X. X kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 16.06.2025 ettekirjutusele Kaebaja: X. X Vastustaja: Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, esindajad Katrin Laaniste ja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kohtuistungil 28.05.2026
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata X. X taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.07.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tagastada kaebajale kohtu deposiiti tasutud 15330 eurot.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (vastustaja, ERJK) tegi erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 1 ja lg 2 p-de 2, 3 ja 6, § 124 lg 1, § 1211 lg 1 p 2 ja § 1211 lg 2 p 1 tuginedes 16.06.2025 ettekirjutuse nr 134 (ettekirjutuse päises ka number 31-3/25-12, ettekirjutus), mille p-dega 5 ja 6 kohustas X. X (kaebaja):
3-25-2220 a) tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus, s.o 21.04.2024 Solarise Keskuse kinos toimunud ürituse reklaamikulud summas 14 900 eurot need tasunud Euroopa Parlamendi (EP) ID fraktsioonile; b) tagastama ettekirjutuses käsitletud keelatud annetus, s.o 21.04.2024 toimunud ürituse ruumide kasutuse ehk rendi maksumus summas 430 eurot ruumid kasutada andnud Tallinnfilm OÜ-le; c) esitama komisjonile tõendid (maksedokumendid) punktides a ja b tehtud ettekirjutuse täitmise kohta e-posti aadressil XXX. d) esitama komisjonile koopia Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) esitatud taotlusest korrigeerida kaebaja EP 2024 valimiskampaania aruannet summas 15 190 eurot; e) ettekirjutus tuli täita 60 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates.
1.1.Ettekirjutuse põhjendused: -
-
-
Kaebaja on isik, kes kandideeris 09.06.2024 EP valmistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas ja oli samal ajal EP liige. 06.04.2024 toimus Keila Kultuurikeskuses kaebaja eelnevalt visuaalse reklaamiga reklaamitud kohtumisüritus. 21.04.2024 toimus Solarise Keskuses rahvakogunemine teemal „Kuidas jääda ellu ida ja lääne vahel“, millele eelnes perioodil 14.04-20.04.2024 ürituse reklaamikampaania telekanalis Kanal 2. Samuti tehti rahvakogunemisele reklaami plakatiga. Solarise Keskuses 21.04.2024 toimunud rahvakogunemine oli julgeolekuteemaline ja parlamendiliikme tööd tutvustav, kuid selle kontekst ja sellel toimunu võimaldab seda käsitleda erakonna nimekirjas kandideerinud isiku valimiskampaaniana, mille rahastamisele kohalduvad siseriiklikud, mitte Euroopa Liidu (EL) reeglid. Rahvakogunemine toimus EP 2024. a valimistele vahetult eelneval ajal, mil olid juba registreeritud ka kandidaadid, reklaamklipp oli üles laetud kaebaja enda Youtube ́i ja Facebook ́i kanalitel ning sündmus kandis selgelt erakonna ning selle nimekirjas kandideeriva isiku tutvustamise ja populariseerimise, mitte aga EP või selle liikme töö tutvustamise eesmärki. Puuduvad viited, et tegu oleks olnud püsiva ja pideva, ajast sõltumatu EP liikme töö tutvustamisega, sarnaseid üritusi ei ole varem ega hiljem korraldatud. Sündmusel kutsus kaebaja esitlust lõpetades üles liituma erakonnaga, muutma sõidukeid enda valimisreklaami kandjateks, osalema valimistel ja neid võitma ning jagas erakonna sümboolikaga meeneid ja enda valimisreklaami. Eelnimetatud 21.04.2024 ürituse reklaamide näol oli tegemist 2024. a EP valimiste valimiskampaaniaga, kuna: reklaamikampaania toimus valimiseelsel perioodil, mil valimised olid juba välja kuulutatud ja reklaam oli konteksti arvestades tajutav valimisreklaamina; reklaamimiseks kasutati isiku pilti ehk tegu oli valimistel kandideeriva isiku eksponeerimisega (isiku poliit- ja valimisreklaam), seejuures puudus avalikust huvist kantud vajadus kasutada julgeolekuteemalist sündmust reklaamival visuaalil modellina EP liiget, kes kandideerib samal ajaperioodil toimuvatel valimistel. Reklaamis modellina esinedes ja oma ametikohta rõhutades ning selle eest mitte tasudes sai kaebaja eelise teiste valimistel kandideerinud isikute ees, kellel puudus võimalus tasuta reklaami saada; 21.04.2024 toimunud rahvakogunemiseks kasutati Solarise Keskuses asuvat Kino Artis saali, mida haldaja rendib sündmuste korraldamiseks. Kino Artis veebilehel on kinosaali rendihinnaks märgitud ca 120 eurot + käibemaks iga tunni kohta. Sündmus algas kell 14.00 ning kestis kuni 17.00 ehk kolm tundi. Seega kujuneb saali renditasuks u 430 eurot. Kaebaja ei ole vastustajale edastanud teavet, et saali kasutamise eest oleks renti tasutud. Seega oli EKS § 123 lg 2 p 2 kohaselt tegu juriidilise isiku keelatud annetusega ning p 3 tähenduses teenuse keelatud osutamisega tingimustel, mis pole kättesaadav teistele isikutele. 2(14)
3-25-2220 -
-
Reklaamikampaania kui keelatud annetuse maksumuse määramisel tugineb vastustaja kaebaja esitatud arvele, mille kohaselt oli Kanal 2-s reklaami avaldamise maksumus 14 900 eurot. Kaebajal kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikul oli lubatud oma poliitilist tegevust rahastada vaid EKS-is sätestatud viisil. Facebookis loodud ürituse lehel on sündmuse ühe korraldajana märgitud kaebaja ning kaebaja on esitanud tõendina arve, millelt nähtub, et teenuse tellijaks on X. X, seega tuleb annetust käsitleda erakonna nimekirjas kandideerinud isikule mitte erakonnale osutatud teenusena EKS § 123 lg 1 tähenduses;. Reklaami eest on esitatud arve ID fraktsioonile, kes on selle tasunud. Erakonna nimekirjas kandideerival isikul, sh EP liikmel, on EKS § 12 1 lg 3 kohaselt keelatud EKS § 12 3 lg-s 1 nimetamata annetus. 21.04.2025 rahvakogunemiseks ruumide tasuta kasutusse andmine ja sündmuse reklaamikulud on EKS-i kohaselt juriidilise isiku keelatud annetus (EKS § 123 lg 2 p 2, 3 ja 6), mille kaebaja on kohustatud tagastama.
