Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus I B vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
762,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 31.12.2025 Sigrid Rahkema
KOSTJA:
I B, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja I B vahel 29.01.2024 sõlmitud järelmaksu lepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 548,68 eurot, intressid 47,72 eurot, 18.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 164,58 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
Välja mõista I Blt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (548,68 euro) tasumata jäägilt alates 19.06.2026 lepingujärgses määras 15,9% aastas kuni põhivõlgnevuse 548,68 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 10 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud I B kanda ning välja mõista I Blt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 505 eurot.
6.Välja mõista I Blt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (505 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.01.2025 hagi I B vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid I B ja AS Inbank Finance 29.01.2024 järelmaksu lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 569,99 eurot järelmaksuga. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu tingimustega ja Inbank AS üldtingimustega.
2.1.29.01.2024 järelmaksu lepingu nr XXXX alusel sai kostja kauba (sülearvuti Lenovo IdeaPad Flex 5 14) maksumusega 569,99 eurot, krediidi kulukuse määraga 39,44% aastas ja intressimääraga 15,9% aastas. Kauba eest tuli tasuda 12 osamaksega, 57,01 eurot kuus, lepingutasu oli 19 eurot. Laenu viimase osamakse tähtajaks oli 06.02.2025.
2.2.Krediidi kulukuse määrade arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise tasu,
igakuist lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Lepingu viivisemääraks on samuti 15,9% aastas.
2.3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljaõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud, et lepingu nr. XXXX otsuse tegemisel lähtuti varasemalt esitatud KVV andmetest: otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid (2200 eurot) ja kohustusi (250 eurot), mis kehtivad kuni 29.01.2024. Esialgne võlausaldaja on edastanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte ja analüüsi perioodil 30.04.2023 – 30.11.2023, mille kohaselt oli kostja tööandjaks Infracon Sverige AB ja keskmiseks sissetulekuks 2194,38 eurot, esmased kulud keskmiselt 452 eurot kuus ning olulised kulud keskmiselt 495 eurot kuus. Taotleja ise on märkinud laenutaotluses oma sissetulekuks 2500 eurot ja kulutusteks 400 eurot. Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad.
2.4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevad kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.07.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.07.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 43).
2.5.AS Inbank Finance loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõuete loovutamisest, mis saadeti kostjale (dtl 44).
2.6.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 569,99 eurot ning tasus põhiosa katteks 21,31 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 548,68 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 2. osamaksest st 06.04.2024.
2.7.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 15,9% aastas. so 0,04% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 06.04.2024 kuni ülesütlemiseni 29.07.2024 kokku
summas 47,72 eurot (12,75 + 11,34 + 10,66 + 9,27 + 3,70). Viimane intressi osamakse on kujunenud 364,66 x 15,90% / 360 x 23 = 3,70 eurot.
2.8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 548,68 eurolt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 30.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.01.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 38,62 eurot (dtl 52). Hageja palub TsMS §-st 367 tulenevalt kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista ka edaspidine viivis lepingujärgse viivisemääraga 15,9% aastas alates 08.01.2025 kuni põhinõude 548,68 euro täitmiseni.
2.9.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Sissenõudmiskulude nõue kujuneb järgnevalt: 03.09.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 27.09.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.10.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot.
2.10.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26.06.2025 TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.06.2025. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 10.06.2025 ja loeti kättetoimetatuks 26.06.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 28.07.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on lisanud kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 44), mille kohaselt on Inbank Finance AS 31.07.2024 loovutanud lepingust nr. XXXX tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja I B on AS-ga Inbank Finance sõlminud 29.01.2024 järelmaksu lepingu nr XXXX, mille alusel võimaldati tal tasuda 569,99 eurot kauba eest järelmaksuga. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 39,44% aastas ning intressi määraks 15,9% aastas. Viivise määraks on samuti 15,9% aastas. Leping on üles öeldud 29.07.2024.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
11.Lepingu sõlmimise ajal 29.01.2024 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 17,36% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/ #/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 52,08% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 39,44% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Inbank Finance on kontrollinud kostja varalist seisundit ja kohustusi enne lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 7 kuu jooksul, ning võimalikke muid kohustusi ning kostja maksekäitumist. Kostja pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel selgus, et kostja tööandjaks oli Infracon Sverige AB ning kostja 7 kuu keskmiseks sissetulekuks oli 2194,38 eurot, esmased kulud keskmiselt 452 eurot kuus ning olulised kulud keskmiselt 495 eurot kuus. Seega oli kostja võimeline tasuma igakuist osamakset summas 57,01 eurot. Maksehäired puuduseid. Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
17.Hagiavalduse kohaselt soetas kostja kauba maksumusega 569,99 eurot ning tasus üksnes lepingu esimese osamakse, s.h põhiosa katteks 21,31 eurot. Seega on tasumata põhiosa summas 548,68 eurot. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
18.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu intressimäär oli 15,9% aastas. Kostjal on tasumata intressi osamaksed perioodil 06.04.2024 kuni 29.07.2024 kokku summas 47,72 eurot (vt. lahendi p. 2.7). Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.01.2025 tasumata põhinõudelt lepingujärgse määraga 15,9% aastas kokku summas 38,62 eurot (dtl 52). Kohus on kontrollinud ja peab hageja viivisenõuet põhjendatuks. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 548,68 eurolt arvestatav viivis 15,9% aastas alates 08.01.2025 – 18.06.2026 (k.a) on 125,96 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.06.2026 seisuga kokku summas 164,58 eurot (38,62 + 125,96).
21.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv lepingujärgne viivis 15,9% aastas alates 19.06.2026 põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 548,68 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 384,10 eurot (548,68 – 164,58).
22.Hageja on palub viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist kostjalt. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 40 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 03.09.2024, 27.09.2024 ning 28.10.2024 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist, mis jäävad rahuldamata. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud maksete tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega jäävad rahuldamata sissenõudekulud summas 10 eurot.
23.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 675,02 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 10 eurot ehk veidi üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
27.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
28.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot.
29.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
30.Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
31.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).
33.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.