Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar 23. aprill 2026, Tartu 3-25-4495 X.X.-i kaebus Tartu Ülikooli õppejõu 16. oktoobri 2025. a hoiatuse tühistamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Ülikool
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2025. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli vastu. Kaebaja õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonnas ja registreeris end vabaainele „Eetika alused“. Kaebaja esitas õppeaine eest vastutavale õppejõule vabas vormis tagasiside ja pööras tähelepanu videoloengus esinevatele puudustele. Õppejõud jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata, mispeale esitas kaebaja avalduse õppeprodekaanile. Õppeaine eest vastutav õppejõud tegi 16. oktoobril 2025 kaebajale hoiatuse, mida kaebaja vaidlustas vastavas ülikooli komisjonis. Komisjon jättis kaebaja vaidlustuse rahuldamata. Hoiatuses süüdistas õppejõud kaebajat alusetult akadeemilises petturluses ja üldtunnustatud käitumisnormide ning akadeemiliste tavade vastu eksimises olulisel määral. Arusaamatuks jääb, miks õppejõud otsustas videoloengu parendamise ettepanekutele vastata hoiatusega. Kaebaja palub hoiatus tühistada või alternatiivselt tunnistada kehtetuks ja alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (ÕKE) suhtes.
2.Tartu Halduskohus tagastas 8. detsembri 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja asendas avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 3).
Halduskohus leidis, et kohtupraktika kohaselt on halduskohtus vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Seetõttu on lubatav kaebusega halduskohtusse pöörduda ülikoolist eksmatrikuleerimise korral või negatiivse eksamitulemuse vaidlustamiseks, kui see võib kaasa tuua õpingute katkemise. Kaebaja vaatas õppeaine „Eetika alused“ õppejõu salvestatud ja moodulisse üles pandud videoloenguid ja esitas samale õppejõule tagasiside, milles kommenteeris taunitavalt õppejõu diktsiooni ja välimust. Õppejõud tegi kaebajale hoiatuse lugupidamatu kirja saatmise eest. Kaebaja taotleb hoiatuse tühistamist. Hoolimata sellest, kas kaebaja valis asjakohase kaebuse liigi ja kas 16. oktoobri 2025. a hoiatus on haldusakt või toiming, puudub kaebajal kaebeõigus. Õppejõu tehtud hoiatus ei takista kõrghariduse omandamist Tartu Ülikoolis, mistõttu pole riivatud kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 37 sätestatud õigust haridusele. Sellel põhjusel ei ole kaebus
16.oktoobri 2025. a hoiatuse tühistamiseks lubatav. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks tehtud eksmatrikuleerimise otsus. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse ÕKE suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks läbi vaatamata.
3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebus nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõudes, algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Kaebaja leiab, et halduskohus tõlgendas kaebaja tegelikku tahet ebaõigesti kui leidis, et kaebaja esitas tühistamisnõude. Kaebaja tegelik tahe on tuvastada ja tunnistada vastustaja kõikide asjassepuutuvate (sise)haldustoimingute ja -aktide (k. a eelaktid) tühisus, alternatiivselt nende õigusvastasus. Seega esitas kaebaja nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõude. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kaebajal puudub kaebeõigus. Selline ekslik seisukoht on menetlusnormi oluline rikkumine. ÕKE reguleerib õppetöö korraldust Tartu Ülikoolis ning eeskirja järgimine on kohustuslik õppetöö osalistele. Halduskohus ei analüüsinud, kas õppejõu tegevus oli kooskõlas seadusega ja ÕKE-ga. Kaebaja leiab, et nii ÕKE punkt 144 kui ka ÕKE tervikuna ei kaitse tudengeid vastustaja omavoli eest. Eksisteerib tõsine oht, et ÕKE punkt 144 on PS § 13 lõikega 2 vastuolus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Halduskohus tagastas kaebaja esitatud nõude õppejõu hoiatuse tühistamiseks kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise alusel. Kaebaja leiab, et halduskohus tuvastas kaebajal kaebeõiguse puudumise ebaõigesti. Seega on asjas vaidluse all, kas kaebajal on õigus kaebusega halduskohtus vaidlustada õppejõu antud hoiatust.
6.PS § 38 sätestab, et teadus ja selle õpetus on vabad ning ülikoolid on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Viidatud sättest tulenev akadeemiline vabadus kaitseb ka õppejõu otsustusvabadust õpetuse sisu, selle raames esindatavate seisukohtade ning õppetöö korralduse ja metoodika suhtes. Ülikooli autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See hõlmab iseseisvust tingimuste seadmisel õppetööks ning eriti teadus- ja õpetustegevuse vabadust (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020, lk 492-494).
7.PS §-s 37 sätestatud igaühe õigus haridusele hõlmab ka kõrgharidust, kuid mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused. Sellest tulenevalt on õppeprotsessis tehtud haridusasutuse otsustused halduskohtus vaidlustatavad piiratud ulatuses. Halduskohtus on vaidlustatavad üksnes sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Näiteks on vaidlustatavad negatiivsed eksamitulemused, kui nende tõttu võib pikeneda õppeaeg või kaasneda rahalised kohustused täiendava õppeteenustasu näol (Riigikohtu 4. märtsi 2013. a otsus nr 3-3-1-68-12).