2.Kaebaja esitas 05.07.2025 (parandatud 27.07.2025) Tallinna Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada ettekirjutuse täitmine kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Halduskohus rahuldas 14.07.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tingimuslikult ja peatas ettekirjutuse täitmise määruse teatavaks tegemisest alates. Kaebajal tuli tasuda ettekirjutusega nõutud summa 15 330 eurot tagatisena kohtu deposiiti.
4.Kaebaja tasus 18.08.2025 kohtu deposiiti 15 330 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukohad: Ettekirjutuses viidatud rahastajat (EP ID fraktsioon) enam ei eksisteeri. Pole võimalik tuvastada, kellele tagastus peaks toimuma ja kes on kasusaaja, kas kaebaja või erakond, kelle nimekirjas kaebaja pärast valimisnimekirjade kinnitamist kandideeris. EP fraktsioonide kulutusi auditeeritakse igal aastal sõltumatute audiitorite poolt. Fraktsioonid kontrollivad, et nende eelarvet ei kasutataks valimiskampaaniate tarbeks ja kaebaja tegevuses selliseid puudusi ei ole leitud. Kaebaja ärakuulamine enne ettekirjutuse tegemist ei olnud sisuline. ERJK pole kaebaja poolt esitatud vastuseid analüüsinud ega arvesse võtnud. ERJK käsitlus kitsendab EP liikme mandaadi ulatust ja diskrimineerib EP liikmeid siseriiklike reeglite meelevaldse tõlgendusega. Sarnase ürituse oleks võinud korraldada mistahes liikmesriigis, mistõttu Eesti-sisene piirang seab Eesti EP liikmed ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste EP liikmetega. EP liikmete tegevuse hindamisel tuleb lähtuda EL-i õiguse üldpõhimõtetest, mitte siseriiklikust õigusest. Eksitav on ERJK väide, et Eestis ei ole reguleeritud valimiste kampaaniaperioodi. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) kohaselt saab kampaania alguseks lugeda kandidaatide kinnitamist Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) poolt. Käesoleval juhul toimus kinnitamine 30.04, st pärast vaidlusalust üritust. VVK registreeris kandidaadid alles pärast 30.04.2024.
3(14)
3-25-2220 Teiste erakondade kuludokumentide esitamine ERJK-le ei saa olla õiguspärane alus valimiskampaania alguspunkti määratlemiseks. Iga juhtumit tuleb hinnata iseseisvalt ja lähtudes VVK poolt kandidaatide kinnitamisest. Vastasel juhul oleks iga kodanik potentsiaalne kandidaat ja iga avalik tegevus tõlgendatav valimiskampaania tegemisena. ERJK liigitab 06.04 ja 21.04.2024 toimunud üritused ja reklaamid keelatud annetuseks EKS § 123 lg 1 ja lg 2 p-de 2, 3 ja 6 alusel. Ettekirjutusest ei selgu, millist alust peetakse keskseks või kas need esinevad kumulatiivselt. Puudub õigusselgus, mis on ettekirjutuse alus ja kes on selle adressaat. Pole selge, kas ERJK käsitleb kaebajat annetajana, vahendajana või erakonna esindajana. Kui kõik alused esinevad samaaegselt, peaks ettekirjutuse adressaadiks olema pigem “kasu saanud” erakond (EKRE), mitte kaebaja. Kaebaja kinnitati 30.04.2024 EP valimistel kandidaadiks, kes kandideeris erakonna nimekirjas, mitte ei osalenud valimistel üksikkandidaadina. Pealegi oli kaebaja EKRE nimekirja kõige tagumine kandidaat valimisnimekirjas (üheksas). Sealjuures jagas toimunud ürituse ülekannet veebis oma sotsiaalmeedialehel EKRE kui juriidiline isik ja erakond. Kaebajal kui EP liikmel, on õigus teostada oma mandaati, milleks on ka oma tegevuse tutvustamine avalikkusele, inimeste informeerimine ning teadlikkuse tõstmine kriitilistes küsimustes olenemata sellest, kas tegemist on tema valijatega või mitte. Parlamendiliikmel on kohustus oma tegevuse kohta rahvale aru anda ja seadus ei määratle üheselt selliseks aruandmiseks keelatud viise. Kaebaja tegutses EP liikmena, tutvustades oma tegevust Euroopa rahvale. Tegemist ei olnud EKRE valimisüritusega. EP liikmete esindusroll hõlmab kogu liitu, mitte üksnes oma riiki, kust ta mandaadi saab. Lisaks võib tegu olla ERJK poolt Eesti EP liikmete diskrimineerimisega võrreldes teistest liikmesriikidest valitud EP liikmetega. ERJK on oma ärakuulamiskirjas esitanud vastuolulised seisukohad, kus algul väidetakse, et EP eelarvelisi vahendeid ei tohi üldse kasutada, kuna tegu oleks juriidilise isiku keelatud annetusega, sama kirja ülejärgmises lõigus väidetakse, et oma tööülesannete täitmiseks on lubatud kasutada EP eelarvevahendeid. Ilmselgelt on Euroopa julgeolekut käsitleva teavitusürituse korraldamine osa EP liikme tööülesannetest. Kaebaja oli samaaegselt ka parlamendis nii väliskomisjoni kui ka kaitse- ja julgeolekukomisjoni liige. EP liikmetele ettenähtud fraktsiooni rahaline toetus on samaväärne Riigikogu liikme kuluhüvitisega mandaadi teostamiseks ja oma tegevuse tutvustamiseks. Riigikogu liikme kuluhüvitiste kasutamist ei ole seni käsitletud erakonna annetustena, kuigi seda kasutatakse samuti kohtumiste ja esinemiste rahastamiseks. Ettekirjutuse käsitlus seab EP liikmed võrreldes Riigikogu liikmetega ebavõrdsesse seisu. Vaidlusalused üritused olid suunatud EL-i tasandile ega toetanud otseselt erakonda ega selle valimiskampaaniat EP valimistel. Seda tõendab ka toimunud ürituse sisu ja külalisesineja taust. Reeglite ebaselgus või nende tagasiulatuvalt kaebaja kahjuks muutmine rikub õiguspärase ootuse ning õigusselguse põhimõtteid. Ettekirjutuse kohaselt tuleb tagastada ruumide ürituseks kasutamisest saadud kasu, kuid puudub tõendus, et ürituse läbiviija sai ruumid tasuta. Kui ruumide eest tasus kolmas osapool, ei ole tuvastatud, kes seda tegi. Pole tuvastatud, kes sai kasu ja kas üldse tekkis keelatud annetus.
