Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Maret Altnurme ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1061
Haldusasi
R.I kaebus kohtuvõimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja R.I
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse R.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.04.2026 määruse peale.
Jätta R.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2026 määrus muutmata.
Avaldada jõustunud määrus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-26-1061 HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluses tehtud lahendite õiguspärasuse hindamine, sh kontrollimine, kas kriminaalmenetluses kohaldati EL õiguse norme õigesti. Kriminaalasja on pädev lahendama esimese astmena maakohus, kelle tegevust saab vaidlustada ringkonnakohtus ja selle tegevust omakorda Riigikohtus. Kriminaalmenetluse käigus tehtud vigu saab parandada samas menetluses edasikaebe korras. See, et kaebaja ei ole rahul kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud (ja nüüdseks jõustunud) lahendiga, ei anna talle õigust pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Jõustunud lahendeid kriminaalasjas saab vaidlustada Riigikohtus teistmise korras (vt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 13. peatükk). Kaebaja väitis, et tema kaebus ei ole suunatud kriminaalasjas tehtud lahendi ümbervaatamisele, kuid just seda ta oma kaebusega sisuliselt taotlebki. Kohus ei lahenda teoreetilisi kaebusi, vaid kohaldab õigust konkreetse vaidluse asjaoludel. Kui kriminaalasja nr X-XX-XXXX lahendamisel tuli lähtuda mh EL õigusest, siis tuleb selle õiget kohaldamist samuti kontrollida kriminaalmenetluses. Sisuliselt vaidleb kaebaja vastu kriminaalasjas tehtud kohtulahendites võetud seisukohtadele. Halduskohus ei ole pädev lahendama ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise asju. Selliste asjade lahendamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus
3-26-1061 823, p 7; 25.01.2019 määrus nr 3-18-1652, p 9). See erinev menetluskord kohaldub ka juhul, kui kriminaalmenetluse käigus on rikutud EL õigust (vrd nt Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr 116-6179, p 89).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.