Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.P võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
958,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
vastu
Kostja Y.P (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus Y.P (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Y.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 844,60 eurot, sealhulgas põhinõue 730,46 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja 6. veebruari 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 74,14 eurot.
3.Välja mõista Y.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 730,46 eurot tasumata osalt viivisemääraga 0,05% päevas alates 7. veebruarist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista Y.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 505 eurot, sealhulgas riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.
1 (5)
7.Välja mõista Y.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 505 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 98 euro väljamõistmiseks Y.P-lt .
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (5)
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 15. detsembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 6. veebruaril 2026 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 730,46 eurot, viivise 74,14 eurot ning sissenõudekulud 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (730,46 eurolt) alates
7.veebruarist 2026 kuni selle kohase tasumiseni määraga 0,05% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13. veebruari 2026 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 06.01.2025 liitumislepingu ja selle lisad, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest arvete alusel tasuma. Lisaks anti kostjale rendile ruuter ning võimaldati kostjal kasutada sideteenuse pakette 5G Piiramatu ja 5G Nett Piiramatu. Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts sõlmisid 30.01.2025 liitumislepingu ja selle lisad, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest arvete alusel tasuma. Lisaks anti kostjale rendile digiboks ja ruuter ning võimaldati kostjal kasutada paketti 5G Nett Piiramatu, kostja võttis kasutusele ka GO3 Premium teenuse. Kostja jättis teenuste eest tasumata 730,46 eurot järgmiselt (arvestatud ei ole arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): arve nr 15121887917, maksetähtaeg 18.02.2025, summas 103,05 eurot; arve nr 15122113032, maksetähtaeg 18.03.2025, summas 174,75 eurot; arve nr 15122342158, maksetähtaeg 18.04.2025, summas 83,40 eurot; arve nr 15122568000, maksetähtaeg 18.05.2025, summas 9 eurot; arve nr 15122792861, maksetähtaeg 18.06.2025, summas 360,26 eurot. Tele2 Eesti Aktsiaselts saatis kostjale 28.04.2025 võlanõude, millega andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevuse täiendava 14 päevase tähtaja jooksul. Võlanõudes on toodud, et juhul kui kostja jätab võlgnevuse tasumata, ütleb Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjaga sõlmitud lepingud üles ja loovutab võla inkassofirmale. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu luges Tele2 Eesti Aktsiaselts lepingud ülesöelduks ja loovutas nõude kostja vastu hagejale 29.07.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.07.2025– 06.02.2026 eest 74,14 eurot ja edasi viivise TsMS § 367 järgi. Vastavalt Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 3.1 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist määraga 0,05% iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 22.08.2025 saadetud võlateatis maksumusega 20 eurot, 11.09.2025 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 30.09.2025 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõude selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
3 (5)
3.Kostjale toimetati 6. veebruari 2026 hagiavaldus koos lisadega ja 13. veebruari 2026 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 1. mail 2026 avalikult väljavõtete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja 12 ning lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 1. juunil 2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist tarbijakrediidilepingutega, mistõttu ei kohaldu nendele lepingutele tarbijakrediidi sätted. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
6.1.Hagilt hinnaga 958,19 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 245 eurot.
6.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele 2
4 (5)
tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 2 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
6.3.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 505 eurot, sealhulgas riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 603 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 505 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.
6.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
7.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.