4(14)
3-25-2220 ERJK on oma järelpärimises toonud esile, et nad on tellinud kolmandalt osapoolelt hinnangu, milline võis olla Kanal 2 eetris olnud julgeolekuürituse teavituse maksumus arvestades valimiskampaania hindasid telereklaamides EP valimistel eel. Antud hinnangu kohaselt oleks selle hind olnud valimiskampaania raames üle 60 000 euro, kuid tegelik hind oli 14 900 eurot ehk üle nelja korra väiksem, mis tõestab, et ka televisioonis olnud teavitus toimuvast üritusest ei olnud valimiskampaania osa, vaid ajaliselt tunduvalt varem enne kampaaniaperioodi toimunud teavitus toimuvast Euroopa julgeolekut käsitlevast üritusest. ERJK on jätnud vastava asjaolu arvestamata ja sisuliselt vastamata ehk rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtet hindamaks sisuliselt ajalist mõõdet enne valimisi. Arvestades käesolevas haldusasjas tekkivaid EL-i õiguse tõlgendamise küsimusi (nt EP liikme mandaadi ulatus, rahastamine jms) taotleb kaebaja Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse esitamist. Kuna EP liikmete mandaat ei ole seotud ainult ühe liikmesriigiga, siis ebavõrdse kohtlemise vältimiseks on tarvilik saada õiguslik hinnang Euroopa Kohtult.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. ERJK on ettekirjutuse teinud 21.04.2024 toimunud ürituse ja selle reklaamikampaania alusel. Kuigi menetlus algatati ka 06.04.2024 toimunud kohtumise osas, siis ei ole see ettekirjutuse aluseks. Kuna 21.04.2024 rahvakogunemise reklaami eest on tasunud ID fraktsioon, on tegemist EKS § 3 lg 2 p 2 kohaselt juriidilise isiku keelatud annetusega. Kuna selliste kulutuste tasumine ei ole kättesaadav tavapärases majandustegevuses teistele isikutele, on see keelatud annetuseks ka EKS § 123 lg 2 p 6 kohaselt. Rahvakogunemine toimus Solarise Keskuses ning kuna pole andmeid, et ruumi kasutuse eest oleks tasutud, on tegemist EKS § 3 lg 2 p 2 kohaselt juriidilise isiku keelatud annetusega. Kuna ruumid anti kasutusse neid haldava isiku poolt tingimustel, mis ei ole kättesaadav teistele isikutele, on see keelatud annetuseks ka EKS § 123 lg 2 p 3 kohaselt. EKS näeb ette, et juhul, kui annetust ei ole võimalik tagastada, tuleb see kanda riigieelarvesse. Kaebaja ei andnud vastustajale vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 olulisest asjaolust teavitamise kohustusele haldusmenetluses teada, et tegevust rahastanud ID fraktsioon on tegevuse lõpetanud. Vastavat ametlikku teadet ei ole võimalik leida ka EP veebilehelt. Kui keelatud annetust ei ole võimalik tagastada selle tegijale, järgida EKS § 124 lg-t 2 ning kanda see üle riigieelarvesse. Keelatud annetuse tagastamiseks on kohustatud selle saaja ning saajaks, tagastamise kohustusega isikuks ja ettekirjutuse adressaadiks saab olla ka erakonna nimekirjas kandideerinud isik nagu kaebaja. Ettekirjutuse punktis 3.8 on ERJK selgitatud, millest lähtuvalt on hinnatud annetus tehtuks kaebajale mitte erakonnale. Asjaolu, et sündmust kandis üle ning selle salvestus on kättesaadav erakonna sotsiaalmeediakanali vahendusel, on ERJK käsitlenud kui valimisreklaami erakonna poolt oma nimekirjas kandideerinud isikule, mis on EKS kohaselt lubatud. Kaebaja tugineb oma vastuväidetes peamiselt EL-i rahastamisreeglitele, eelkõige ID fraktsiooni finantsjuhi poolt 18.10.2023 saadetud teavitusele. EP teavituses on selgesõnaline viide, et EP fraktsioonide poolt rahastatavate tegevuste juures peavad fraktsiooni liikmed
5(14)
3-25-2220 järgima riiklikke valimiskulude eeskirju, mis võivad olla rangemad kui EP kehtestatud 30päevane moratoorium. Kuna ERJK saatis meeldetuletuse siseriiklike reeglite kohaldamise nõude kohta EP valimiste kandidaatidele 17.04.2025, ei ole põhjendatud kaebaja väide, et reegleid tõlgendatakse tagasiulatuvalt või on tegemist ebaselgete reeglitega. Kuigi EKS-is ei ole keeldu poliitiliste ürituste korraldamiseks erakonna liikme poolt, tuleb poliitilist tegevust, sh valimiskampaaniaid rahastada lubatud tuluallikatest. EKS § 5 2 lg 1 kohaselt kohaldatakse erakonna liikmele, kes tegi valimiskampaaniaks kulusid erakonna kuludest eraldi, üksikkandidaadi kohta sätestatut ning seega on erakonna liikme valimiskampaania rahastamise allikatena lubatud vaid EKS sätestatud tingimustel tehtud annetused ja isiklik vara (EKS § 52 lg 3). Pole kahtlust, et kaebajal kui EP liikmel oli EP fraktsiooni eraldisi lubatud kasutada oma töö tutvustamiseks. Samas oli ettekirjutus tehtud EP fraktsiooni vahendite valimiskampaania tegemiseks kasutamise tõttu. Ei oma määravat tähtsust, kas Solarise Keskuses toimunud sündmusel oli ka parlamendiliikme tööd tutvustav tähendus, kui selle kontekst ja sellel toimunu kohaselt on see käsitletav valimiskampaaniana. Siseriiklike reeglite kohaldamise nõude EP liikmete suhtes on kehtestanud EP ise, see nõue tagab kõigile kandideerivatele isikutele võrdse kohtlemise – lubades osadele kandidaatidele, sh kaebajale kui juba ametisolevale EP liikmele, täiendava rahastuse Euroopa fraktsiooni vahenditest, annaks see neile eelise teiste kandidaatide ees. Sellist eelist ei ole kehtiva seadusega ette nähtud. Eesti õiguses ei ole määratud valimiskampaania perioodi. Kaebaja on meelevaldselt hinnanud, et kampaaniaperioodiks saab lugeda ajavahemikku kandidaatide kinnitamisest VVK poolt kuni valimispäevani. Valimisreklaamide määratlemisel tuleb arvestada ajalist raamistikku, millal reklaamid avalikkuse ette toodi ning lugeda valimisreklaamideks ka enne valimiskomisjoni poolt kandidaatide kinnitamist avaldatud reklaamid. Ajalise konteksti hindamisel arvestatakse ka teiste kandideerijate ning erakondade tegevust samal perioodil – sel ajaperioodil tehti valimiskampaania kulusid ka teiste poolt ning sündmusele ei ole omistatud selle toimumise ajale mitteomast tunnust. Rahvakogunemise otseülekande salvestus, sh kaebaja tsitaadid ja üleskutsed, tõendab üheselt, et see oli valimisüritus. Kaebaja viide, nagu oleks ERJK tellinud kolmandatelt osapooltelt hinnangu Kanal 2 teavituse maksumusele, on eksitav. ERJK on tellinud monitooringu EL rahastatud reklaamidest ülevaate saamiseks ning ettekirjutuse lisaks 8 olevale kirja p-le 2 oli esialgse hinnangu aluseks Kantar-Emor koostatud väljavõte reklaamituru panuste andmebaasist. Viimatinimetatud dokumendis oli ka ERJK poolne täpsustus – tegelikud hinnakirjad ja kokkulepped võivad sellest erineda. ERJK on kohaldanud keelatud annetuse väärtuse määramisel kaebaja poolt edastatud reklaami tegelikku maksumust. Ettekirjutus ei ole õigusselgusetu, sellest selguvad ettekirjutuse adressaat, ettekirjutuse aluseks olev keelatud annetus, selle osad ning ettekirjutuse tegemise õiguslik alus ja tegevused, milleks kaebajat on kohustatud.
