Rediem Capital AB hagi Xi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
613,70 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi äriregistri reg. nr 5593104697)
Hageja lepinguline esindaja:
Alar Liivamägi (e-post: xxx, xxx)
Kostja:
X (ik XXX, registri- ja lepingu järgne elukoht: xxx, e-post xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks kostja võlgnevus 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot 36 senti, millest 259,48 eurot on sissenõutavaks muutunud põhivõlg ja 73,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (vt Lisa).
3.Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks viivis põhinõudelt 249,24 eurot alates 20.06.2026. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1(9)
5.Välja mõista tulevikus sissenõutavatelt osamaksetelt (resolutsiooni p-s 4) viivis tasumata summalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta kostja Xi kanda
6.1 Välja mõista Xilt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud kogusummas 604 (kuussada neli) eurot 20 senti (millest riigilõiv 175 euro, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulud 429,20 eurot). 6.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2(9)
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Rediem Capital AB esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada.
2.Rediem Capital AB esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja X - 17.11.2023. a järelmaksulepingu nr 18725214 kauba (püksid, saapad) ostu eest tasumiseks summas 181,39 eurot tähtajaga 60 kuud. Laenuandja tasus ostusumma müüjale ning kostja sai kauba kätte. Kostja on tasunud lepingu alusel kokku 15,23 eurot. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal lepingu 23.09.2023 üles. 23.09.2024 loovutas AS TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid; - 19.11.2023 järelmaksulepingu nr 18735410 kauba (pesumasin-kuivati) ostu eest tasumiseks summas 419,99 eurot tähtajaga 60 kuud. Laenuandja tasus ostusumma müüjale ning kostja sai kauba kätte. Kostja on tasunud lepingu alusel kokku 100,76 eurot. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal lepingu 23.09.2023 üles. 23.09.2024 loovutas AS TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid; - järelmaksulepingu nr 18728644 kauba (saapad) ostu eest tasumiseks summas 111,44 eurot tähtajaga 24 kuud. Laenuandja tasus ostusumma müüjale ning kostja sai kauba kätte. Kostja on tasunud lepingu alusel kokku 40,45 eurot. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, 3(9)
mistõttu ütles TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal lepingu hagiavalduses üles. 23.09.2024 loovutas AS TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid; Hageja palub kohtul Xilt hageja kasuks välja mõista kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingutest tulenev põhivõlg kokku 556,38 eurot ja viivis 0,85 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast. Alternatiivselt nõuab hageja põhivõlga 556,38 eurot ja viivist 0,85 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlga 198,04 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhivõlga 358,34 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast, lisaks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta Xi kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 604,20 eurot (sealhulgas riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 409,20 eurot ).
3.Kohus saatis Xile hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude KÄPOs 22.05.2026. a. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega
4.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagis toodud asjaolude ega nõude suuruse üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
7.Kohus on tuvastanud järgmised faktilised asjaolud: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − (järelmaksu)lepingud on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (allkirjastatud kostja poolt digitaalselt); − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 ); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21 ); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus 4(9)
väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
8.Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena tarbija krediidivõimelisuses (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh esitanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob välja, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena selliselt, et lepingust ei tekkinud muid kõrvalkohustusi (kõrvalnõudeid hageja ei nõua) ning nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja seadusjärgset viivist sissenõutavaks muutunud tasumata võlajäägilt. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude ümberarvestuse.
10.Järelmaksuleping nr 18725214 (dtl 95-100) Kostja sai laenu 181,39 euro (so soetatud kauba netohind; dtl 102). Tagasimakseid on tehtud summas 15,23 eurot. Tehtud maksed katavad täielikult ära 4 kuu ümberarvestatud põhiosa maksekohustuse (10.04.2024 – 10.07.2024) ja osaliselt, 2,27 euro ulatuses ka 10.08.2024 maksekohustuse (arvestatud on ka 4 maksepuhkuse kuuga). 1 0.08.2024 maksest on tasumata põhiosa 0,97 eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.09.2024 maksest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.08.2024 – 10.12.2025 maksete tasumata põhiosa 52,81 eurot (0,97 + 16 x 3,24). Kõik järgnevad maksed alates 10.01.2026 maksest (35 makset), kogusummas 113,35 eurot (34 x 3,24 + 3,19), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal (so uues maksegraafikus dtl 103-104; ridadel 26 – 60 märgitud summades ja tähtpäevadel) Kostjal on 23.12.2025 (hagi esitamise kuupäeva) seisuga sissenõutavaks muutunud summadest osaliselt või täielikult tasumata 17 kuu maksed kogusummas 76,86 eurot.
11.Järelmaksuleping nr 18735410 (dtl 108-112) Kostja sai laenu 419,99 euro (so soetatud kauba netohind; dtl 114). Tagasimakseid on tehtud summas 100,76 eurot. Tehtud maksed katavad täielikult ära 14 kuu ümberarvestatud põhiosa maksekohustuse (10.12.2023 – 10.01.2025) ja osaliselt, 2,76 euro ulatuses ka 10.02.2025 makse kohustuse (arvestatud on ka 4 maksepuhkuse kuuga). 10.02.2025 maksest on tasumata põhiosa 4,24 eurot. Tasumata on ka kõik järgnevad maksed alates 10.03.2025 maksest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10.02.2025 – 10.12.2025 maksete tasumata põhiosa 74,24 eurot (4,24 + 10 x 7). Kõik järgnevad maksed alates 10.01.2026 maksest (35 makset), kogusummas 244,99 eurot (34 x 7 + 6,99), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt 5(9)
kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus (dtl 115-116 ridadel 26 – 60) märgitud summades ja tähtpäevadel. Kostjal on 23.12.2025 (hagi esitamise kuupäeva) seisuga sissenõutavaks muutunud summadest osaliselt või täielikult tasumata 11 kuu maksed kogusummas 74,24 eurot.
