Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Z.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja Z.Q vahel 28.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006168682 ja selle 21.02.2022 muutmise lepingust nr L89007925099 tulenev võlgnevus summas 12 222,12 eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest 11 157,12 eurot ja intressist 1065 eurot.
Välja mõista Z.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg 20.06.2026 20.07.2026 20.08.2026 20.09.2026 20.10.2026 20.11.2026
Põhiosa 244,83 244,83 244,83 244,83 244,83 244,83
Intress 7,89 7,45 7,02 6,58 6,14 5,70
Osamakse kokku 252,72 252,28 251,85 251,41 250,97 250,53
4.Välja mõista Z.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 11 157,12 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni.
5.Suuremas ulatuses jääb hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Z.Q kanda ja 20% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista Z.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 1296 eurot.
8.Välja mõista Z.Q-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
10.Kohtuotsus tuleb Z.Q-le kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 2 (6)
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 21 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 21.02.2026 väljaande Ametlikud Teadanded kaudu.. Kostja ei ole tähtaegselt (10.03.2026) kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 28.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006168682, mille alusel sai kostja laenu 18 000 eurot ning laen tuli tagastada 72 kuu jooksul igakuiste osamaksetega hiljemalt 20.07.2027. 21.02.2022 muutsid pooled lepingut, mis sai numbriks L89007925099 ning pärast muudatusi tuli kostjal tagastada laenujääk 17 149,20 eurot 69 kuu jooksul 262,93 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 20.11.2027. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 20.03.2022 ja kuu 20. kuupäevaks. Kostja on lepingu põhiosa katteks tagasimakseid teinud 158,54 eurot. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping 27.10.2022.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 16 990,66 eurot, intressi 413,55 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3080,24 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras 6,9% aastas alates 14.06.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud leping ja selle muutmise kokkulepe on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr algsel lepingul 7,97% aastas ning muutmisel 7,56% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 02.04.2026 kohtule ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad põhinõude katteks 3 (6)
ning kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 20.08.2022 osamaksest kuni 20.03.2026 summas 11 715,36 eurot (põhiosa 10 667,46 eurot ja intress 1047,90 eurot) ning hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluse ja andmebaaside põhjal (sh maksehäireregister ja Maksu- ja Tolliamet).
12.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgimises. Hageja on piirdunud üldiste selgitustega tarbija kohustuste kohta ning viidetega krediidivõimelisuse hindamise läbiviimisele, kuid ei ole esitanud konkreetseid ja kontrollitavaid andmeid selle kohta, milliste tegelike majandusnäitajate, arvutuste ja kontrollitud asjaolude alusel jõuti järeldusele, et kostja on võimeline lepingujärgseid kohustusi täitma. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetuleku allika püsivust, tegelikke püsikohustusi, vältimatuid igakuiseid elamiskulusid ega muid maksevõimet mõjutavaid asjaolusid. Laenutaotluses puuduvad andmed tööandja kohta ning Maksu- ja Tolliameti kuvatõmmisest ei ole võimalik tuvastada, et selles sisalduvad andmed puudutavad konkreetselt kostjat. Samuti on maksehäireregistri väljavõte koostatud alles hagi esitamise ajal ega tõenda, et selline kontroll viidi läbi enne krediidilepingu sõlmimist. Neil asjaoludel ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse.
13.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 18 000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 1841,28 euro ulatuses ning peale restruktureerimist on tasunud veel 594,72 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Seega on põhivõlg 15 564 eurot (18 000-1841,28-594,72).
14.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 27.10.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
15.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
16.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud viimase makse 22.06.2022 ning seisuga 20.03.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 11 715,36
4 (6)
eurot ning põhiosa jääk on 4896,54 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed 20.04.2026 kuni 20.11.2027). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
17.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (2436 eurot) ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid 20.06.2026 kuni 20.11.2027 (4406,88 eurot), saab kohus arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 11 157,12 eurot (18 000 eurot - tagasimakstud 2436 eurot - tuleviku maksete põhiosa jääk 4406,88 eurot).
18.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada seadusjärgset viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
20.Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
21.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
22.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
23.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 760,50 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 21 716,81 eurot tasuda riigilõivu 1260 eurot, mille hageja on tasunud.
25.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 760,50 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise kasuks välja teist menetlusosalist 5 (6)
esindanud lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,5 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide kohtule esitamine ning kohtu vastusega tutvumine, nõude täpsustamine ja kohtule esitamine) tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et nõutud tunnitasu ei ole käesoleva asja asjaolusid arvestades mõistlik. Nimetatud tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tunnitasule, kuid hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, vaidluse olemust ning asja keerukust, peab kohus põhjendatuks tunnitasu 120 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks nõutud ajakulu 4,5 tundi. Käesolevas asjas ei olnud tegemist õiguslikult ega faktiliselt keeruka vaidlusega ning hageja tegeleb tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamisega oma igapäevase kutsetegevuse raames. Seetõttu ei saanud kohtuasjas käsitletud õiguslikud küsimused ega vajadus nõuet ümber hinnata olla hagejale või tema esindajale ootamatud. Märkimisväärne osa tehtud tööst tulenes asjaolust, et hageja esitas esialgu nõude ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud, ning alles menetluse käigus esitas alternatiivse nõude ja tegi vajalikud ümberarvestused. Kui hageja oleks nõude õigesti kujundanud ja ümberarvestused teinud juba enne hagi esitamist, ei oleks sellises mahus täiendav töö olnud vajalik. Sellest tulenevaid kulusid ei saa panna kostja kanda. Arvestades asja mahtu, hagi sisu ning menetluses tehtud toiminguid, peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamise ajakuluks 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 360 eurot (3 tundi × 120 eurot), millele lisandub hageja tasutud riigilõiv 1260 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 1620 eurot.
26.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 1296 eurot (1260 eurot + 360 eurot ja sellest 80%).
27.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.