8.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kehtiv ÕKE punkt 144 sätestab, et õppeaines toimunud akadeemilise petturluse avastanud õppejõul on kohustus rikkumise puhul teha üliõpilasele hoiatus või raskema rikkumise korral teha komisjonile esildis juhtumi menetlemiseks. Hoiatused kustutatakse kahe aasta möödumisel. ÕKE punkti 149 kohaselt on õppejõul hoiatuse korral õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet. Kaebajale tegi hoiatuse vabaaine „Eetika alused“ õppejõud, videoloengutele ebasobiva tagasiside andmise eest. Kaebaja vaidlustas hoiatuse kohtueelses menetluses ülikooli siseselt, kuid hoiatust ei tühistatud. Kaebusest halduskohtule ei tulene, et kaebajale antud hoiatus oleks takistanud vabaaine „Eetika alused“ läbimist või kogu õppekava täitmist, s.h õppeainetesse registreerimist, eksamite sooritamist jm. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajale antud hoiatus ei ole takistanud kaebaja juurdepääsu hariduse edasisele omandamisele ega õpingute lõpuleviimisele ning Tartu Ülikooli tegevus ei tingi kaebaja kõrghariduse omandamise lõpetamist.
9.Käesoleva vaidluse kontekstis omaks hoiatus kaalu olukorras, kui kaebaja on saanud vabaaines „Eetika alused“ negatiivse hinde või hinnet on alandatud hoiatuse tõttu. Kaebaja ei ole märkinud, et ta oleks nimetatud aines saanud halvema või negatiivse hinde, mis kaebaja õpingute läbimisel takistuseks võiks saada. Asja materjalidest ei selgu kohtule, kas hoiatuse tõttu oli kaebajal vabaaine „Eetika alused“ läbimine raskendatud, kas ta on läbinud õppeaine ja saanud positiivse tulemuse või mitte. Kaebaja andis enda sõnul õppejõule vajaliku tagasiside videoloengute parendamiseks ning ei mõista, miks talle tehti hoiatus. Samuti leiab kaebaja, et ka õppejõud peavad järgima õppekorralduseeskirja ning ei tohi kasutada omavoli üliõpilaste suhtes.
10.Kaebajal kaebeõiguse olemasolu ei saa tuletada kaebaja argumentidest, et vastustaja rakendab omavoli üliõpilaste suhtes ning õppejõud peab järgima õppekorralduseeskirja ja head tava. See on kaebaja enda arusaam olukorrast. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ülikool oleks kaebajat kuidagi ebaõiglaselt. Halduskohus leidis, et esineb alus kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu enne kaebuse menetlusse võtmist. Seega ei ole asjakohane kaebaja etteheide, et halduskohus ei analüüsinud õppejõu tegevuse seaduslikkust ning ÕKE ei kaitse vastustaja omavoli eest ja võib olla vastuolus PS-ga. Kohtule ei ilmne, et kaebajale kaasneks ülikooli tegevuse tõttu tegelikke negatiivseid mõjutusi, mis riivaks kaebaja õigust haridusele. Kui ülikool hiljem siiski rakendab hoiatusele tuginedes mõnda meedet, mis riivab kaebaja õigust haridusele, siis on kaebajal seda meedet vaidlustades võimalik muu hulgas tugineda väitele, et hoiatus määrati õigusvastaselt. Kõrgharidusseaduse § 19 lg 1 alusel on diplomi saamise eelduseks õppekava täies mahus täitmine. Ka kehtiva ÕKE p-de 83 ja 84 alusel on õpingute lõpetamise ja diplomi saamise eelduseks õppekava täitmine. Kaebaja ei ole väitnud, et õppekava täitmine on hoiatuse tõttu takistatud.
11.Määruskaebuses leiab kaebaja, et ta esitas lisaks tühistamisnõudele ka tuvastamisnõuded. Nii kaebuses kui ka määruskaebuses mainis kaebaja vabaainega „Eetika alused“ seonduvate otsuste vaidlustamist, paludes kohtul tuvastada vastustaja kõikide asjassepuutuvate (sise)haldustoimingute ja -aktide tühisus, alternatiivselt kehtetus, alternatiivselt õigusvastasus, ulatuses, mis on vajalik kaebaja kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse lõpus on kaebaja selgelt
välja toonud, et soovib hoiatuse tühistamist. Kuna kohus ei saa kaebaja asemel ise kaebust sisustada ja nõudeid esitada, siis tõlgendas halduskohus kaebaja kaebust õigesti ja leidis, et kaebaja esitas hoiatuse tühistamisnõude. Kaebaja ei ole kohtutele selgelt välja toonud, milliseid Tartu Ülikooli haldusakte või toiminguid ta soovib lisaks hoiatuse tühistamisele vaidlustada. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kaebaja läbis ülikooli sisese vaidemenetluse, on vaideotsuse vaidlustamisele seatud piirangud. Vaideotsusega mittenõustumisel tuleb järgida HKMS § 45 lg-t 4, mille kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Eelnevalt ringkonnakohus selgitas, miks kaebajal puudub kaebeõigus vaide nõudega kohtusse pöördumiseks. Kaebusest ega määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mille tõttu võiks kaebaja õigusi riivata vaideotsus iseseisvalt, lahus vaide esemest. Samuti ei ole arusaadav kaebaja õiguste riive mõne teise vaidlusega seotud Tartu Ülikooli haldusakti või toimingu kaudu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.