Marje Kerro pankrotimenetlus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ESTO AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esndajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): ESTO AS (registrikood 14180709), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Vastustaja: Marje Kerro pankrotihaldur Sirje Tael Puudutatud isikud (võlausaldajad): TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 14304235)
(registrikood
BB Finance OÜ (registrikood 11306564) Bondora AS (registrikood 11483929) Coop Pank AS (registrikood 10237832) AS LHV Finance (registrikood 12417231) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde pankrotihalduri Sirje Taela määruskaebuse vastusele lisatud tõendid: 28. augusti 2019 AS LHV Finance väikelaenuleping nr XXXXXXXXX, maksegraafik, üld- ja laenukindlustuse üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht; 15. märtsi 2019 Coop Finants AS väikelaenuleping nr XXXXXXXXX, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht; 27. veebruari 2020 Bondora AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX maksegraafik.
2.Jätta määruskaebuse vastusele lisatud 30. novembri 2023 võlausaldaja nõudeavaldus tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
4.Jätta Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
5.Jätta ESTO AS 9. veebruari 2026 määruskaebus rahuldamata.
6.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 28. novembri 2023 määrusega välja Marje Kerro (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus avaldas pankrotiteate 28. novembril 2023 Ametlikes Teadaannetes. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast, s.o 28. jaanuaril 2024.
2.Haldur avaldas 5. veebruaril 2025 Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta, mille tähtpäevaks oli 21. veebruar 2025. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 26. veebruaril 2025 esitas haldur vastuväited ESTO AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, BB Finance OÜ, Bondora AS, Coop Pank AS, PLACET GROUP OÜ nõuetele. Halduri vastuväidetele tuli seisukoht esitada 14. märtsiks 2025. Seisukohad esitasid ESTO AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, BB Finance OÜ, Bondora AS, Coop Pank AS. PLACET GROUP OÜ seisukohta ei esitanud. 20. märtsi 2025 seisukohas jäi ESTO AS esitatud nõude juurde ja selgitas, et on kogu dokumentatsiooni 17. veebruaril 2025 haldurile edastanud.
3.Haldur esitas 27. aprillil 2025 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus kinnitas 27. jaanuari 2026 määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku pankrotimenetluses järgnevalt: II rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk nr
Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235) BB Finance OÜ (11306564) Bondora AS (11483929) Coop Pank AS (10237832) AS LHV Finance (12417231)
KOKKU
Tunnustatud nõude suurus eurodes 4900,24 558,50 4269,77 3323,18 163,56 13 215,25
III rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3). Jrk
Võlausaldaja nimi,
Tunnustatud nõude
Jaotis
nr
registri- või isikukood
suurus eurodes
%-na
PLACET GROUP OÜ (11198910)
76,07
Maakohus jättis Marje Kerro pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded: 1) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) nõue 3556,29 eurot; 2) BB Finance OÜ (registrikood 11306564) nõue 360,06 eurot; 3) Bondora AS (registrikood 11483929) nõue 5732,40 eurot; 4) Coop Pank AS (registrikood 10237832) nõue 1602,06 eurot; 5) PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) nõue 465,69 eurot; 6) ESTO AS (registrikood 14180709) nõue 1566,19 eurot. Maakohtu määruse kohaselt tuleneb ESTO AS nõue 1566,19 eurot ESTO AS ja võlgniku vahel
6.septembril 2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr XXXXXXXXXXXX. Nõue koosneb põhivõlast 1438,18 eurot, intressivõlast 123,01 eurot ja meeldetuletustasust 5 eurot. Haldur märkis 5. veebruari 2025 puuduste kõrvaldamise teates, et võlausaldaja rikkus arvelduskrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt tegi haldur võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel võlausaldajale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus ja võlgniku tagasimaksete kohta väljavõte. Haldur määras nõudeavalduses puuduste kõrvaldamise tähtajaks 19. veebruari 2025 ja lisas, et nõudele kindlaks jäädes peab võlausaldaja tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Võlausaldaja teatas oma 19. veebruari 2025 seisukohas, et arvelduskrediidilepingu sõlmimisel ei ole vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud, sest võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja tugines hinnangu andmisel võlgniku panga kontoväljavõttele, millest nähtuvalt oli võlgniku igakuine sissetulek 716,96 eurot ja kohustused 100 eurot. Maksehäireregistrites maksehäireid võlgnikul ei olnud. Majapidamiskulude kohta andmeid ei kogutud. Nõude
ümberarvestuses märkis võlausaldaja krediidijäägiks 2947 eurot ja võlgniku tehtud tagasimakseteks 3789,14 eurot.
