B2 Impact OÜ hagi S.M vastu 3786 euro 81 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
4198 eurot 68 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja Pille Martin (e-post XXX) Kostja S.M (isikukood XXX, elukoht Apteegi 1a–17, Kolga-Jaani, XXX , e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ 18.11.2025 hagi S.M vastu 3786 euro 81 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks rahuldamata.
2.Jätta hageja menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad,
3.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 18.11.2025 hagi S.M (kostja) vastu, milles palus kostjat hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3786 eurot 81 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt ESTO AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 22.06.2023 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 8110549262 (leping), mille alusel sai kostja krediiti 4000 eurot. Intressimäär oli 37,8% aastas, krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 406 2 lg-ga 1 45,09%, hiljem 48,63% aastas. Kostja kohustus krediidi tagastama 60 kuu jooksul igakuiste maksetega, mille suurus oli 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, vähemalt 10 eurot. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 10.12.2023 maksepuhkuse kokkulepe, mille järgi ei pidanud kostja 10.12.2023–31.03.2024 ajal tagasimakseid tegema, kuid pidi tasuma viivist 15 eurot. Hageja hinnangul järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, kui ta tegi enne lepingu sõlmimist kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kostja enda esitatud andmete alusel (dtl 74). Krediidiandja kontrollis kosja esitatud teavet avalikest andmebaasidest ning tuvastas kostja sissetulekute suuruse Maksu- ja Tolliametile (MTA) tehtud päringu kaudu (dtl 74–76). Lisaks kontrolliti kostja varasemate maksehäirete olemasolu (dtl 76–77). Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, tuginedes kosja esitatud andmetele ja kostja varasematele maksekäitumistele (dtl 9–10). Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis 15.09.2024, 15.10.2024, 15.11.2024 kolm järjestikust osamakset osaliselt tasumata. Kostja tegi viimase tagasimakse 08.11.2024. Krediidiandja edastas 02.12.2024 kostjale lepingurikkumise tõttu iseteeninduse kaudu tema e-posti aadressile teate, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütleb ta kostjaga sõlmitud lepingu VÕS 416 lg 1 kohaselt üles. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 17.12.2024 kostjaga sõlmitud lepingu üles (dtl 56–58). Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Krediidiandja loovutas enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning teavitas sellest kostjat 02.01.2025 nii ekirjaga kui ka kirjaga kodusele aadressile. Kostja sai 22.06.2023–16.07.2024 krediiti 4430 eurot, millest ta on tagasi maksnud 2008 eurot 54 senti. Krediidiandja on arvestanud sellest 643 eurot 19 senti põhinõude katteks ning 1136 eurot 35 senti intressinõude jaoks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 mõttes. Hageja palub kostjat välja mõista: põhivõlg 3786 eurot 81 senti sissenõutavaks muutunud viivis 376 eurot 87 senti 17.12.2024–18.11.2025 eest sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 490 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 13.01.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 09.04.2026 isiklikult allkirja vastu kostja elukoha
aadressil XXX, 67–1, Viljanddi linn, 71004, XXX. Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 30.04.2026. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
3.Tartu Maakohus andis 01.06.2026 hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite ning nõude ümberarvutuse esitamiseks VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus selgitas hagejale õiguslikku käsitlust ja tõendamiskoormist ning juhtis tähelepanu sellele, et kohtu esialgsel hinnangul ei järginud krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal täpsustada ka hagis märgitud kuupäevi (dtl 98–101).
4.Hageja esitas 05.06.2026 kohtule hagiavalduse tervikteksti koos täpsustustega. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele nõude ümberarvutust, leides, et lepingu ümberkujundamisõigus on krediidiandjal ja kehtival lepingul, mitte juba ülesöeldud, loovutatud ja lõpetatud lepingul. Lepinguõiguse põhimõtted kehtivad käesolevaga olenemata viidatud VÕS § 4037 ebamäärasest tõlgendusest (dtl 103–113).
5.Pooled esitasid 05.06.2026 kohtule kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19646. Kompromissisumma oli 4443 eurot 68 senti, millest põhiosa oli 3786 eurot 81 senti, viivis 376 eurot 87 senti, sissenõudmiskuludest 35 eurot, samuti oleks kostja kohustunud hagejale tasuma 50% riigilõivust ehk 245 eurot. Nõutav kompromissisumma oli sisuliselt sama suur nagu haginõue, vaatamata eeldatavale vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, kostjal oleks võimaldatud summa tasuda igakuiste 123 euro 43 sendi suuruste osamaksetega 36 kuu jooksul (dtl 117–118).
