Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marie Tsine;
11542046),
Kostja: X (isikukood XXX). Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada otsus Xle kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 460,14 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi 18.12.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 31.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 19.02.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:
2.1.AS LHV Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 26.05.2023 järelmaksulepingu nr 5026898 (leping), mille alusel sai kostja krediiti kauba ostmiseks maksumusega 579,98 eurot.
2.2.Krediidiandja tasus lepingu alusel kauba väljastaja Antista AS-ile 579,98 eurot.
2.3.Kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 310,71 eurot, millest krediidiandja arvestas 199 eurot põhiosa katteks, 95,60 eurot intressi katteks, 6 eurot lepingutasu katteks ja 10 eurot võlamenetlustasu katteks.
2.4.Kostja jättis tasumata 15.06.2024, maksegraafikujärgsed osamaksed.
20.07.2024
ja
20.08.2024
2.5.Krediidiandja saatis kostjale 20.09.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 08.10.2024.
2.6.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu 09.10.2024 üles.
2.7.Krediidiandja loovutas enda nõude kostja vastu hagejale.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 380,98 eurot, intressi 27,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,65 eurot ning viivise põhinõude tasumata osalt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 14,90% aastas.
4.Kohus võttis hagi 09.04.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Kohus proovis hagiavaldust ja 09.04.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus ning saatis need korduvalt kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx ja aadressil xxx. Kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Kostja lisa-aadressina on rahvastikuregistris märgitud xxx. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik on 17.01.2025 Pärnu Maakohtule kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud xxx. Nimetatud aadressil asuva korteri omanik on 17.01.2025 Pärnu Maakohtule kinnitanud, et kostja ei ela nimetatud aadressil ning korteromanik ei tunne kostjat.
6.Kuivõrd kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi, kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress või 2/8
viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel kostjale kätte avalikult 29.05.2025.
7.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 12.06.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
8.Kohus selgitas 09.06.2026 kohtunõudes hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul võib krediidi võimaldamisel olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus võimaldas hagejal hagiavaldust täpsustada ja esitada enda nõude ümberarvestus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohaselt. Kohus selgitas, et kuivõrd hageja on tuginenud lepingu ülesütlemisele, tuleb hagejal lepingujärgsed tagasimaksed uuesti määrata, arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemisega ning välja tuua, milliste osamaksetega oli kostja tagasimaksete ümberarvestusest lähtudes viivituses. Kohus selgitas samuti, et kui lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud ülesütlemishoiatuse esitamise ajal täidetud, siis ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul tuleb hagejal välja tuua, millises osas ja millal on hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Juhuks, kui leping ei ole kehtivalt üles öeldud ning hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude välja mõistmist, selgitas kohus, et sellise nõude esitamisel tuleb hagejal välja tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kostja tõenäoliselt kohustusi õigel ajal ei täida ning välja tuua, millises summas ja millistel kuupäevadel muutub hageja nõue sissenõutavaks.
9.Hageja esitas 22.06.2026 vastuses kohtunõudele alternatiivse nõudearvestuse. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal kostja vastu põhinõue 249,37 eurot, intressinõue 21,93 eurot ja viivisenõue perioodi 10.10.2024–22.06.2026 eest 45,47 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
11.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
12.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
13.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 32-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
14.Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja on krediidilepingu allkirjastanud, leping sisaldab andmeid kauba ja selle netohinna kohta ning krediidiandja on lepingu alusel 3/8
kauba müüjale krediidisumma välja maksnud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg-te 1 ja 2 alusel tühiseks.
15.Hageja tõi esile, et lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 31,03% aastas, arvestades krediidisummat 579,98 eurot, intressimäära 14,90% aastas, lepingutasu 19,90 eurot ning et krediit tagastatakse 40 võrdse tagasimaksena.
16.Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (31,84%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
17.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 26.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (45,93%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
18.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
20.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud krediidisummalt arvestanud intressi VÕS §-s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt.
