Võlaõigus

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 17.03.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtpäev oli 07.04.2025. Hagiavalduse täienduse (28.11.2025) ning hageja menetluskulude nimekirja toimetas kohus kostjale kätte 05.12.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 20.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 20.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus nr XXX on hagiavalduse kohaselt 32,97%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 48,90%. 2

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hageja esitanud. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus nr XXX on hagiavalduse kohaselt 33%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.07.2022 kehtinud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra 48,90%. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hageja esitanud. 28.11.2025 hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud nõude viisil, kus on lugenud kõik senised maksed tehtuks lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, ka mitte VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulusid ja haldustasu). Ühtlasi on hageja loobunud oma nõuetest, mis tulenevad 31.12.2024 hagiavalduses kirjeldatud lisateenuse lepingutest BSecure, BOnTrack ja BSecure+. Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 4 ) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. Vastuväite lahendamine Hageja on 28.11.2025 hagiavalduse täienduses esitanud vastuväite kohtu tegevuse peale (TsMS § 333) osas, millega kohus nõuab hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist koos tõenditega. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Kohus ei ole hagejalt nõudnud menetluskulude nimekirja esitamist koos tõenditega, mistõttu on vastuväide asjakohatu. Lisaks märgib kohus, et kohtul on TsMS § 176 lg-st 6 tulenevalt õigus kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Riigilõivu tagastamine Hageja on 28.11.2025 hagiavalduse täienduses märkinud, et kuna hageja kitsendas oma nõuet, siis taotleb enammakstud riigilõivu tagastamist. Arvestades, et hageja loobus oma nõudest 139,90 euro ulatuses (s.o lisateenuste lepingutest tulenevate võlgnevuste osas) ja hageja kitsendas oma nõuet tulenevalt tarbijakrediidilepingutest XXX ja XXX, on hagi hind 6603,20 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu summas 630 eurot. Hageja on aga tasunud riigilõivu summas 840 eurot (ehk hageja on tasunud 210 eurot enam). Hageja taotleb enammakstud summa 210 eurot tagastamist (dtl 181). Kohus nõustub, et arvestades 28.11.2025 hagiavalduse täiendust on hagi hind 6603,20 eurot (2275,93 + 568,14 + 231,01 + 2611,24 + 651,84 + 265,04), millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 630 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tasutakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Käesoleval juhul on hageja oma nõudest osaliselt loobunud, mistõttu saab hagejale tagastada riigilõivu summas 105 eurot ((840 – 630) / 2). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt taotlusele Bondora AS-i arvelduskontole. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). 3

28.11.2025 hagiavalduse täienduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja õigusabikuludest summas 692 eurot (492 + 200). Hagejat esindas varem EFTA Legal OÜ, kelle poolt osutatud õigusteenuste eest on hageja hagiavalduse täienduse kohaselt tasunud 200 eurot (dtl 182). Seejuures nähtub 31.12.2024 hagiavaldusest, et EFTA Legal OÜ tunnitasu on 120 eurot/h ning hagiavalduse ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine on aega võtnud 1,5 tundi ehk hagiavalduse esitamise seisuga olid lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja TsMS § 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 9). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses ning need on kostjale kätte toimetatud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 840 eurot. Tulenevalt 28.11.2025 hagiavalduse täiendusest on hageja oma nõudest osaliselt loobunud ning uuele hagi hinnale vastav riigilõiv on 630 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ei ole põhjendanud, sest käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtu menetlusele eelnenud menetlust maksekäsu kiirmenetluses. Kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot välja mõistmata. Kohtu hinnangul on hageja esindajate toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja Elari Arjakas’e õigusabikulud on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega, mis on võtnud aega 1,5 tundi (dtl 9). Lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i õigusabikulud on tekkinud järgnevatest toimingutest: e-toimiku ja materjalidega tutvumine (21 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 31,50 eurot + 3 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 4,5 eurot); kohtukutsega tutvumine, ekirjavahetus kohtuga (9 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 13,50 eurot); istungiks valmistumine (39 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 58,50 eurot); kohtuistungiks valmistumine, kohtuistungil osalemine (31 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 46,50 eurot); hagiavalduse tervikteksti koostamine, sh uuesti määratud maksed (3 tundi ja 25 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 307,50 eurot); menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit tunnitasuga 90 eurot/h ehk 30 eurot). Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja Elari Arjakas ́e (EFTA Legal OÜ) tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esindanud menetluse alguses hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1,5 * 100 = 150 eurot. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i tunnitasu 90 eurot ei ole ülemäärane. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 642 eurot (150 + 492). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 1272 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv ja 642 eurot hageja lepingulise esindaja kulu. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot 4

(TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.