21.veebruari 2025 vastuväites palus haldur võlausaldajal veelkord esitada tõendid võlgniku krediidivõime ja tagasimaksete kohta. Halduri hinnangul ei ole võlausaldaja võlgniku krediidivõimet hinnanud ja võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Võlausaldaja enda arvestusest nähtub, et võlgnikule väljastati krediiti 2947 eurot ja võlgnik tegi tagasimakseid 3789,14 euro ulatuses. Seega ületasid võlgniku tagasimaksed talle antud krediiti ja nõude 1566,19 euro tunnustamine ei ole põhjendatud. Võlausaldaja ei nõustunud halduri vastuväitega ja märkis oma 20. märtsi 2025 seisukohas, et esitas kogu vastutustundlikku laenamist tõendava dokumentatsiooni juba 19. veebruari 2025 seisukohas. Lisaks märkis võlausaldaja, et eelmises arvestuses märgitud krediidijääk 2947 eurot oli eksitav ning tegemist on võlgnikule välja makstud summaga. Maakohus leidis, et arvelduskrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei kontrollinud võlgniku krediidivõimet, s.h sissetulekut, varalist seisu, kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja uue krediidiga kaasneva rahalise kohustuse mõju. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku pangakonto väljavõtte põhjal krediidianalüüsi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada üksnes võlgniku esitatud andmetest. Lisaks tulnuks võlausaldajal täiendavalt kontrollida võlgniku krediidivõimet juba seetõttu, et viimane võttis lühikese aja jooksul laene mitmelt krediidiandjalt. Kuna võlausaldaja nõude ümberarvestust ei esitanud ja võlgniku tagasimaksed ületavad saadud krediiti ja muid nõudeid, puuduvad võlausaldajal võlgniku vastu nõuded. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus ESTO AS kogunõude 1566,19 eurot tunnustamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlausaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2026 määruse resolutsiooni punkti 3 tühistamist ja selles osas teha uus määrus, millega kinnitada võlausaldaja nõue 1566,19 eurot. Määruskaebuse esitaja hinnangul jättis maakohus vastutustundliku laenamisega seotud tõendid analüüsimata või hindas neid pealiskaudselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta tehtud järeldus on üldsõnaline. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus ekslikule seisukohale, et võlausaldaja rikkus võlgnikuga arvelduskrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja nõue 1566,19 eurot jäeti põhjendamatult tunnustamata. Võlausaldaja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet arvelduskrediidilepingu sõlmimisel ei ole rikutud. Teabe saamise ja krediidivõime hindamise kohustus on täidetud. Võlausaldaja teostas võlgniku pangakonto väljavõtte alusel krediidianalüüsi ja edastas selle haldurile 20. veebruaril 2025. Võlgniku pangakonto väljavõtte järgi oli võlgniku igakuine keskmine sissetulek 716,96 eurot ja finantskohustused 82 eurot (võlausaldaja arvestas finantskohustusi 100 euro ulatuses). Koos saadud krediidi osamaksega 34 eurot olid võlgniku igakuised kohustused kokku 134 eurot ja võlgnikule jäi sissetulekust vaba raha kasutamiseks 566 eurot. Kohustuste määr oli sissetulekust 20%. Majapidamiskulude osas andmeid ei kogutud. Maksehäireregistritesse creditinfo.ee ja taust.ee teostatud päringute kohaselt ei olnud võlgnikul enne lepingu sõlmimist maksehäireid. Võlausaldaja hinnangul oli võlgnik arvelduskrediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Määruskaebuse esitaja osutas, et kui eelneva põhjal ei olnud võimalik veenduda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmises, siis tuli maakohtul anda võlausaldajale tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Võlausaldaja taotles kohtult TsMS § 236 lg 2 alusel täiendavate tõendite väljanõudmist krediidiandjalt.
PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
6.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Nõude tunnustamata jätmine on põhjendatud seetõttu, et võlausaldaja sai võlgnikult tagasimakseid rohkem, kui võlausaldaja krediiti andis (põhinõude jääk oli 2947 eurot ja võlgniku tagasimaksed 3789,14 eurot) ja võlausaldaja ei ole nõuet tõendanud ega selgitanud nõude kujunemist. Haldur osutas sellele, et võlausaldaja nõudeavalduse lisa 2 ja 19. veebruari 2025 seisukoha lisa 5 kajastab rahaliste vahendite liikumist, kuid nõuete kujunemist need ei näita ja lisades puuduvad koondsummad, viited lepingule ja maksegraafikule. Võlausaldaja esitatud andmed on vastuolulised. 19. veebruari 2025 seisukohas on märgitud põhinõude summaks 2947 eurot ja tagasimaksete summaks 3789,14 eurot. Võlausaldaja ei ole selgitanud, kuidas eelnev seostub nõudeavalduses esitatud põhinõude summaga 1438,18 eurot. Haldur lähtus sellest, et kui nõude kujunemist ei ole käsitletud, on võlausaldaja saanud võlgnikult tagasimakseid rohkem kui krediiti anti. Haldur leidis, et võlausaldaja ei järginud arvelduskrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku krediidivõimekust, s.o tema sissetulekuid ja kohustusi pangakonto väljavõtte põhjal hinnanud. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli võlgniku sissetulek kõikuv. Võlausaldaja võttis ebaõigesti kuue kuu lõikes arvesse viimased kolm kuud, mil võlgnikul oli kõrgem sissetulek. Halduri hinnangul peaks välja jätma kõige madalama ja kõige kõrgema sissetulekuga kuu. Nelja kuu sissetulek oli võlgnikul vaid 667 eurot. Võlausaldaja jättis arvestamata võlgniku majapidamiskulud ega pööranud tähelepanu asjaolule, et võlgnikul oli krediidi andmise ajal teiste krediidiandjate AS LHV Finance, Coop Finants AS ja Bondora AS ees igakuiselt finantskohustusi 294 euro ulatuses. Samuti nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttest igakuised ülekanded 160 euro ulatuses kahele eraisikule. Seega võlgniku igakuisest sissetulekust 670 eurost kohustuste 454 euro (294+160) maha arvamisel jäi võlgnikule vaba raha kasutamiseks vaid 216 eurot, millest tuli tasuda toidu-, sidevahendite- ja elamiskulud ning lisaks kaasnes uue laenu osamakse kulu. Eeltoodust järelduvalt ei olnud võlgnik arvelduskrediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline ja võlausaldaja poolt krediidi andmine ei olnud põhjendatud. Haldur on määruskaebusele esitatud vastusele lisanud 28. augusti 2019 AS LHV Finance väikelaenulepingu nr XXXXXXXXX, maksegraafiku, üld- ja laenukindlustuse üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe; 15. märtsi 2019 Coop Finants AS väikelaenulepingu nr XXXXXXXXX ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe; 27. veebruari 2020 Bondora AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX maksegraafiku.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seoses.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde pankrotihalduri Sirje Taela määruskaebuse vastusele lisatud tõendid (28. augusti 2019 AS LHV Finance väikelaenulepingu nr XXXXXXXXX, maksegraafiku, üld- ja laenukindlustuse üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe; 15. märtsi 2019 Coop Finants AS väikelaenulepingu nr XXXXXXXXX ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe; 27. veebruari 2020 Bondora AS laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX maksegraafiku (dtl 12551275)). Ringkonnakohus ei võta halduri poolt määruskaebuse vastusega edastatud 30. novembri 2023 võlausaldaja nõudeavaldust asja materjalide juurde, kuna see on esitatud maakohtu menetluses.
10.Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema nõue 1566,19 eurot jäeti tunnustamata ja palub asjas tehtava uue määrusega eelmärgitud nõude kinnitamist. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, s.o ulatuses, milles maakohus jättis võlausaldaja nõude tunnustamata (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Võlausaldaja nõudeavalduse aluseks olev arvelduskrediidileping nr XXXXXXXXXXXX on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et arvelduskrediidilepingu sõlmimisel on võlausaldaja rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Võlausaldaja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid.