6(14)
3-25-2220 Kaebaja on esitanud nõude tunnistada ettekirjutus kehtetuks täies ulatuses, kuid ettekirjutuses märgitud ruumide kasutamise eest saadud annetuse tagastamise nõuet ei ole kaebaja sisuliselt vaidlustanud ei varasemas haldusmenetluses ega kaebuses. Kaebaja ärakuulamine ei olnud formaalne. Kaebusest ei selgu, millised kaebaja väited on jäänud vastuseta või analüüsimata. ERJK on pöördunud haldusmenetluse käigus korduvalt kaebaja poole ning oma seisukohti uutest lisandunud argumentidest lähtuvalt selgitanud ja täiendanud. Asjaolu, et kaebaja arvamusi ei ole arvestatud, ei näita menetluse formaalsust, ERJK ei saa arvestada seisukohti, mis ei ole õiguspärased. ERJK on lähtunud haldusakti andmisel kaebaja enda esitatud andmetest (nt reklaamiteenuse väärtuse määramisel). Argumente, mis lükkaksid ümber ID fraktsiooni ja Tallinnfilm OÜ poolt kaebajale antud hüve lugemise keelatud annetuseks, ei ole kaebaja esitanud. Eesti riigisisese õiguse rakendamine olukorras, kus isik kasutab EL-i institutsiooni ressursse siseriikliku kampaania huvides, ei riku EL-i õiguse üldpõhimõtteid (nt mandaadi ulatus, institutsiooni iseloom). Kaebaja taotletud eelotsus Euroopa Kohtult ei ole käesolevas asjas vajalik.
KOHTUISTUNG
7.Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.
7.1.Kaebaja leidis, et EP rahaliste vahendite kasutamine parlamendi liikmete poolt oma poliitilises tegevuses on seadusandja poolt nõrgalt reguleeritud n-ö hall ala. Vastustaja koosneb seejuures ise Riigikogus olevate erakondade esindajatest. Aktiivse valimiskampaania periood on samuti seadusandja poolt määratlemata ja vastustaja on ekslikult leidnud, et Solarise Keskuses toimunud üritus, mille peakõnelejaks oli poliitikaväline isik Riho Ühtegi ja mille toimumise ajal ei olnud kaebaja veel VVK poolt kandidaadina registreeritud, on käsitletav kaebaja valimiskampaaniana. Juriidilise isiku annetuse keelamise mõte EKS-is oli välistada äriühingute toetus erakondadele. EP ega selle fraktsioonid ei ole juriidilised isikud, EP on institutsioon. ERJK-i seisukohad on olnud vastandlikud: ühelt poolt on leitud, et igasugune rahaliste vahendite kasutamine EP fraktsiooni poolt on keelatud, teisalt aga, et neid vahendeid võib siiski kasutada, kui on tegemist EP liikme mandaadi täitmisega. EP on koos sõltumatute audiitoritega kaebaja rahakasutusi kontrollinud ja pole rikkumist leidnud. Isegi kui tegemist oleks keelatud annetusega, ei oleks kasusaajaks sellest annetusest kaebaja, vaid erakond mille nimekirjas ta 2024. a EP valmistel kandideeris. Samuti ei oleks võimalik ettekirjutust täita, sest arved tasunud EP fraktsiooni, kellele annetus tuleks tagastada, enam ei eksisteeri.
7.2.Vastustaja leidis, et ettekirjutus on õiguspärane. Kaebaja on haldusmenetluses korduvalt ära kuulatud ja tema seisukohti hinnatud, ainuüksi ERJK-i seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et kaebaja ärakuulamisõigust on rikutud. Kohtupraktika kohaselt saab teha ettekirjutuse keelatud annetuse tagastamiseks mh erakonna nimekirjas kandideerinud isikule. EP vahenditest valimiskampaania kulude tasumine oli ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud EKS-i redaktsiooni järgi ja on selgesõnaliselt ka sama seaduse kehtiva redaktsiooni järgi keelatud annetus, mis tuleb selle tegijale tagastada. 2024. a EP valimised olid Solarise Keskuses toimunud kohtumise ajaks juba välja kuulutatud ning kohtumine ja sellele eelnenud reklaamikampaania on käsitletavad kaebaja valimiskampaania osana. 06.06.2026 jõustuvate EKS-i muudatustega on selgelt ette nähtud, et aktiivse valimiskampaania periood EP valimistel kestab valimiste väljakuulutamisest kuni valimispäeva lõpuni. Võrdlus Riigikogu
7(14)
3-25-2220 liikme kuluhüvitiste ja EP liikme kulude hüvitamise vahel ei näita ebavõrset kohtlemist, sest ka Riigikogu liikmel on keelatud kasutada kuluhüvitisi valimiskampaania tegemiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidlusalune ettekirjutus on haldusakt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st akti andmise aja faktilisest olukorrast ja kehtinud õigusnormidest lähtudes.
