Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Eesti filiaali kaudu) hagi C.P vastu alusetult saadu tagastamise ja viiviste nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 17.04.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.P apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3642,06 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 1297062), lepinguline esindaja Martin Petermann Kostja (apellant) C.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaa Kaarel Berg
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt asja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 07.10.2024 Harju Maakohtule hagi C.P (kostja) vastu alusetult saadud kindlustushüvitise 3021,20 € tagasisaamise ja viivise nõudes. Hageja tõi esile mh järgmist: -
poolet vahel kehtib kodukindlustuse leping (poliis nr 3/730141), kindlustusperiood 14.03.2022–13.03.2025, objekt: eluhoone XXX külas, XXX; kostja esitas hagejale kahjuteate kahju kohta, mis avastati 07.–12.10.2023; 05.12.2023 kandis hageja ekslikult kostjale 3021,20 €, viidates muule kahjujuhtumile ja saajale; hagejal ei õnnestunud makse pangas tagasi kutsuda; 08.12.2023 palus kostja hagejal kahjukäsitluse peatada, viidates, et keegi kolmas on tema nimel esitanud avaldusi ka teistele kindlustusandjatele; 15.01.2024 esitas hageja kostjale alusetult saadud summa tagasinõude ja andis tähtaja maksmiseks kuni 04.02.2024; kostja raha ei tagastanud; 08.02.2024 edastas hageja otsuse kahju hüvitamisest keelduda, sest ta tuvastas kahjukäsitluse käigus, et kostja sõlmis samale riskile mitmekordse kodukindlustuse lepingud vähemal viies seltsis ja esitas vähemalt neljale seltsile samasisulised nõuded – seega on leping VÕS § 486 lg 4 järgi tühine.
2.Kostja vaidles hagile vastu mh järgmiste väidetega: -
-
05.12.2023 maksel oli õiguslik alus, ses kostjal on kindlustuslepingust tulenev hüvitamiskohustus tehtud maksest suuremas summas; 2023. a oktoobris toimunud kindlustusjuhtum oli kaetud koguriskikindlustusega, kostja tõi esile tal tekkinud kahju 4790,10 €, millest omavastutus katab 285 € ja hagejal tuleb hüvitada 4505,10 € – sellest jäi pärast vaidlusalust makset veel tasuda 1483,90 €; kindlustusleping ei ole tühine, sest VÕS § 486 lg 4 eeldab õigusvastase varalise eelise kavatsust, mida hageja ei tõendanud; kostja märkis, et kui kohus peab 05.12.2023 makset alusetuks, teeb ta menetlusliku tasaarvestuse 3021,20 € ulatuses oma hüvitisnõudega, millega hageja nõue lõpeb; kostja avaldas soovi esitada vastuhagi 1483,90 € saamiseks, aga vastuhagi ei esitanud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 17.04.2026 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3271,96 € ja põhivõlalt 3021,20 € viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 08.10.2024. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa 455 € (riigilõiv). Põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: -
-
kui nõude õiguslik alus ei ole vaidlustatud ja kohus sellega nõustub, ei ole eelmenetluses vaja selgitada tõendamiskoormise jaotust; hageja tagasinõude õiguslik alus on VÕS § 1028 lg 1, mille eeldused on täidetud: kostjale tehti ekslik makse, mis oli mõeldud teisele isikule; poolte kindlustusleping on VÕS § 486 lg 4 järgi tühine, ses kostja esitas samasisulised kahjunõuded mitmele kindlustusandjale; seetõttu pole kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada; viivise nõue on VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 järgi põhjendatud alates 05.02.2024 ja hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 250,76 €. 2 (4)
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse mh menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Kaebuse menetlusse võtmise eeldused on täidetud: kaebus on tähtaegne, vastab vorminõuetele ja tasutud on riigilõiv. Kuigi maakohus lahendas asja lihtmenetluse sätete järgi ega andnud luba otsuse edasikaebamiseks, tuleb kaebust menetleda materiaalõiguse ilmselt ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Põhimõtteliselt on õige maakohtu arusaam, et hageja nõude alusnormi (VÕS § 1028 lg 1) kohaldamist polnud vaja pooltega eraldi arutada, aga kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude lahendamisel kohalduvate õigusnormide puhul see nii ei ole. Kaebuse menetlusse võtmist ei saa vaidlustada.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga VÕS § 486 lg 4 kohaldamisel. Viidatud sätte esimene lause näeb ette, et kui kindlustusvõtja on võtnud mitmekordse kindlustuse kavatsusega saada endale õigusvastane varaline eelis, on niisuguse kavatsusega sõlmitud lepingud tühised. Seega pidi kostjal olema õigusvastase varalise eelise saamise kavatsus kindlustuslepingu sõlmimisel. Maakohus järeldas ekslikult niisugust kavatsust kostja käitumisest kahjunõuete esitamisel. Kõnealuse normi kohaldamise eeldusena pidi normile tuginev hageja esile tooma ja kostja vastuväidete tõttu ka tõendama kostja kavatsuse lepingu sõlmimise ajal. Seda pidanuks maakohus pooltele eelmenetluses selgitama ning esile toodud asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid pooltega vajalikus ulatuses arutama (TsMS § 392 lg 1 p-d 3–41, lg 3).
8.Lisaks on pooltega arutamata õiguslik küsimus kosja tasaarvestuseks kasutatud nõude võimalikkust lõppemisest VÕS § 475 lg 3 ls 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Käesolevas asjas ei esitanud kostja hagi ega vastuhagi, vaid üksnes tasaarvestuse vastuväite. Maakohul tuleb eelmenetluses välja selgitada, kas see säte kohaldub käesoleval juhul (TsMS § 392 lg 1 p 41) ja vajadusel anda pooltele võimalus esitada argumente küsimuses, kas hagile vastuväitena esitatud menetluslik tasaarvestus on samaväärne hagi esitamisega selle sätte tähenduses.
9.Samuti jättis maakohus eelmenetluse läbi viimata kostja kahju hüvitamise nõude muude eelduste osas. Hageja jätis kahju hüvitamata, st kui kindlustusleping ei ole VÕS § 486 lg 4 järgi tühine ja kostja nõue ei ole VÕS § 475 lg 3 ls 1 alusel lõppenud, tuleb tasaarvestuseks kasutatud nõude lahendamisel kontrollida kostja nõuet sisuliselt. Ka selleks peab maakohus tegema eelmenetluses vajalikud ettevalmistused, mh selgitama välja, kas ja millises osas hageja nõudele vastu vaidleb ning kuidas pooled oma väiteid tõendavad (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4).
10.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum vastab TsMS § 656 lg 1 p 1 ja 2 tunnustele, andes aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on 3 (4)
otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17).
11.Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue sisulise lahendi tegemist. Ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt lahendada, mistõttu rahuldatakse kaebus osaliselt.
12.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.