21.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
22.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
23.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt omandas krediidiandja enne lepingu sõlmimist andmed kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotluselt. Laenutaotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1100 eurot kuus ja finantskohustused 450 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotluses, et tal on kaks ülalpeetavat. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja teiste 4/8
varaliste kohustuste kohta, tuginedes kostja arvelduskonto väljavõttele. Arvelduskonto väljavõttelt tuvastas krediidiandja, et kostja igakuine sissetulek oli vahemikus 677–1453 eurot ning kostja teised varalised kohustused moodustasid 441,84 eurot. Kostja sissetuleku kontrollimiseks tegi krediidiandja samuti päringu pensioniregistrisse, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek vahemikus 0–1454 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuise sissetuleku suuruseks pensioniregistrist lähtudes 1080,81 eurot ja pangakonto väljavõttest lähtudes 1141,06 eurot. Krediidiandja arvestas kostja ülalpeetavatele kuluvaks summaks 170,21 eurot kuus, mille võrra korrigeeris krediidiandja kostja igakuist sissetulekut. Kostja korrigeeritud sissetulekuna arvestas krediidiandja 910,60 eurot. Krediidiandja tuvastas, et krediidi taotlemise hetkel puudusid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 33-35, 138).
24.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes.
25.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetuleku regulaarsust vastavalt KAVS § 49 lg 3 p-le 1 ning võtnud arvesse, millised olid kostja sissetulekuallikad ning milline oli kostja sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt kostja töölepingu või muu lepingu vormist. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud, milline oli kostja sissetuleku liik või et krediidiandja oleks arvesse võtnud pensioniregistrist ja arvelduskonto väljavõttelt nähtunud sissetuleku suuruse ebaregulaarsust.
26.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
27.Hageja esitatud asjaoludel oli kostja sissetulek kostja arvelduskonto väljavõttelt ja pensioniregistri päringust nähtunud viimasel kuul ehk 2023. a mais pensioniregistri päringu kohaselt 722 eurot ning arvelduskonto väljavõtte kohaselt 677 eurot. Krediidiandja on aga arvestanud kostja igakuise sissetuleku suuruseks pensioniregistrist nähtuva kostja kuue kuu keskmise sissetuleku 1080,81 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt saab kostja regulaarseks sissetulekuks pidada just 1080,81 eurot. Olukorras, kus krediidiandja on tuvastanud, et kostja sissetulek vähenes enne krediidilepingu sõlmimist, ei oleks krediidiandja kohtu hinnangul tohtinud ilma kostjalt lisateavet küsimata arvestada kostja sissetulekuks keskmist sissetulekut, mis oli oluliselt suurem kui viimase kuu sissetulek.
28.Samuti ei ole hageja põhjendanud, millest tulenevalt on krediidiandja arvestanud kostja igakuiste finantskohustuste suuruseks 441,84 eurot, mis on väiksem summa, kui kostja avaldatud 450 eurot.
29.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud teabe kostja majapidamiskulude suuruse kohta VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 4 kohaselt. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei pidanud kostja laenutaotluse esitamisel täidetavas ankeedis märkima majapidamiskulude suurust ning kostja ei ole laenutaotlusel majapidamiskulude suurust ka märkinud. Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks pärast laenutaotluse esitamist kostjalt tema majapidamiskulude suuruse kohta küsinud.
30.VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Muuhulgas peab krediidiandja omandama teabe muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Kui krediidiandjal puudub tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb 5/8
krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
31.Käesoleval juhul ei ole krediidiandja kogunud teavet kostja majapidamiskulude kohta. Samuti ei ole hageja välja toonud, et krediidiandja oleks kostja majapidamiskulude suurusena võtnud arvesse üldkohaldatavat määra, ning et selline määr oleks kostja puhul asjakohane.
32.Krediidiandja on arvestanud, et kostjale pidi jääma pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist vaba raha minimaalselt 428,76 eurot. Samuti on krediidiandja tuvastanud, et kostjal on kaks ülalpeetavat ning seda arvestades on krediidiandja vähendanud krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud kostja igakuise sissetuleku suurust 170,21 euro võrra.
33.Krediidiandja ei ole põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt oli 428,76 eurot piisav kostja igakuiste majapidamiskulude kandmiseks ning millistest asjaoludest tulenevalt oli 170,21 eurot piisav kostja ülalpeetavatega seotud kulude kandmiseks.
34.Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja majapidamiskulude suurust tuginedes võimalusel kostja arvelduskonto väljavõttele KAVS § 50 lg 4 kohaselt. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kostja arvelduskonto väljavõttelt tuvastanud kostja igakuiste majapidamiskulude suuruse, ning et pärast kõigi finantskohustuste kandmist kostjale jääv summa oli piisav arvelduskontolt nähtunud majapidamiskulude kandmiseks arvestades muuhulgas, et kostjal on kaks ülalpeetavat.