9.Vastustaja on tuginenud ettekirjutuse tegemisel EKS § 123 lg 2 p-dele 2, 3 ja 6; § 124 lg-le 1 ja § 1211 lg 1 p-le 2 ja lg 2 p-le 1. EKS § 123 lg 2 p-dele 2, 3 ja 6 kohaselt on keelatud erakonnale või erakonna liikmele tehtud juriidilise isiku annetus; kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule ja kolmandate isikute poolt erakonna eest erakonna teadmisel viimase kulutuste tasumine või erakonnale soodustuste tegemine, välja arvatud juhtudel, kui selliste kulutuste tasumine või soodustuste tegemine on kättesaadav tavapärases majandustegevuses ka teistele isikutele. EKS § 124 lg 1 kohaselt tagastab annetuse saaja võimaluse korral keelatud annetuse viivitamata selle teinud isikule. EKS § 12 11 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 näevad ette, et ERJK teeb erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. Ettekirjutusega kohustatakse erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut või üksikkandidaati mh esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul nõutud dokumendid või aruanne või kõrvaldama aruandes või annetuste registris puudused. Samuti on ettekirjutuses viidatud EKS § 52 lg-tele 1 ja 5, millest tulenevalt kohaldatakse EKS § 123 lg 2 annetustele seatud piiranguid ka Riigikogu, EP või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel üksikkandidaadina kandideeriva isiku suhtes ja erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku suhtes, kes tegi valimiskampaaniaks kulutusi erakonna või valimisliidu kuludest eraldi.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.04.2024 toimus Tallinnas, Solarise Keskuses kino Artis ruumides rahvakogunemine (üritus) teemal „Kuidas jääda ellu ida ja lääne vahel“, millele eelnes perioodil 14.04-20.04.2024 sama ürituse reklaamikampaania telekanalis Kanal
2.Lisaks tehti üritusele reklaami plakatiga. Ürituse esinejateks olid kaebaja ning kindralmajor Y. Y. Samuti ei ole vaidlust, et nimetatud ürituse reklaami kulu tasus reklaamiteenust osutanud isikule EP ID fraktsioon EP rahalistest vahenditest vastavalt kaebaja poolt nimetatud fraktsioonile esitatud arvetele. Haldusmenetluses ei esitanud kaebaja ERJK-le kuludokumente (arveid) ja nende tasumist kinnitavaid tõendeid kino Artis rendikulu kohta. Kohtuistungil selgitas kaebaja (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 199), et ka selle kulu on sarnaselt reklaamikuludega renditeenust osutanud isikule tasunud EP ID fraktsioon kaebaja poolt esitatud arve alusel.
11.Kaebaja leiab, et ürituse korraldamisega seotud kulude tasumist ei saa käsitleda keelatud annetusena temale kui erakonna nimekirjas kandideerinud isikule seetõttu, et üritus toimus enne kandidaatide EP valimisteks registreerimist ja tegu ei olnud tema valimiskampaania kuludega (EKS § 52 lg 1 mõttes). Kohus nõustub, et ürituse toimumise ja ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud EKS-is ega muudes seadustes (erinevalt alates 06.06.2026 kehtivast EKS §-st 54) määratletud sõnaselgelt aktiivse valimiskampaania perioodi pikkust. EP 2024. a valimised kuulutas Vabariigi President välja 03.03.2024. Kandidaatide ülesseadmise periood 8(14)
3-25-2220 algas 10.04.2024 ja lõppes 20.04.2024 kell 18.00. Kandidaadid registreeriti VVK poolt 29.04.2024 (VVK 29.04.2024 otsus nr 103). Vaidlusalune üritus toimus 21.04.2024, seega tõepoolest enne kandidaatide registreerimist EP valimisteks. Samas olid EP valimised juba välja kuulutatud ja kaebaja oli ürituse toimumise hetkeks erakonna poolt valimistel kandidaadiks üles seatud. Kohtu hinnangul ei saa valimiskampaania ja sellega seotud kulude määratlemisel lähtuda üksnes formaalsest kandidaatide registreerimise tähtpäevast, mil kandidaadile omistatakse registreerimisnumber. Määrav on see, et kaebaja oli ürituse reklaamimise ja ürituse toimumise ajaks juba ennast EP valimistel kandidaadina määratlenud ja tal oli järelikult EP 2024. a valimistel osalemise ning valituks osutumise eesmärk. Ka kohtupraktikas on leitud, et hinnangu andmisel, kas mingi tegevus võib olla käsitletav valimiskampaaniana, tuleb lähtuda sisulistest seostest, sh ajalisest distantsist saabuvate valimistega, mitte sellest, kas see tegevus toimus enne või pärast kandidaatide registreerimist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1537/47, p 18). Kohtu hinnangul saab üritust ja sellele eelnenud reklaamikampaaniat EP 2024. a valimistel kandideerimisega seostada. See, et üritus toimus veidi (umbes üks nädal) enne kandidaatide registreerimist, ei ole asjas otsustava tähendusega, ega välista ürituse ja selle reklaamimise käsitlemist valimiskampaania osana. Sama järeldust toetab ka võrdlus 06.06.2026 jõustunud EKS § 5 4 p-ga 1, mille kohaselt loetakse EP valimistel aktiivse valimiskampaania perioodiks ajavahemik alates valimiste väljakuulutamisest kuni valimispäeva lõpuni.
12.Kaebaja hinnangul olid nii vaidlusalune üritus kui ka selle reklaamimiseks toimunud kampaania seotud kaebaja kui EP liikme töö tutvustamisega ning üritusel ei tehtud valimiskampaaniat. Kohus tutvus nii kohtuasja materjalide hulgas oleva ürituse videosalvestisega (dtl 156) kui ka ürituse reklaamplakatiga (dtl 68). Kohtu hinnangul on vastustaja ettekirjutuses õigesti tuvastanud, et toimunud üritusel kutsus kaebaja oma esitlust lõpetades üles liituma EKRE-ga, paigutama sõidukitele kaebaja valimisreklaami, osalema valimistel ja neid võitma ning jagas erakonna sümboolikaga meeneid ja enda valimisreklaamiga sõidukikleepse (vt eelkõige salvestise minutid 45-47). Ka ürituse reklaamplakatil (mida näidati ka Kanal 2 telereklaamina) on kaebaja kujutatud viisil, mis võib reklaami ajastust ja konteksti arvestades tunduda keskmisele mõistlikule inimesele kaebaja valmisreklaamina. Kaebaja on kujutatud reklaamplakatil suures plaanis EKRE 2024. a EP valimiste valimisreklaamile lähedases kujunduses ja värvilahenduses. Plakati vasakus allservas on väikeses kirjas EKRE ja EP ID fraktsiooni logod. Kohus möönab, et reklaamplakatil puudub selgesõnaline info selle kohta, et kaebaja on EP valimistel kandidaat või üleskutse hääletada kaebaja kui kandidaadi poolt. Samas saab nii plakati kujundusest ja kontekstist, kui ka asjaolust, et see suunas isikuid osalema üritusel, millel kaebaja kutsus üles eelseisvatel valimistel enda poolt hääletama, järeldada, et tegemist on sisuliselt kaebaja valimisreklaamiga.