12.Järelmaksuleping nr 18728644 (dtl 120-125) Kostja sai laenu 111,44 euro (soetatud kauba netohind; dtl 126). Tagasimakseid on tehtud summas 40,45 eurot. Põhiosa võlg on 111,44 – 40,45 = 70,99 eurot. Leping sõlmiti 24 kuuks, lõpptähtpäevaga 10.11.2025. Kõik kohustused on muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumise tõttu. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt (70,99 eurot) viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnenud päevast, s.o alates 11.11.2024 kuni hagi esitamiseni ja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on järgmine: 11.11.2025 – 23.12.2025 (43 p) 70,99 x 43 / 365 x 10,15 % = 0,85 eurot.
11.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et ümberarvestuse puhul ei ole leping lõppenud. Hageja rõhutab, et esitas hagiavalduses kostjale ülesütlemishoiatuse koos võla tasumiseks täiendava 14- päevase tähtajaga ja ülesütlemise avalduse (dtl 75, 81). E-toimikust nähtuvalt toimetati hagi kostjale kätte 22.05.2026, sel päeval sai kostja kätte ka ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemise teate. Seega lõppes kostjale määratud täiendav tähtaeg 5.06.2026. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Olukorra kohta, kus kostjale on laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool ja kus hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandjapoolse nõude loovutamisega, on Riigikohus märkinud, et poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Selline õigus saab üle minna lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-135-09 p 15.. Võttes arvesse, et hageja ei ole kogu lepingut VÕS § 179 alusel üle võtnud, ei ole hageja hagiavalduses esitatud ülesütlemisavaldus kehtiv.
12.Hageja on esitanud täiendavalt nõude TsMS § 369 alusel. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt TsMS § 369 võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja toob välja, et kuivõrd kostja tegi viimase makse 15.05.2024 ja järgnenud aja sees ei ole midagi tasunud ega tasumata jätmist põhjendanud, on alust eeldada, et kostja ei maksa vabatahtlikult ja tähtaegselt ka tulevikus. Võttes arvesse, et kostja ei osale ka kohtumenetluses, on kohus seisukohal, et on põhjendatud alus eeldada, et kostja ei täida lepingu alusel kohustusi õigel ajal. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud põhivõlg perioodil 10.12.2023 – 10.12.2025 kokku 198,04 eurot (52,81 + 74,24 + 70,99) ning alates 10.01.2026 – 10.06.2026 (10,24*6) 61,44 eurot, kokku 259,48 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa suurus perioodi eest 10.07.2026 – 10.11.2028 on 296,90 eurot (28 x 10,24 + 10,18). Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele 7(9)
järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; Võttes arvesse, et kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 198,04 eurot ja täiendavalt 6 osamakset summas 61,44 eurot, on sissenõutavaks muutunud põhivõlg kohtuotsuse tegemise seisuga 259,48 eurot ja viivis 73,88 eurot vastavalt järgnevale arvestusele (vt Lisa): - põhivõlg 259,48 eurot, periood 10.12.2023 – 31.12.2023, viivisemäär 12% aastas, summas 1,87 eurot; - põhivõlg 259,48 eurot, periood 01.01.2024 – 30.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas, summas 16,12 eurot; - põhivõlg 259,48 eurot, periood 01.07.2024 – 31.12.2024, viivisemäär 12.25% aastas, summas 15,98 eurot; - põhivõlg 259,48 eurot, periood 01.01.2025 – 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas, summas 14,34 eurot; - põhivõlg 259,48 eurot, periood 01.07.2025 – 31.12.2025, viivisemäär 10.15% aastas, summas 13,27 eurot; - põhivõlg 259,48 eurot, periood 01.01.2026 – 19.06.2026, viivisemäär 10.15% aastas, summas 12,26 eurot; (ehk 1,87 + 16,12 + 15,98 + 14,34 + 13,27 + 12,26).
13.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Xilt välja hageja kasuks - sissenõutavaks muutunud põhivõla 259,48 eurot, - sissenõutavaks muutunud viivise 73,88 eurot, - viivis põhivõlalt 259,48 eurolt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 20.06.2026 kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 367 alusel), - tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 296,90 eurot ja - viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
14.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 402 jj, TsMS § 367, § 369. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
16.TsMS § 174 lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 ja õigusabikulud 409,20 eurot, kokku 604,20 eurot. 16.1 Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu 175 euro hüvitamise nõue põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmise näeb ette TsMS § 4842, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud. 16.2 Kohus leiab, et õigusabikulu (3 h*110 + km 24%) 409,20 eurot on põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Kohus mõistab Xilt välja hageja menetluskulude katteks 604,20 eurot.
8(9)
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.