2-22-15566
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
03.07.2026. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-15566
Tsiviilasi
W.Z-i ja X.W hagi R.C vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: W.Z (isikukood XXX); Hageja II: X.W (isikukood XXX); Hageja II seaduslik esindaja: A.F (isikukood XXX); Kostja: R.C (isikukood XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
Tartu Maakohus 20.10.2022. a määrusega selles tsiviilasjas nr 2-22-15566 võttis menetlusse W.Z-i (hageja I) ja X.W (hageja II) hagi R.C (kostja) vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad A.F-i ja kostja ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu on lõppenud. Hagejad elavad oma isaga XXX talus. Kostja elab Harjumaal. Tartu Maakohtu 06.09.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16544 määrati kindlaks laste suhtlemise kord vanematega. Kostja on tasunud igakuiselt hagejate riiete- ja jalanõude kulud ning bussipiletite kulud, kui lapsed on liikunud vanemate elukohtade vahel Võrust Tallinnasse ja tagasi. Eluasemekulud, kulud toidule ja muud igapäevased
vältimatud kulud on tasunud hagejate isa A.F. Kummagi hagejate igakuised kulud eluasemele on 70 eurot, toidule 200 eurot, transpordile 30 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot ja koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kokku kummagi hageja kulud ühes kuus 380 eurot. Kokkulepet nende hagejate kulude jagamiseks vanemate vahel saavutatud ei ole. Hagejad taotlesid hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.11.2021. a. Kostja, R.C hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et puudub alus temalt elatise väljamõistmiseks, sest tema kannab 95% hagejate vajalikest kuludest. Kostja ostab hagejatele riided, jalanõud ja koolitarbed ning kannab nende sõidukulud seoses isa juurest tema juurde sõitmisega. Lapsed viibivad kostja juures 144 päeva aastas, millisel ajal annab kostja neile ülalpidamist vahetult. Lisaks kuulub eluase, kus hagejad koos isaga elavad, kostjale ja hagejad ning nende isa saavad eluaset kasutada tasuta.
Kostja taotlusel otsustas kohus 30.03.2023. a määrusega tsiviilasja menetluse peatada kuni teises tsiviilasjas nr 2-23-2553, milles oli R.C avalduse alusel algatatud menetlus vanemate ühise hooldusõiguse muutmiseks, tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohus 08.03.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-232553 võttis vastu R.C loobumise avaldusest lapse W.Z-i suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha, haridus- ja tervise küsimustes ning lõpetas kõnealuses osas menetluse. Kohus jättis läbi vaatamata R.C avalduse nõude osas taastada tema otsustusõigus X.W elukoha ja kooli määramiseks. Ülejäänud osas R.C avalduse kohus rahuldas ja otsustas lõpetada R.C ja W.Z-i ühise hooldusõigus lapse X.W viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ja tervise küsimustes ning anda selles osas lapse ainuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse R.C le. Kohus jättis läbi vaatamata A.F-i vastuavalduse nõude osas saada otsustusõigus lapse X.W elukoha määramise ja hariduse küsimustes. Ülejäänud osas jättis kohus A.F-i vastuavalduse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus 30.04.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2553 tühistas maakohtu 08.03.2024. a määruse osas, milles maakohus rahuldas R.C avalduse ja lõpetas R.C ning A.F-i ühise hooldusõiguse lapse X.W viibimiskoha (sh elukoha), hariduse ja tervise küsimustes ning andis selles osas lapse ainuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse R.C le, samuti osas, milles maakohus jättis A.F-i vastuavalduse X.W hooldusõiguse osas rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis R.C avalduse rahuldamata ja rahuldas A.F-i vastuavaldus X.W hooldusõiguse osas ning lõpetada R.C ja A.F-i ühise hooldusõigus lapse X.W viibimiskoha (sh elukoha) ja haridusküsimustes ning anda selles osas lapse ainuhooldusõigus A.F-ile. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2553 jõustus 22.05.2025. a.
Seoses tsiviilasjas nr 2-23-2553 jõustunud lahendiga menetluse lõppemisega langes ära selles tsiviilasjas menetluse peatamise alus ning kohus uuendas 06.03.2026. a määrusega tsiviilasja menetluse. Sama määrusega andis kohus hagejatele tähtaja hagiavalduse täiendamiseks ning menetluslike seisukohtade ja taotluste esitamiseks 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus toimetati hagejate esindajale A.F-ile kätte 22.03.2026. a. Seega saabus hagejatele hagiavalduse täiendamiseks ning menetluslike seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud tähtaeg 13.04.2026. a. Hagejad määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega midagi ei esitanud.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Hagejad esitasid hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes kohtule 17.10.2022. a. Vahepeal oli menetlus seoses teise tsiviilasjaga, kus lahendati hagejate vanemate ühise hooldusõiguse muutmise avaldusi, peatatud. Menetluse uuendamise ajaks oli hagi esitamisest möödunud üle kolme aasta ja eelduslikult on hagi aluseks olevad asjaolud vahepeal muutunud. Hagejad kohtu määratud tähtaja jooksul oma hagi ei täiendanud ega esitanud seisukohta ega taotlusi menetluse edasiselt läbiviimise osas. Kohus järeldab sellest, et hagejatel puudub huvi asja edasiselt menetlemise osas. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna hagejad ei ole oma nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud, siis ei ole võimalik kohtul nõuet ka lahendada ja antud olukorras esineb TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul ei ole hagejad hagi tagasi võtnud ja seega tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata jätmise korral jätta menetluskulud hagejate kanda. Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et tegemist on alaealistele elatise nõudega, millisel juhul asja sisulisel lahendamisel kannavad TsMS § 164 lg 1 kohaselt pooled üldjuhul oma menetluskulud ise, siis leiab kohus, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejatelt oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane ning seetõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.