13.Ürituse ja sellele eelnenud reklaami käsitlemist valimiskampaania osana ei välista see, et ürituse raames toimus lisaks valimistega otseselt seonduvale ka arutelu aktuaalsete julgeolekupoliitiliste teemade üle ja võis osaliselt toimuda ka kaebaja kui EP liikme tegevuse tutvustamine. Varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et reklaamiga mõjustakse valijaid hääletama kindla kandidaadi poolt, ei saa omistada määravat tähtsust sellele, et reklaam võis samal ajal kanda ka muud eesmärki (teavituskampaania, üldhariv või meelelahutuslik sisu) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus haldusasjas nr 3-18-2177, p 17). Samuti ei muuda ürituse üldist iseloomu kohtu hinnangul see, et kaebaja kõrval esines sellel ka Y. Y. Kohtuasja materjalide hulgas olevas ürituse reklaammaterjalis puudub teave selle kohta, et üritusel on ka teisi esinejaid
9(14)
3-25-2220 peale kaebaja. Kohus järeldab sellest, et osalejaid motiveeris üritusele kohale tulema just kaebaja esinemine ja temaga kohtumise võimalus.
14.Kokkuvõttes leiab kohus, et ettekirjutuses märgitud reklaamikulu ja ürituse ruumi rendikulu tuleb käsitleda EP 2024. a valimiste kampaanias osalemise kuludena, mistõttu on selliste kulude katmiseks keelatud kasutada EKS § 123 lg 2 nimetatud tunnustele vastavaid annetusi sõltumata sellest, kas neid saab erakond, erakonna nimekirjas kandideeriv isik või üksikkandidaat.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käesoleval juhul on EP ID fraktsiooni poolt kampaaniakulude tasumine keelatud annetuse mõiste alt EKS § 12 3 lg 2 p 2 mõttes välistatud seetõttu, et EP-d või selle fraktsioone ei saa käsitleda juriidiliste isikutena ja et nimetatud sätte eesmärk on välistada üksnes eraõiguslike juriidiliste isikute poolt annatuste tegemine erakondadele. Kohus on veendunud, et kui seadusandja oleks soovinud välistada üksnes eraõiguslike juriidiliste isikute poolt erakondadele annetuste tegemise, mitte aga avalikõiguslike juriidiliste isikute poolseid annetusi, siis oleks seadus sellisel kujul ka sõnastatud. Vaidlusalune norm räägib aga juriidilistest isikutest üldiselt ja nende erinevaid liike eristamata. Teiseks on kohtud juba varem korduvalt leidnud, et ka avalik-õigusliku juriidilise isiku (nt linna või valla) poolt annetuse tegemine erakonnale või üksikkandidaadile on EKS-i kohaselt keelatud annetus (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-150-16, p-d 10.2 ja 11). Sõltumata sellest, kas juriidilise isikuna Eesti õiguse mõttes saab käsitleda EL-i institutsioone, on juriidiliseks isikuks EKS § 12 3 lg 2 p 2 mõttes igal juhul EL tervikuna. Seega on kohtu arvates selge, et EKS keelab ka EL-i kui terviku või selle institutsioonide annetused Eesti erakondadele, nende liikmetele või üksikkandidaatidele EP valimistel.
16.Ühtlasi ei tehtud vaidlusalust ettekirjutust kaebaja suhtes üksnes juriidilise isiku annetusi keelava sätte alusel, vaid tugineti ka EKS § 123 lg 2 p-dest 3 ja 6 tulenevatele alustele. Kohtu hinnangul ei ole välistatud korraga mitmele õiguslikule alusele tuginemine vastustaja poolt, kui mitmes normikoosseisus sätestatud tingimused on täidetud samaaegselt. Vastustaja ei ole kohustatud tuginema üksnes ühele õiguslikule alusele või määratlema üht alust teiste hulgas kesksena. Mitmele alusele tuginemine ei muuda ettekirjutust õigusselgutuks, kui ettekirjutuses on põhjendatud kõigi koosseisutunnuste esinemist ja seotud need juhtumi faktiliste asjaoludega. Käesoleval juhul mõistab kohus ettekirjutust nii, et selle aluseks olid EP ID fraktsiooni reklaamikulude tasumiseks tehtud annetuse osas EKS § 123 lg 2 p-d 2 ja 6 ning kinosaali haldaja osutatud renditeenuse kui annetuse osas EKS § 123 lg 2 p-d 2 ja 3. Samaaegselt mitmele keelatud annetust määratlevale alusele tuginemist samas ERJK ettekirjutuses on kohtupraktika pidanud lubatavaks ka varem (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-874/97, p 15).
17.Kaebaja hinnangul välistab kaebajale annetuse tagastamiseks ettekirjutuse tegemise see, et pole selge ega haldusmenetluses vastustaja poolt välja selgitatud, kas tegelik kasusaaja (ja seega annetuse tagastamiseks kohustatud isik) oli kaebaja kui erakonna nimekirjas kandideerinud isik või erakond, mille nimekirjas ta valimistel kandideeris (EKRE). Vastustaja on ettekirjutuses (p 3.8.) selgitanud, et keelatud annetuse tagastamiseks on kohustatud selle saaja, kuid tagastamise kohustusega isikuks ja ettekirjutuse adressaadiks saab olla ka erakonna nimekirjas kandideerinud isik. Samas on vastustaja ka selgitanud (p-d 3.8.1. ja 3.8.2), et kaebaja on loetud erakonna asemel annetuse tagastamiseks kohustatud isikuks seetõttu, et tema on märgitud reklaamiteenuse eest kolmanda isiku poolt esitatud arvel teenuse tellijaks ja et kaebaja poolt esitati arve EP ID fraktsioonile, kes selle arve tasus. Kohtu 10(14)
3-25-2220 hinnangul on see kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et EKS § 124 ei määra ammendavalt kindlaks isikuid, kes on kohustatud keelatud annetuse tagastama. Erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustus tagastada keelatud annetus tuleneb EKS § 1211 lg 1 p-st 2, mille järgi saab ERJK teha ettekirjutuse tagastada keelatud annetus ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule. Sellise kohustuse olemasoluta poleks ettekirjutuse tegemine võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-50-16, p 12.2).