6.Tartu Maakohus jättis 17.06.2026 määrusega kompromissi kinnitamata ning määras, et jätkab tsiviilasja menetlust. Kuivõrd hageja ei soovinud juba varasemal kahel korral kohtu selgitustele vaatamata (dtl 85–87, 98–99) täpsustusi ega ümberarvutust esitada, määras kohus lõplike seisukohtade jaoks, andis kohus pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja neile vastamiseks lühikesed tähtajad. Kohus määras, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, sest kuigi kostja ei olnud hagile vastanud ega ühtegi seisukohta esitanud, oli ta esitanud allkirjastatud kompromissi.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning võtab seejärel seisukoha kompromisslepingu osas (I). Seejärel käsitleb kohus VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
8.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva
intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
8.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
8.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
8.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes kohaselt hindamata. Hageja on välja toonud, et krediidivõime hindamisel lähtuti vaid kostja enda esitatud andmetest, päringust Maksu- ja Tolliametile ning avalikest andmebaasides saadud infost kostja maksekäitumise kohta (dtl 9–10, 74–77, 111).
9.1.Kohus palus menetlusökonoomia kaalutlustel esitada ümberarvutus või põhjendused juba enne hagi menetlusse võtmist (dtl 85–87), kuid hageja neid esitada ei soovinud. Kohus selgitas õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormist veelkord 01.06.2026 määruses, millega andis tähtaja, et esitada soovi korral täiendavad tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning palus esitada nõude ümberarvutuse VÕS § 403 4 lg 7 mõttes, andis selgitused ja esitas näidiseks ümberarvutuse tabeli, paludes ära näidata põhiosa ja seadusjärgse intressi maksed ja kostja tasutud summad arvestades vähendatud nõuet, et oleks aru saada, millal oleks kostja ümberarvutuste järgi maksetega viivitusse jäänud ja hinnata, kas ka ümberarvutuse korral oleks krediidiandjal olnud õigus 17.12.2025 leping üles öelda ehk kas ka VÕS § 4034 lg 7 vähenenud nõuet ja kostja makseid arvestades saanuks öelda, et kostja oli enne 17.12.2025 VÕS § 416 lg 1 mõttes viivituses kolme teineteisele järgneva osamaksega. Kohus selgitas ümberarvutusteta maksegraafikuta ei ole võimalik ülesütlemise kehtivust hinnata (dtl 98–101).
9.2.Hageja esitas 05.06.2026 vastuse, milles ei soovinud ümberarvutusi esitada, avaldas vastumeelsust Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikas väljendatud tõlgendustele ning pidas VÕS § 4037 tõlgendamist ebamääraseks, leides, et lepingu sisu saavad kujundada vaid lepingupooled. Hageja ei esitanud täpsustusi ülesütlemise kehtivuse kohta, ümberarvutusi ega täiendavaid tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta (dtl 103, 111).
10.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta ei hinnanud nõuetekohase hoolsusega kostja krediidivõimelisust ega selgitanud välja tema muid finantskohustusi. Kohus leiab, et lähtumine kostja laenutaotluses esitatud andmetest ning päring Maksu- ja Tolliametisse ja muudesse avalikesse andmebaasidesse ei olnud kostja krediidivõimelisuse nõuetekohaseks hindamiseks piisav ning hageja ei tõendanud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuigi see oli VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tema tõendamiskoormis. Hageja ei tõendanud kooskõlas Riigikohtu praktikaga, et krediidiandja oleks kostja muude finantskohustuste hindamiseks küsinud tema arvelduskonto väljavõtet ega seda, et muud meetmed oleksid olnud kohustuste hindamiseks piisavad (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). II
11.Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Kuivõrd hageja tugines enda nõudes sellele, et ta on pooltevahelise lepingu kehtivalt üles öelnud ning ta ei esitanud erinevalt teistest professionaalsetest turuosalistest alternatiivset lepingu täitmisnõuet ega vaatamata mitmekordsetele selgitustele ka nõude ümberarvutust, mille järgi saaks hinnata, millised osamaksed oleksid ümberarvutuse korral sissenõutavaks muutunud ja need täitmisnõude korral välja mõista, analüüsib kohus järgmisena lepingu ülesütlemise eelduseid.