35.Juhul, kui kostja arvelduskontolt ei nähtunud regulaarsete majapidamiskulude kandmist, oleks krediidiandja siiski pidanud küsima vastavat infot kostjalt.
36.Krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus tarbija esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
37.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks täidetud.
38.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
39.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
40.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
41.Hageja on esitanud alternatiivse nõudearvestuse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist arvestades (dtl 140 ja 143).
42.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud alternatiivse nõudearvestuse põhjal võimalik hinnata, kas või millises ulatuses on hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
43.Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et leping on 09.10.2024 üles öeldud ning tagastamata krediidijääk on seega kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
6/8
44.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
45.Hageja on välja toonud, et kostja on lepingu alusel saanud laenu kokku 579,98 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 310,71 eurot. Hageja ei ole VÕS § 4034 lg-le 7 vastavalt tagasimakseid uuesti määranud, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega ei selgu hageja alternatiivsest nõudearvestusest, millise graafiku järgi pidi kostja krediidi tagastama VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut arvestades. Hageja on ümberarvestuses välja toonud, millistel kuupäevadel ja millistes summades kostja tagasimakseid teinud on, kuid hageja ümberarvestusest ei nähtu, milliste osamaksete katteks kostja tasutud summad arvestatud on.
46.Eeltoodut arvestades ei nähtu hageja esitatud asjaoludest, kas VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt uuesti määratud maksegraafikut ja kostja tehtud tagasimakseid arvestades oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal 20.09.2024 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning kas leping on seega ülesütlemisega lõppenud. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et leping on 09.10.2024 ülesütlemisega lõppenud ning et krediidijäägi tagastamise nõue on ülesütlemise tõttu kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
47.Kohus on hagejale selgitanud, et hagejal on õigus esitada alternatiivne nõudearvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, ning et sellisel juhul tuleb hagejal samuti välja tuua lepingu ülesütlemise eeldused ning juhul, kui leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, välja tuua, millises osas ja millal on hageja nõue sissenõutavaks muutunud ning millises osas ja millistel kuupäevadel muutub hageja nõue edaspidi sissenõutavaks.
48.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja koos alternatiivse nõudearvestusega esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust ega seisukohta selle kohta, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ka intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades. Seega on kohus andnud hagejale võimaluse nõuetekohase ümberarvestuse esitamiseks ning hageja ei ole nõuetekohast ümberarvestust esitanud.
49.Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei selgu hageja esitatud asjaoludest, millised ümberarvutuste järgsed osamaksed on käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milliseks kuupäevaks kohustus kostja lepingu alusel kogu krediidisumma tagastama. Arvestades, et hageja esitatud asjaolude kohaselt kohustus kostja krediidi tagastama 40 osamaksega ning kostja kohustus tasuma osamakseid iga kuu 20. kuupäeval alates lepingu sõlmimisest 26.05.2023, ei saa kogu krediidi tagastamise tähtaeg saabuda varem kui 20.09.2026.
50.Kuna hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada ei kogu krediidijäägi sissenõutavaks muutumist ega seda, kas ümberarvestuse järgi on mõni üksik osamakse käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, ei saa hagi rahuldada ka osaliselt (vt TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9).
51.Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hinnata, millises summas kohustus kostja tasuma intressi, millises ulatuses on hageja intressinõue sissenõutavaks muutunud ning millises ulatuses tuleb kostja tehtud maksed arvestada intressinõude katteks.
52.Kohus märgib, et kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada ning kuivõrd tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmine on hageja majandustegevuseks, siis ei saa hagejale olla üllatuseks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele nõuetele ümberarvestus vastama peab (vt TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764, p 18). 7/8
53.Viivise nõude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivisenõude eeldused täidetud.
54.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue ja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus, rahaline kindlaksmääramine ja kohtulahendi kättetoimetamine
55.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
56.Kostja menetluses ei osalenud, mistõttu ei saa kostjal olla tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Lähtuvalt eeltoodust rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
57.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu ja e-posti teel ei õnnestunud. Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi, kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil ning kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.