18.Ettekirjutuses (p 3.6.) on vastustaja ka põhjendanud, et kaebaja kui EKS § 128 lg 3 kohaselt oma valimiskampaania rahastamise aruande õiguspärasuse eest vastutav isik, ei olnud ERJK-le haldusmenetluses vaatamata haldusorgani korduvale nõudele, esitada kõik kohustuste täitmist tõendavad dokumendid (dtl 27, 60), edastanud teavet, et kaebaja oleks tasunud kino Artis haldajale üritusega seotud rendikulu, ehkki ruum oli ürituse korraldamiseks rendile võetud. Seega järeldas vastustaja, et EKS § 123 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt oli tegu kinoruumi haldaja keelatud annetusega kaebajale kui isikule, kelle valimisüritusega oli vastustaja hinnangul tegemist.
19.Kohtu hinnangul oli õiguspärane vaidlusaluste annetuste tagastamiseks haldusmenetluses kogutud andmeid arvestades ettekirjutuse tegemine kaebajale ja mitte erakonnale, mille nimekirjas kaebaja valimistel kandideeris (EKRE). Reklaamikulude osas oli kaebaja isikuks, kellele arve oli esitatud ja keda teenuse pakkuja luges seega teenuse tellijaks. Kaebaja esitas arved EP ID fraktsioonile, kes need tema kui EP liikme eest tasus. Annetus oli seega tehtud kaebajale personaalselt, mitte EKRE-le. Kulude hüvitamisel EP ID fraktsiooni poolt oli määrav kaebaja staatus EP liikmena, EKRE-l ei oleks erakonnana olnud võimalik nende kulude eest EP-lt hüvitist saada. Samuti ei nähtu ei ürituse sisust ega selle reklaammaterjalidest, et selle peamiseks kasusaajaks tuleks pidada erakonda. Nii üritus kui selle reklaam-materjal keskendus konkreetselt kaebaja kui kandidaadi tutvustamisele ja reklaamimisele. Ehkki nii reklaamplakatil kui ürituse kujunduses kasutati ka väikeses mahus EKRE sümboolikat, ja kaebaja kutsus üritusel üles inimesi ka erakonnaga liituma, oli kohtu hinnangu järgi nii reklaami kui ürituse raskuspunkt selgelt valimisagitatsioon kaebaja kui füüsilise isiku kasuks. Ka kaebaja ise on kaebuses selgelt ja järjekindlalt märkinud, et 21.04.2024 üritus oli suunatud kaebaja ja tema tegevuse tutvustamisele, ega olnud EKRE valimisüritus (dtl 6).
20.Kohus ei näe, et käesoleva ettekirjutuse tegemine tähendaks kaebaja kui EP liikme erinevat kohtlemist võrreldes Riigikogu liikmetega. Riigikogu liikmele hüvitatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse § 30 esimese lause kohaselt kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Riigikogu liikme valimiskampaaniaga seotud kulud ei ole tema tööga seotud kuludeks selle sätte tähenduses ega kuuluks Riigikogu liikmele hüvitamisele. Ka Riigikogu liikmel tuleks kaebajaga analoogilises olukorras keelatud annetus EKS-i kohaselt tagastada.
21.Kaebaja leiab, et puudub tõendus, et ürituse läbiviija sai ruumid kasutamiseks tasuta. Kui ruumide eest tasus kolmas osapool, ei ole tuvastatud, kes seda tegi. Kohus leiab, et kuna oli tõendatud, et kaebajale osutati teenust (kaebaja sai ruumi ürituse läbiviimiseks kasutusse), siis oli ka tõendatud, et kaebaja oli saanud juriidiliselt isikult kasutusse annetusena käsitletava hüve. Keelatud annetuse tunnuste puudumist selle annetuse puhul oli kahtluse korral kohustatud tõendama kaebaja. Nagu juba eespool märgitud, osutas vastustaja haldusmenetluses korduvalt sellele kaebaja kohustusele ning palus esitada tõendid tasumiskohustuse täitmise kohta (maksekorraldused/arved). Sellist tõendit pole vastustajale haldusmenetluses esitatud.
11(14)
3-25-2220
22.Reklaamiteenuse hind ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis tõendaks, et tegemist ei saa olla valimisreklaamiga või et valimisreklaam peab tingimata olema hinnastatud kõrgemalt. Reklaami (sh telereklaam, reklaamplakatid jne) hind võib sõltuda paljudest teguritest nagu reklaami liik, selle tellimise ja eksponeerimise aeg, poolte kokkulepe jne. Konkreetsel juhul on võimalik, et teenuse hind võis olla madalam nt seetõttu, et reklaam oli ajastatud kampaaniaperioodi algusajale.
23.Kohus ei näe ka, et kaebaja ärakuulamisõigust oleks haldusmenetluses rikutud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale menetluse käigus antud võimalus oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vähemalt kahel korral (vt dtl 26, 38) ja kaebaja on seda võimalust ka kasutanud. Seejuures on kaebajale enne ärakuulamist selgitatud õiguslikku olukorda ja ERJKi seisukohti. Ärakuulamisõiguse rikkumist ei saa järeldada üksnes sellest, et ERJK ei ole kaebaja seisukohtadega nõustunud.
24.Ettekirjutus ei ole õigusvastane ja selle täitmine ei ole võimatu ka juhul, kui kaebajal ei ole võimalust tagastada annetust EP ID fraktsioonile. EKS § 12 4 lg 2 kohaselt on kaebaja annetuse tagastamise võimatuse korral kohustatud kandma selle riigieelarvesse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-16. p 12.2).
25.Neil põhjustel on kohus kokkuvõtlikult seisukohal, et nii EKS-i asjakohastest sätetest kui neid sätteid selgitavast varasemast kohtupraktikast tulenevalt ei ole alust pidada ettekirjutust õigusvastaseks.
26.Kaebaja leiab ka, et vaidlusaluse annetuse tagastamiseks kohustamine võib olla vastuolus EL-i õigusega ning taotleb selle kontrollimist kohtu poolt ja vajadusel eelotsuse küsimist Euroopa Kohtult. Kaebaja ei ole siiski osutanud ühelegi konkreetsele EL-i õiguse normile, millega vastuolus olevaks ta ettekirjutust peab.
27.Kaebaja hinnangul võib EP eelarvest tasutud kampaaniakulu tagasimaksmise kohustus kujutada endast Eestist EP-sse kandideeriva isiku diskrimineerimist võrreldes kandideerimisega teistest liikmesriikidest, samuti kaebaja kui EP liikme mandaadi EL õiguse vastast piiramist. Kohus neid seisukohti ei jaga. EP valimiste läbiviimine, sh kandideerimine ja piirangud kampaaniale ei ole kõigis liikmesriikides täielikult ühtlustatud, vaid reguleeritud EL õigusega vaid põhiküsimustes. EL õiguse ja riigisisese õiguse vahekorda reguleerib seejuures otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitlev akt, mis on lisatud otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom (1976. a valimisakt), mille art 8 lg 1 kohaselt: kui käesoleva akti muudest sätetest ei tulene teisiti, reguleeritakse igas liikmesriigis valimismenetlust siseriiklike õigusnormidega. 1976. a valimisakt ei näe ette valimiskampaania kulude piiramise reguleerimist EL õigusega.
