Hageja: OÜ Onauto (rg-kood: 10898812; asukoht XXX-i ), seaduslik esindaja L.N
D.W
Kostja: D.W (ik XXX;
XXX )
Menetlemise viis
vastu
võlgnevuse
elukoht:
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Onauto hagi D.W vastu.
2.Välja mõista D.W-lt OÜ Onauto kasuks võlgnevus 2125 eurot (millest 148 eurot renditasu ja 1977 eurot kahjuhüvitis).
3.Jätta menetluskulud D.W kanda.
4.Määrata OÜ Onauto põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv), mis mõista D.W-lt OÜ Onauto kasuks välja.
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
Tsiviilasi nr 2-25-128763 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OÜ Onauto (hageja) esitas 30.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult D.W (kostja) 2125 euro saamiseks. Kostja esitas vastuväite. 05.03.2026 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 06.03.2026 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja esitas 18.03.2026 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista 2125 eurot, mis koosneb tasumata renditasust ja sõidukile tekitatud kahju hüvitamisest. Hageja väitel sõlmisid pooled 21.09.2025 sõiduki Fiat Ducato rendilepingu ning sõiduk anti kostja kasutusse pärast tema isikusamasuse tuvastamist isikut tõendava dokumendi alusel. Hageja märgib, et kostja pikendas rendiperioodi kahel korral, kuid ei tasunud talle esitatud arveid ega hüvitanud sõiduki tagastamisel ilmnenud kahjustuste kõrvaldamise kulusid. Hageja leiab, et kostja vastutab lepinguliste kohustuste täitmata jätmise ja sõidukile tekitatud kahju eest, ning palub lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja viivise kuni kohustuse täitmiseni ja menetluskulud.
3.Kohus jättis 20.05.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et hagiavalduses ei olnud piisava selgusega märgitud kostja andmeid ega põhinõude ja kõrvalnõude kujunemist. Samuti ei olnud hageja seostanud esitatud faktilisi asjaolusid konkreetsete tõenditega ega esitanud viivisenõude arvestust, millest nähtuks viivise määr, periood ja summa. Kohus selgitas, et hagi aluseks olevad asjaolud peavad nähtuma hagiavalduse tekstist ning kohus ei tuleta asja lahendamiseks olulisi asjaolusid üksnes lisatud dokumentidest. Lisaks kohustas kohus hagejat täpsustama hagihinda ja tasuma puuduoleva riigilõivu.
4.Hageja esitas 28.05.2026 hagiavalduse täienduse, milles täpsustas kostja isiku- ja kontaktandmeid, põhinõude kujunemist ning tõendite seost hagi aluseks olevate asjaoludega. Hageja märkis, et kostja rentis sõiduki ajavahemikuks 21.09.2025 kuni 22.09.2025, rendiperioodi pikendati kahel korral kuni 26.09.2025 ning sõiduk tagastati lõplikult alles 30.10.2025. Hageja väitel ilmnesid sõiduki tagastamisel mitmed kahjustused, sealhulgas rehvide, velje, tagaukse, külgede, rattakoobaste, tagavedrude ja pukside kahjustused. Hageja selgitas, et nõue koosneb 148 euro suurusest renditasust ja 1977 euro suurusest kahjuhüvitisest, kokku 2125 eurot. Hageja loobus viivisenõudest, märkides, et kõrvalnõudeid ei esitata, ning palus kostjalt välja mõista põhinõude ja menetluskulud.
5.Kohus võttis 29.05.2026 hagiavalduse menetlusse.
6.Kostja D.W teatas 29.05.2026 e-kirjaga kohtule, et ei tunnista hageja nõuet. Kostja väitis, et tal ei ole hageja kirjeldatud tehinguga mingit seost ning ta ei viibinud väidetava rendilepingu sõlmimise ega sõiduki kasutamise ajal Saaremaal. Kostja märkis, et tal on olemas GPS-andmed, mille kohaselt viibis ta samal ajavahemikul Paides liiniehitusel. Kostja leidis, et talle omistatakse võlgnevust, mida ta ei ole tekitanud, ning seadis kahtluse alla hageja tõendid lepingu sõlmimise kohta. Kostja küsis, kas hagejal on kaamerasalvestisi või muid objektiivseid tõendeid selle kohta, et just tema viibis hageja kontoris ja allkirjastas rendilepingu. Kostja lisas, et nõue tuleks esitada G.K-le . 01.06.2026 e-kirjas kordas kostja, et 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-128763 tema hinnangul on allkirjastatud vastuväide kohtule saadetud, ning viitas politsei jälitustoimikule, milles olevat tema sõnul olemas asjas vajalik teave. Samas kirjas esitas kostja väiteid tema suhtes toimunud pikaajalise jälgimise, manipuleerimise ja eluohtliku kohtlemise kohta ning avaldas arusaamatust, miks kohus ei arvesta tema hinnangul politsei valduses olevate andmetega.