13.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (VÕS § 4034 lg 1). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Kokkuvõtlikult on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu "laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, punktid 17–22; RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
14.Vaidlus on eelkõige selles, kas võlausaldaja rikkus arvelduskrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise kohustus on vaidluse korral krediidiandjal (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 26).
Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tuginenud eelkõige võlgniku pangakonto väljavõttele, kinnitades, et on selle põhjal teostanud krediidianalüüsi ning hinnanud võlgniku sissetulekuid ja kohustusi. Võlausaldaja märkis, et võlgniku keskmine sissetulek oli ajavahemikul september 2019 – september 2020 716,96 eurot ja finantskohustused 134 eurot ning vaba raha jäi võlgnikule ühes kuus 566 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduri ja maakohtu seisukohtadega, et võlausaldaja ei ole võlgniku pangakonto väljavõtte põhjal krediidianalüüsi teinud ega võlgniku tegelikke sissetulekuid ja kohustusi hinnanud. Kuigi pangakonto väljavõttest nähtusid võlgniku majapidamiskulud, on võlausaldaja märkinud, et neid andmeid ei kogutud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis võlausaldaja võlgniku majapidamiskulud põhjendamatult hindamata. Samuti jättis võlausaldaja arvestamata halduri poolt esile toodud asjaoludega, et võlgnikul oli teiste krediidiandjate AS LHV Finance, Coop Pank AS, Bondora AS ja eraisiku U. Raigi ees igakuiselt finantskohustusi 454 euro ulatuses (294+160). Ringkonnakohus märgib, et kuigi võlgniku pangakonto väljavõttest ei nähtu, et võlgnik oleks asja materjalide juurde võetud krediidilepingute alusel krediidiandjatele (v.a eraisikule) tagasimakseid teinud, tuleb nendest lepingutest tulenevaid kohustusi käsitada võlgniku kohustustena ja sellega võlgniku krediidivõimekuse hindamisel arvestada. Ringkonnakohus tuvastas võlgniku pangakonto väljavõttest, et võlgniku keskmine sissetulek oli ajavahemikul september 2019 kuni september 2020 612,48 eurot (7349,76/12=612,48). Ajavahemikul september 2019 kuni august 2020 olid võlgniku püsikulud keskmiselt 176,70 eurot (2120,43/12, s.o sideteenuste- ja kommunaalkulud). Seega oli võlgnikul igakuiseid kohustusi kokku 630,70 eurot (454+176,70) (dtl 1218–1235). Kuna ainuüksi eelmärgitud võlgniku igakuised kohustused ületasid sissetulekut, ei jäänud võlgnikul vaba raha ning tema toimetulek sõltus laenudest ja krediitidest, mille arvelt kaeti muid kulusid. Eeltoodust järelduvalt leidsid haldur ja maakohus õigesti, et arvelduskrediidilepingu sõlmimisel ei olnud võlgnik krediidivõimeline. Võlausaldaja rikkus VÕS § 4034 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja jättis võlgniku pangakonto väljavõtte põhjal krediidianalüüsi teostamata ja võlgniku tegeliku sissetuleku ja kohustused hindamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega, arvestades võlgniku pangakonto väljavõtte ja asja materjalide juurde võetud halduri tõendite põhjal tuvastatud võlgniku sissetulekut ja kohustusi.
