Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Kaire Orion 13.05.2026, Tartu 3-26-856 X.X.-i kaebus Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse nr 7-2/HV/1415 tühistamiseks või õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja 20.02.2026 korralduse nr 7-1/P2/430 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26.03.2026 määrus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Ülikool X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.03.2026 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.03.2026 määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata.
3.Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ülikool määras 30.09.2025 korraldusega nr 7-2/HV/1415 üliõpilasele X.X. õppetasu summas 900 eurot seoses ettenähtud õppemahu mittetäitmisega, viitega 2024/2025 õppeaasta kevadsemestrile. Õppetasu tuli tasuda hiljemalt 20.10.2025.
2.Tartu Ülikool eksmatrikuleeris 20.02.2026 korraldusega nr
humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna filosoofia (2437) õppekava 3. aasta üliõpilase X.X.-i õppetasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu.
3.X.X. esitas 23.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis järgmist:
3-26-856 1) õppetasu määramise haldusakti nr 7-2/HV/1415 õigusvastasuse tuvastamist, sest võlg tekkis olukorras, kus Tartu Ülikool takistas tal õpingute jätkamist, rikkudes põhiseaduse § 12 ja § 14; 2) tingimuslikult, juhul kui kohus ennistab kaebetähtaja õppetasu määramise haldusakti vaidlustamiseks, taotleb kaebaja sama haldusakti tühistamist; 3) tingimuslikult, kui õppetasu määramise haldusakti õigusvastasus tuvastatakse, taotleb kaebaja eksmatrikuleerimise otsuse nr 7-1/P2/430 tühistamist. Kaebaja taotles lisaks esialgse õiguskaitse korras eksmatrikuleerimise otsuse täitmise peatamist kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni ja riigilõivu tasumisest vabastamist ning märkis, et taotleb vajadusel kaebetähtaja ennistamist õppetasu määramise haldusakti osas, arvestades objektiivseid takistusi selle õigeaegsel vaidlustamisel.
4.Tartu Halduskohus jättis 26.03.2026 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse nr 7-2/HV/1415 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja menetluse Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse nr 7-2/HV/1415 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 4) ja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Kohus lõpetab Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse tühistamise nõudes asja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja sai Tartu Ülikooli 30.09.2025 korraldusest teada 30.09.2025 e-kirja teel. Kaebusega kohtu poole pöördumise viimaseks päevaks oli 30.10.2025. Kaebus esitati 23.03.2026 ehk kaebetähtaega oluliselt ületades, kuigi vaidlusalusel korraldusel oli korrektne vaidlustamisviide. Kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust, kuna ei ole usutav, et kaebajal oleks saanud olla objektiivseid või subjektiivseid takistusi kaebuse esitamiseks niivõrd pika aja jooksul. Kaebaja suutis näiteks 2026. a märtsikuu alguses esitada pöördumisi Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), millest saab järeldada, et kaebajal oli võimalik esitada kaebus kohtule ka varem. 2) Esialgse õiguskaitse korras eksmatrikuleerimise otsuse kehtivuse peatamine ei ole õigustatud arvestades kaebuse vähest eduväljavaadet. Kaebajal oli eksmatrikuleerimise korralduse andmise ajal tasumata Tartu Ülikooli 30.09.2025 korraldusega määratud õppetasu ja selle tasumise tähtpäevast oli möödunud mitu kuud. Kuna kaebaja ei ole õppemaksu tasunud, ei saa tema eksmatrikuleerimise korraldust suure tõenäosusega õigusvastaseks pidada. 3) Kohus jätab riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas. Kaebajal jäi 2024/2025 kevadsemestril 18 EAP ulatuses õppeaineid läbimata ja ainepunktid saamata. Sellisel juhul tuleb üliõpilasel tasuda puudu jäänud ainepunktide eest õppetasu. Seda arvestades ei saa Tartu Ülikooli 30.09.2025 korraldust suure tõenäosusega õigusvastaseks pidada. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks esinenud mõjuvaid põhjuseid õppetöös mitte osalemiseks. Pigem nähtub, et kaebajale on osutatud ülikooli poolt igakülgset tuge ja abi, et ta siiski õppeained läbiks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas 01.04.2026 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.03.2026 määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 ja 5. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus keeldus tähtaja ennistamisest, kuna kaebaja ei selgitanud piisavalt objektiivseid takistusi. Kohus oleks pidanud kaebajale selgitama, mis põhjendusi ja tõendeid tähtaja ennistamise taotlus peab sisaldama ning andma kaebajale tähtaja ennistamise põhjenduse