28.Vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1141/2014, 22. oktoober 2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist art 21 lg 1 teise lause kohaselt reguleeris ja vajadusel piiras EP valimistel osalevate erakondade, kandidaatide ja kolmandate isikute valimiskulude rahastamist ning nende osalemist EP valimistel iga liikmesriik oma riigisiseste õigusaktidega (kooskõlas 1976. a valimisakti art-ga 8). Sama määruse art 22 lg 1 täpsustas, et olenemata eelkäsitletud art 21 lg-st 1 ei kasutata Euroopa tasandi erakondadele EL-i üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks. Nendele riikide erakondadele ja kandidaatidele kohaldatakse endiselt riigisiseseid eeskirju. Samasisulised reeglid tulenevad ka praeguseks määruse nr 1141/2014 asendanud Euroopa 12(14)
3-25-2220 Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2025/2445, 26. november 2025, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (uuesti sõnastatud) art-dest 26 ja 27.
29.Seega saab eelnevast kohtu hinnangul järeldada, et EL õigus jätab EP valimiskulude rahastamise reguleerimise ja piiramise liikmesriikide otsustuspädevusse, kuid keelab selgelt EL-i eelarvest tulenevate vahendite kasutamise liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks. EL õigusega lubatud erinevused EP valimismenetluses erinevates liikmesriikides, sh valimiskampaania rahastamisel, ei kujuta endast erinevates liikmesriikides kandideerivate isikute õiguste põhjendamatut ebavõrdset piiramist. Selliste piirangute osas on võrreldavad samas liikmesriigis kandideerivad isikud, mitte aga kõigis liikmesriikides kandideerivad isikud samaaegselt. Käesoleval juhul ei ole tõstatatud kahtlust, et kaebajat oleks ettekirjutuse tegemisel koheldud erinevalt võrreldes teiste Eestist 2024. a EP-sse kandideerinud isikutega.
30.Asjaolu, et EP ja tema organid kontrollivad liikmesriikide kõrval ka ise EP rahaliste vahendite kasutamise vastavust EP juhatuse kehtestatud eeskirjale („Eelarvepunkti 400 assigneeringute kasutamise eeskiri“, mille 2024 kevadel kehtinud sõnastus on lisatud käesoleva asja materjalide juurde, dtl 75 jj) ja on selguse loomiseks kehtestanud EP valimistele eelneval perioodil kindla ajalise pikkusega moratooriumi, mille vältel EP liikmete projekte nende eesmärgist sõltumata ei rahastata (EP 2024. a valimistel kehtis moratoorium alates 02.05.2024, vt dtl 31), ei võta liikmesriikidelt õigust kehtestada kampaaniakulutustele EP reeglitest rangemaid nõudeid (nagu on sõnaselgelt märgitud ka kaebaja esitatud EP ametniku kirjas, dtl 31) ja nende nõuete täitmist kontrollida. On selge, et EP kui EL-i institutsioon saab kontrollida üksnes seda, kas EP liikmetele eraldatud raha kasutamine vastab EL-i õigusele, kuid EP-l puudub pädevus teostada järelevalvet liikmesriikide poolt kehtestatud riigisiseste eeskirjade täitmise üle. EP poolt teostatav kontroll EP liikmetele eraldatud raha kasutamise üle ei asenda ega välista seega ERJK kontrolli ja praeguses asjas vaidluse all oleva ettekirjutuse tegemist. Liiati ei ole käesolevas asjas ka esitatud mingeid tõendeid või täpsemaid selgitusi selle kohta, mida ja kuidas EP on kaebajale kui EP liikmele tehtud assigneeringute osas seoses vaidlusaluse 21.04.2024 üritusega kontrollinud ja millisele järeldusele jõudnud.
31.Kohtu hinnangul on selge, et EL-i õigus ei keela liikmesriigil kehtestada EP valimiskampaania rahastamiseks EP poolt kehtestatud nõuetest rangemaid eeskirju ega nende eeskirjade täitmise üle kontrolli teostada, mistõttu on tegemist acte clair olukorraga ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine pole põhjendatud.
32.Kuna kohus ei pea ettekirjutust õigusvastaseks ja jätab kaebuse rahuldamata, tuleb HKMS § 253 lg 3 esimese lause kohaselt tühistada kohaldatud esialgne õiguskaitse. Kohtul ei ole võimalik asuda ise ettekirjutust täitma, tagastades keelatud annetuse selle tegijale või kandes annetuse riigituludesse. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kaebajale tagastada tema poolt kohtu deposiiti tasutud 15 330 eurot ning kaebajal tuleb ettekirjutus täita. Deposiidisumma tagastamine kaebajale ei tähenda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks olnud eesmärgipäratu – esialgse õiguskaitse eesmärk oli välistada võimalikust keelatud annetusest saadava rahalise eelise kasutamine enne kohtumenetluse lõppu. See eesmärk on saavutatud.
33.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja on taotlenud kaebajalt menetluskuluna vandeadvokaadi osutatud õigusabiteenuse kulu väljamõistmist (dtl 189–192). Pikaajalise väljakujunenud praktika kohaselt ei mõisteta üldjuhul eraõiguslikult menetlusosaliselt välja haldusorgani väliseid 13(14)
3-25-2220 õigusabikulusid, kui need on kantud haldusorgani põhitegevuse raames (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-150/64, p 37 ja seal viidatud praktika). Ka praegusel juhul leiab kohus, et kulusid advokaadi osutatud õigusabile ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista. Kaebaja kui valimistel erakonna nimekirjas kandideerinud isiku poolt EKS-ist tulenevate nõuete täitmise kontrollimine on ERJK-i ülesanne (EKS § 1210 lg 1). ERJK-i asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei (EKS § 1210 lg 9), mille teenistuses on õigusteadmistega ametnikud. Käesolev vaidlus ei välju kohtu hinnangul vastustaja põhitegevuse raamidest ega ole ka sedavõrd keerukas, et eeldaks vastustajalt tingimata välise õigusabi kasutamist. Kujunenud kohtupraktika järgi ei ole haldusorganil oma põhitegevuse raames välise õigusabi kasutamine takistatud, kuid arvestada tuleb, et sellised kulud vastaspoolelt väljamõistmisele üldjuhul ei kuulu. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis tingiks viidatud praktikast erineva lähenemise. Seetõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
34.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.