15.Määruskaebuse esitaja leidis, et kui tema poolt esitatud vastustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud tõendid ei olnud piisavad, tuli maakohtul anda talle täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks. Võlausaldaja taotles määruskaebuses kohtult TsMS § 236 lg 2 alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks täiendavate tõendite väljanõudmist krediidiandjalt. Ringkonnakohus selgitab, et kõik tõendid, taotlused ja nõuded tuleb esitada haldurile kohtueelses menetluses koos menetlusdokumendiga – nõudeavalduse (PankrS § 94 lg 1), vastuväite (PankrS § 1001 lg 3) või seisukohaga (PankrS § 1001 lg 5). Kohus jätab pärast tähtaega esitatud või põhistamata vastuväite või seisukoha PankrS § 1001 lg-te 3 ja 5 ning § 1003 lg 1 kohaselt üldjuhul tähelepanuta, omal algatusel tõendeid ei kogu ning hindab hilinenult esitatud tõendeid vaid juhul, kui menetlusosaline põhjendab, miks ta ei saanud asjaolule varem tugineda või tõendit varem esitada. Asja materjalide kohaselt on haldur kahel korral, 5. veebruaril 2025 puuduste kõrvaldamise teates ja 21. veebruari 2025 vastuväites andnud võlausaldajale võimaluse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendite ja nõuete ümberarvestuse esitamiseks. Võlausaldaja jäi oma 19. veebruari 2025 ja 20. märtsi 2025 seisukohtades kindlaks, et
vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning täiendavaid tõendeid ega VÕS § 4034 lg 7 alusel nõuete ümberarvestust ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja on teadlikult vastutustundliku laenamise kohta täiendavate tõendite ja nõuete ümberarvestuse esitamisest keeldunud. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtule esitatud etteheide täiendavalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmise osas põhjendatud. Võlausaldaja ei ole tõendite kogumise taotlust maakohtus esitanud. Ringkonnakohus jätab võlausaldaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata, kuna PankrS § 1001 lg-s 3 ja 5 ning § 1003 lg-s 1 sätestatud erikorra järgi ei saa ringkonnakohtus üldjuhul uusi asjaolusid, tõendeid ega taotlusi esitada (vt RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652 p 11.4). Ringkonnakohus arvestab vaid tõenditega, mis olid maakohtu määruse tegemise aluseks, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse halduri või maakohtu menetlusnormide olulise rikkumise tõendamiseks.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause alusel tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Pankroti väljakuulutamisega loetakse PankrS § 42 alusel võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Ümberarvestuse puudumisel saab lugeda kogu võlgniku tasutu makstuks laenusumma katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena), arvestamata võimalikku VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja jäänud selle juurde, et tunnustamisele kuuluv nõue on 1566,19 eurot ja see koosneb põhivõlast 1438,18 eurot, intressivõlast 123,01 eurot ja meeldetuletustasust 5 eurot. 19. veebruari 2025 seisukoha punktis 2.3 märkis võlausaldaja, et kui haldur leiab, et võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on ümberarvestuslikult krediidijäägiks 2947 eurot ja tagasimakseid on võlgnik teinud kokku 3789,14 eurot (lisa 5, dtl 1240–1248). 20. märtsi 2025 seisukohas osutas võlausaldaja sellele, et on 19. veebruari 2025 seisukohas ekslikult märkinud krediidijäägiks 2947 eurot, kuid tegemist on võlgnikule välja makstud summaga. Ringkonnakohus nõustub halduri seisukohaga, et võlausaldaja ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel nõuetekohast nõude ümberarvestust kohtueelses menetluses, maakohtus ega määruskaebusega esitanud. 19. veebruari 2025 seisukoha lisast 5 ei ole 2947 euro suuruse krediidijäägi kujunemist võimalik tuvastada, samuti ei ole võlausaldaja seda selgitanud. Kuna võlausaldaja ei vaidlusta, et võlgnik on arvelduskrediidilepingu täitmisel teinud tagasimakseid 3789,14 euro ulatuses, on halduri seisukoht ja maakohtu lõppjäreldus õige, et võlgnik on teinud tagasimakseid rohkem kui talle krediiti anti. Seega puudub võlausaldajal tunnustamisele kuuluv nõue. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus jättis võlausaldaja nõude 1566,19 eurot põhjendatult tunnustamata.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kohaselt TsMS-is sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Nõuete tunnustamine toimub hagita menetluses, kus kohtul on menetluskulude jaotamisel ulatuslik kaalutlusruum. Nõuete tunnustamise menetlus kui oluline osa pankrotimenetlusest toimub kõigi menetlusosaliste huvides, selle käigus kinnitatakse võlausaldajate nimekiri ja määratakse jaotised, mistõttu on õiglane jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
18.Ringkonnakohtu määruse peale võib määruskaebuse esitada haldur, vastuväite esitanud võlgnik ning vastuväite esitanud või saanud võlausaldaja (PankrS § 1003 lg 7). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.