Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 20.05.2026, Tartu 3-26-1321 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik / määruskaebuse esitaja X.X. Esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X. nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud tabasid puudutatud isiku Võru maakonnas Rõuge vallas 30.04.2026 kl 13.44 ning ta peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni. Puudutatud isik esitas 01.05.2026 kl 8.45 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.
PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused: Puudutatud isikul ei olnud kaasas ühtegi dokumenti tema isiku tuvastamise ja kodakondsuse kohta. Isik on tuvastatud ainult tema enda ütluste alusel. PPA-l ei olnud võimalik tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Puudutatud isiku sõnul saabus ta Eestisse
Venemaa, Valgevene ja Läti kaudu. Ta sisenes Lätisse ja Eestisse tahtlikult ebaseaduslikult ning ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis. Puudutatud isik saabus Eestisse 29.04.2026. Ta ei pöördunud kohe ametivõimude poole, vaid varjas ennast koos kaaslastega. Isikud otsisid võimalust edasi liikuda. Isiku väitel lahkus ta kodumaalt sõja tõttu. Puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku eesmärk oli kasutada Eestit transiitriigina. Isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud vajavad väljaselgitamist. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku senise tegevuse põhjal võib ta omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki või muud moodi kõrvale hoiduda ja mitte olla kättesaadav ametivõimudele.
3.Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et ta soovib elada avatud tingimustes ning soovib, et talle oleks tagatud varjupaiga taotleja õigused. Ta soovib õppida ja töötada.
4.Tartu Halduskohus kuulutas 02.05.2026. a määrusega menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1); rahuldas taotluse ning andis loa X.X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 02.05.2026 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused. Puudutatud isikul ei ole dokumente, mille alusel saaks tuvastada tema isiku või kindlaks teha tema kodakondsuse. Andmete kogumine eeltoodu kindlakstegemiseks nõuab aega. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks tuleb välja selgitada arvukalt asjaolusid, sest praeguse seisuga on taotlus väga napp. Asjaolusid on võimalik selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. 2) Puudutatud isiku seinise tegutsemise põhjal esineb tema puhul põgenemise oht. Puudutatud isik ei pöördunud omal algatusel Läti ega Eesti võimude poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, vaid tegi seda alles pärast tabamist. Ka tabamisel ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin menetlustoiminguteks kättesaadav. Eeltoodu tähendab, et VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ja puudutatud isiku kinnipidamine on proportsionaalne. Leebem meede võib takistada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist ja sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas 19.05.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Veel palub puudutatud isik vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused: Puudutatud isikut ei olnud alust kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel, kuna ta avaldas PPA-le oma nime ja kodakondsuse. Ei nõustu, et isik tuli kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Ei nõustu, et isikul on põgenemisoht. Isikul oli dokumendi foto telefonis, mille ta ametnikele esitas. Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja
tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut ja puudutatud isiku määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isik taotleb Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist.
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 02.05.2026. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 ja 4 sätestatud alustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isikul ei ole dokumente. Sisutu on määruskaebuse väide, et puudutatud isik avaldas PPA-le oma nime ja kodakondsuse, millest tingituna ei olnud alust teda kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 1 alusel. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks. Kuna puudutatud isikul ei ole dokumente, siis ei olnud PPA-l võimalik tema isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine ega ka tema kodakondsuse kontrollimine ja väljaselgitamine. Seega leidis halduskohus õigesti, et täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused.
9.Arusaamatuks jääb määruskaebuse väide, et puudutatud isikul oli dokumendi foto telefonis. PPA poolt halduskohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul telefoni olnud.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalik selgitada täiendavalt asjaolusid, nagu ka halduskohus määruses asjakohaselt märkis. Puudutatud isikul ei olnud kaasas mingeid tõendeid, mis tõendaksid probleeme kodumaal ja vajadust kaitse järele. Ka määruskaebuses ei ole puudutatud isik viidanud sellekohaste tõendite olemasolule.
11.Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Halduskohus on vaidlustatud määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
12.Ühtlasi on halduskohus määruses piisavalt selgitanud, miks ei ole antud juhul leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.
Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
13.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2026. a määruse resolutsiooni p-i 2 muutmata.
14.Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Ringkonnakohus tõlgendab tõlke kulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et puudutatud isik soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 12.05.2026. a määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 järgi kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest. Arvestades, et isikuandmete ankeedi (dtl 14-17) kohaselt on puudutatud isiku emakeel araabia keel ja ka halduskohtus toimunud kohtuistungil osales araabia keele tõlk, tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida araabia keelde.
15.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.