Võlaõigus

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsuse põhjendused Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 369,92 eurot, intress 92,74 eurot ja viivis 180,53 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus teeb otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel kirjeldava osata, kuid seoses tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega märgib järgmist. Hagi kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja A E 10.05.2022 laenulepingu nr xxx lõpptähtpäevaga 15.04.2027, mille alusel andis hageja A. Eile laenu 5 000 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 17,390% aastas. A. E sai krediidisumma täies ulatuses oma kasutusse 10.05.2022 väljamaksega, mille tõendamiseks esitas hageja süsteemi väljavõtte. A. E kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. A. E suri xxx ning tema pärijaks on 1/3 mõttelises osas kostja, mille tõendamiseks esitas hageja ka pärimistunnistuse. Kostja lepingust nr xxx tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu saatis hageja 13.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, määrates täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja luges lepingu ülesöelduks 11.02.2025. Lepingu ülesütlemine on kehtiv ka nõude ümberarvestuse korral, kuna ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid tasumata rohkem kui kolme kuu põhiosa ja intressi maksed, s.o osamaksed 15.04.2024 - 15.12.2024. Hageja esitas oma nõuded VÕS § 4034 lg 7 järgi ümberarvestatud kujul, arvestades põhikohustuse katteks kõik põhiosa tagasimaksed 1 462,40 eurot ja seadusjärgset intressi ületavad intressi tagasimaksed kokku 1 167,68 eurot. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel kohtuotsusest välja ka põhjendused, v.a põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus kontrollis, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr vastas tegelikkusele ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud. Kohus tegi hagejale 22.04.2026 ettepaneku oma VÕS § 4034 lg 7-järgset ümberarvestust täpsustada või alternatiivselt esitada andmed ja tõendid, mis võimaldaksid kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja täpsustust ei esitanud, vastates 28.04.2026 kohtule, et ümberarvestatud nõude esitamisega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ta ei mööna. Arvestades, et hageja ei esitanud menetlusökonoomilistel kaalutlustel vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid ning tõendeid, ei saa kohus teha õiguslikke järeldusi, mis ei kuulu vaidluseseme hulka. Kohus hagejaga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Kuivõrd hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei ole tõendanud, asub kohus seisukohale, et laenu andmisel on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Õiguskirjanduses selgitatu kohaselt tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS II komm (2019), § 403 4, p 3.3.a.aa, lk 617), st lepingule kohaldub intressimäär lepingu sõlmimise aja seisuga. 10.05.2022 oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%,

mis nähtub ka hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 99). Ümberarvestusest (dtl 99, veerg „Intress tasutud“) nähtuvat on intressi katteks tehtud tagasimakseid kokku 1 302,65 euro ulatuses. Kuivõrd lepingu sõlmimisel oli seadusjärgne intressimäär 0%, ei ole nõude ümberarvestamisel võimalik intressi arvestada ning kõik tagasimaksed tuleb lugeda põhikohustuse katteks. Seega on lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 2 234,95 eurot (laenusumma 5 000 - põhiosa tagasimaksed 1 462,40 intressimaksed 1 302,65). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 2 234,95 eurot. Intressinõue jääb täies ulatuses rahuldamata. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist seadusjärgses määras perioodi 12.02.2025 – 27.10.2025 eest. Viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 2 234,95 eurolt on 168,86 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: võlaperiood 12.02.2025 30.06.2025 01.07.2025 27.10.2025

% aastas

perioodis päevi

perioodi summa

- 11,15

% summa päevas päevas 0,030548 0,682731

- 10,15

0.027808 0,6215

73,9585

94,899609

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 12.02.2025 – 27.10.2025 eest 168,86 eurot ja viivise alates 28.10.2025 põhivõlgnevuselt (s.o 2 234,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 2 883,74 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 2 630,66 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 8,78% ja kostja kanda 91,22% menetluskuludest. Hageja esitatu kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 385 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 351,20 eurot (385 x 91,22%). Otsuse kättetoimetamine avalikult Rahvastikuregistri andmetel kostjal elukoha aadress puudub. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus tuvastanud, et kostja ei ela registris lisa-aadressiks märgitud aadressil xxx ega aadressil xxx. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 25.06.2025 vastuses kohtule, et neil puuduvad muud andmed kostja teiste kehtivate elukohtade kohta. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid e-postiaadressidel xxx, xxx ja xxx, kuid dokumentide kättesaamist kinnitatud ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega). Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole

muul viisil võimalik kostjale kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.