12.Kohus märgib, et krediidiandjal võinuks olla õigus pooltevaheline leping 17.12.2024 kehtivalt üles öelda, eeldusel, et täidetud olid pooltevahelise tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused VÕS § 416 mõttes: krediidiandja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte kostja oli lepingu ülesütlemise ajal viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist krediidiandja pakkus kostjale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
12.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et krediidiandja tegi kostjale ülesütlemisavalduse ning kostja on selle kätte saanud. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva ning ütles, et loeb pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks. Hageja on esitanud selle kohta kostjale iseteeninduse kaudu saadetud teate (dtl 56–58).
12.2.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ka ümberarvutuse korral oleksid olnud täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused, sealjuures see, et kostja oleks ka ümberarvutuse korral olnud 17.12.2024 seisuga viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et ümberarvutuste kohta koostatud uue maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik ülesütlemise eelduseid kontrollida (dtl 85–87, 98–99), kuid hageja ümberarvutust ei esitanud. Kohtul ei ole seda arvestades võimalik hinnata juba VÕS § 416 lg 1 kohast esimest eeldust selle kohta, kas kostja oleks VÕS § 403 4 lg 7 kohase ümberarvutuse korral olnud 17.12.2025 kolme järjestikuse maksega viivituses.
12.3.Hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvutuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Kuivõrd puudub nõude ümberarvestus vajalikul kujul, ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas kostja oli lepingu ülesütlemise ajal osamaksete tasumisega viivituses ning kas VÕS § 416 lg-st 1 tulenevat oli järgitud (TlnRnKm 17.12.2025, 2-255764, p-d 15 ja 16).
12.4.Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et leping oleks mõnel muul põhjusel lõppenud või et kõigi osamaksete tasumise tähtaeg oleks saabunud, mil Riigikohtu seisukoha järgi ümberarvutust esitada ei tuleks. Leping oli sõlmitud tähtajatult (dtl 4, 21), seega ei ole leping lõppenud tähtaja möödumisega. Leping ei oleks lõppenud ka lepingutingimusi, mille kohaselt tuli krediit tagastada 60 igakuise osamaksega. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis viimati krediidi kasutusse 16.07.2024 (dtl 5, 51–52), saaks leping lõppeda alles 2029. aasta juulis.
13.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on krediidiandja ja kostja vahel kehtiv leping. Krediidiandja ei ole seda vastutuskehtivalt üles öelnud ning leping ei ole lõppenud ka muul põhjusel, seega ei ole kõigi osamaksete tasumise tähtpäev saabunud ning kõik osamaksed ei ole muutunud sissenõutavaks, seega puudub hagejal alus neid kostjalt nõuda. Kohus jätab hagi seda arvestades rahuldamata.
13.1.Kuivõrd hageja ei esitanud ümberarvutust uue maksegraafikuna, kuigi kohus koostas selle jaoks hagejale isegi näidistabeli (dtl 97), ei ole võimalik ka võimalik öelda, millised osamaksed on sissenõutavaks muutunud. Kohus ei saaks ka sissenõutavaks muutunud osamakseid kostjalt välja mõista, sest hageja ei ole esitanud täitmisnõuet.
13.2.Hageja on palunud lisaks põhivõlale kostjalt välja mõista ka seadusjärgse viivise alates lepingu ülesütlemisest 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.11.2025 põhivõla kogusummalt. Võlausaldajal on VÕS § 113 lg 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kuid kuna hageja ei tõendanud, et ta oleks lepingu kehtivalt üles öelnud, millega oleksid kõik osamaksed sissenõutavaks muutunud, ei ole kostja olnud maksete tasumisega viivituses. Kohus leiab, et ka viivisenõue tuleb seda arvestades jätta rahuldamata.
13.3.Hageja on taotlenud kostjalt ka sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmist, viidates VÕS § 1132 lg-le 2, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist arvestades § 1132 lg-tes 2 sätestatud hüvitise ülempiiridega. Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatav lepingu lõppemine, siis ei saa eeltoodud sätte alusel ka hageja nõutavaid sissenõudmiskulusid kostjalt välja mõista. Kohus jätab hagi ka selles osas rahuldamata.
14.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostja ei ole menetluses sisuliselt osalenud ega esitanud kohtule seisukohti või menetluskulude nimekirja. Kohus märgib seda arvestades, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.