil välja toodud laste tavapäraseid kulusid, laste viibimist kostja juures ning mõlema vanema kohustust osaleda laste ülalpidamises vastavalt oma võimalustele. Seetõttu ei kahjusta kompromiss alaealiste laste õigusi ega õigustatud huve.
8.Kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpeb. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja pärast menetluse lõpetamist uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus lõpetatakse kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu jõustunud kohtuotsusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 5 kohaselt on kohtulikult kinnitatud kompromiss täitedokument. Seega saab kompromissist tulenevat elatise maksmise kohustust täita vabatahtlikult ning kohustuse täitmata jätmise korral saab seda sundtäita täitemenetluses.
9.Hagejate seaduslikule esindajale on hagi tagamise määruse alusel makstud kohtumenetlusaegset elatisabi. Perehüvitiste seaduse kohtumenetlusaegset elatisabi puudutavate sätete kohaselt tekib riigil elatisabi maksmise ulatuses tagasinõudeõigus elatist maksma kohustatud vanema vastu. Pooled leppisid kokku, et riigile hagi tagamise korras makstud elatisabi hüvitab kostja.
10.Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus TsMS § 164 lg-s 1 tulenevat põhimõtet, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti näeb TsMS § 168 lg 4 ette, et kompromissi korral kannavad pooled menetluskulud üldjuhul ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei leppinud menetluskulude jaotuses teisiti kokku ja vaidlus lõppes kompromissiga, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.