3-26-856 täiendamiseks. Kaebaja ei pöördunud õppevõlga puudutava haldusaktiga tähtaegselt kohtusse, sest tal oli varasemate kogemuste põhjal tekkinud arusaam, et kohtulik õiguskaitse ei ole tema puhul reaalselt kättesaadav. Tal oli põhjendatud ootus, et menetlus kujuneb samasuguseks nagu varasem kohtuvaidlus töövaidlusasjas. Kaebaja pöördus ka 14.10.2025 õiguskantsleri poole seoses jälitustegevusega ja perekonnale avaldatava survega, kuid talle ei vastatud. Samuti ilmus kaebaja elukohta 02.06.2025 politsei, kes ei selgitanud, kuidas teab kaebaja uksekoodi ja järelevalveorganid ei ole ta pöördumistele vastanud. Seetõttu ei olnud kaebuse esitamata jätmine tingitud hooletusest ega passiivsusest, vaid põhjendatud ja kujunenud hirmust. Mõjuv põhjus langes ära 16.03.2026, kui kaebaja sai Julianus Inkasso OÜ-lt hoiatuskirja, mis muutis kohtusse pöördumise vältimatuks ning eemaldas kaebajal seni eksisteerinud subjektiivse takistuse. Kaebaja esitas kaebuse 7 päeva pärast inkasso hoiatuskirja saamist. 2) Kaebaja oleks esitanud oma majanduslikku olukorra kohta tõendeid, kui kohus oleks selgitanud, et puudused on kõrvaldatavad ning andnud tähtaja nende kõrvaldamiseks. 3) Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus hindas kaebuse edulootust väheseks olukorras, kus ta ei nõudnud tõendeid, mille alusel seda hinnangut anda. Kohus ei esitanud õiguskantslerile ühtegi nõuet ega pöördumist. Kaebaja leiab, et eksmatrikuleerimise kehtivusel säilivad kahjulikud tagajärjed. Eksmatrikuleeritud isikul kaob ligipääs ülikooli keskkondadele, mis sisaldavad tõendeid ja dokumente.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 26.03.2026 määrusega rahuldamata kaebaja tähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas haldusasja menetluse Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse tühistamise nõude osas. Halduskohus leidis, et ei ole usutav, et kaebajal oleks saanud olla kaebuse esitamiseks objektiivseid või subjektiivseid takistusi niivõrd pika aja jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti lugenud kaebuse mittetähtaegselt esitatuks. Kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, tuleks kaebajal ühtlasi esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kui kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või tähtaja möödalaskmist põhjendanud, tuleb kohtul reeglina teha kaebajale HKMS § 120 lg 1 p 3 ja § 124 lg 1 alusel ettepanek esitada tähtaja ennistamise avaldus vastavalt HKMS § 71 lg-le 1. Kui kaebetähtaega on ületatud oluliselt ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (TrtRnKm 24.11.2023, 3-22-2185, p 19; TlnRnKm 23.02.2022, 3-21-2053, p 12). Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja suutis esitada 2026. a märtsikuu alguses pöördumise PPA-le, siis sai halduskohus käesolevas asjas järeldada, et kaebajal oli võimalik esitada pöördumisi enda õiguste kaitseks ka varem ning kohtul ei olnud otstarbekas teha kaebajale ettepanekut taotleda kaebetähtaja ennistamist.
7.Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne kaebaja väidetust, et kaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis takistanuks tal kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et kaebaja otsustas kaebust mitte esitada, kuna ta arvas varasema kogemuse põhjal, et kohtulik õiguskaitse ei ole tema puhul reaalselt kättesaadav. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et tegemist ei ole objektiivse või subjektiivse takistusega, kuna tegemist on sündmusega, mis on kaebaja kontrolli all. Objektiivseks takistuseks võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus. Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese
3-26-856 eksimust protsessitoimingutes (RKHKm 01.01.2002, 3-3-1-57-02, p 19). Käesoleval juhul tegi kaebaja teadliku otsustuse kaebust mitte esitada vaidlustamistähtaja jooksul. Objektiivsete ja subjektiivsete takistuste puudumist näitab ka see, et kaebaja suutis esitada õiguskantslerile pöördumise Tartu Ülikooli 30.09.2025 korralduse vaidlustamistähtaja jooksul (14.10.2025). Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.
8.Tartu Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ja menetlusabi andmine ei ole õigustatud, arvestades kaebuse vähest eduväljavaadet. Kaebajal jäi 2024/2025 kevadsemestril 18 EAP ulatuses ainepunktid saamata. Sellisel juhul tuleb üliõpilasel tasuda puudu jäänud ainepunktide eest õppetasu. Kuna kaebaja ei tasunud õppemaksu, ei saa tema 20.02.2026 eksmatrikuleerimise korraldust suure tõenäosusega õigusvastaseks pidada. Halduskohus on põhjalikult ja arusaadavalt selgitanud, kuidas arvestades vaidluse asjaolusid ei ole menetlusabi andmine põhjendatud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks koguda kaebaja maksejõuetust tõendavaid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
9.Kaebaja heitis halduskohtule ette tema soovitud dokumentide ja muude tõendite kogumata jätmist. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
10.Kaebaja esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule hulgaliselt dokumente. Kuna määruskaebemenetluses ringkonnakohus asja sisuliselt ei lahenda, siis esitatud tõendite vajalikkuse osas võtab seisukoha halduskohus asja sisuliselt lahendades. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kõigil kohtuastmetel on juurdepääs kogu toimikule, mistõttu ei ole vaja kohtule esitatud dokumente edaspidi uuesti esitada.
11.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.03.2026 määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4 ja 5 muutmata.
12.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.