7.29.05.2026 pöördus kohtu poole G.K . G.K teatas e-posti aadressilt XXX, et tema oli OÜ Onauto sõiduki tegelik rentija ning et hageja ettevõtte omanik on sellest teadlik. G.K märkis, et on sellest kohtule ka varem kirjutanud, ning palus muuta menetlusdokumentides kostja andmed, esitada nõue tema vastu ja lõpetada menetlus D.W suhtes. 01.06.2026 teatas G.K kohtule, et võtab hagi õigeks ja tunnistab OÜ Onauto nõude omaks. Ta märkis oma elukoha aadressiks xxxx, ning telefoninumbriks xxxx. G.K selgitas, et tal puudub sel hetkel allkirjastamise võimalus, kuid ta teeb seda esimesel võimalusel.
8.Kohus jättis 01.06.2026 kostja D.W vastuse käiguta, kuna vastus ei olnud allkirjastatud, selles puudusid kostja kontaktandmed ning kostja ei olnud oma vastuväiteid tõenditega põhistanud. Kohus selgitas kostjale, et hagile esitatavas vastuses tuleb märkida kostja isiku- ja kontaktandmed, võtta seisukoht hageja faktiliste väidete kohta ning esitada tõendid või tõendite loetelu koos selgitusega, millist asjaolu iga tõendiga tõendada soovitakse. Samuti selgitas kohus, et kui kostja väidab, et ta ei viibinud hagis nimetatud ajal Saaremaal, tuleb tal esitada selle kohta asjakohased tõendid. Kohus kohustas kostjat vastuse allkirjastama ja esitama selle hiljemalt 08.06.2026 ning hoiatas, et tähtajaks nõuetekohaselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. 02.06.2026 selgitas kohus kostjale täiendavalt, et kohtule ei ole esitatud ühtegi kostja digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Kohus märkis, et tsiviilkohtumenetluses puudub kohtul juurdepääs politsei infosüsteemidele ning kohtu abi tõendite kogumisel saab taotleda üksnes allkirjastatud ja põhjendatud taotlusega, milles tuleb näidata, millise asjaolu tõendamiseks tõendi kogumist soovitakse.
9.Kohus jättis 01.06.2026 G.K pöördumise käiguta, kuna see ei olnud allkirjastatud ja selles puudusid tema elukoha andmed. Kohus selgitas G.K-le, et tal tuleb pöördumine allkirjastada, lisada oma elukoha andmed ning selgelt märkida, kas ta võtab hagi õigeks ja tunnistab hagis märgitud nõuet. Pärast seda, kui G.K teatas 01.06.2026, et võtab nõude omaks, kuid tal puudub hetkel allkirjastamise võimalus, määras kohus 02.06.2026 talle tähtaja esitatud väite nõuetekohaseks allkirjastamiseks hiljemalt 08.06.2026.
10.Kohtu määratud tähtajaks ei esitanud kostja kohtule nõuetekohaselt allkirjastatud vastust ega tõendeid oma vastuväidete põhistamiseks. Samuti ei esitanud G.K tähtajaks nõuetekohaselt allkirjastatud avaldust selle kohta, et ta võtab hagi õigeks ja tunnistab hagis märgitud nõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
13.TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud, nende põhjal tehtud järeldused, tõendid, millele kohtu järeldused on rajatud, ning seadused, mida kohus kohaldas. Kohus hindab käesolevas asjas hageja esitatud kirjalikke tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hageja hagiavalduse asjaoludega. Hageja on oma 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-128763 nõude tõendamiseks tuginenud eelkõige 21.09.2025 rendilepingule, arvele nr 251, võlanõudele, sõnumivahetusele ning sõiduki kahjustuste fotodele. Nende tõendite alusel on võimalik kontrollida nii rendisuhte olemasolu, nõude suurust kui ka hageja väiteid sõiduki kahjustuste kohta.
14.Kohus loeb tuvastatuks, et hageja vormistas 21.09.2025 sõiduki Fiat Ducato rendilepingu D.W nimele ja isikukoodile. Hageja väitel tuvastati enne sõiduki üleandmist rentija isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel ning lepingule märgiti kostja andmed. Hageja on esitanud rendilepingu, millest nähtub rendisuhte vormistamine kostja andmetel. Lisaks tugineb hageja asjaolule, et lepingule märgiti kostja telefoninumber ja e-posti aadress ning et sõiduki kasutamise ja tagastamise kohta toimus sõnumivahetus. Sõnumivahetusest nähtub, et telefoninumbrilt XXX suheldi hagejaga renditud Fiat Ducato kasutamise, tagastamise ja sõidukil tekkinud vigastuste küsimustes. Muu hulgas teatati 29.10.2025 hagejale, et sõiduk asub Viljandis remondis, remondi maksumuseks kujunes 265,50 eurot ning sõidukiga alustati sõitu Viljandist Kuressaare poole. Samuti toimus sama telefoninumbri kaudu suhtlus pärast sõiduki tagastamist esitatud kahjunõude üle. Nimetatud sõnumid kinnitavad, et sõnumite saatja omas teavet sõiduki kasutamise, asukoha, remondi ja tagastamise kohta ning suhtles hagejaga sõidukiga seotud küsimustes ka pärast rendiperioodi lõppu. Kuigi menetluses on viidatud ka G.K seotusele sõiduki kasutamisega, ei muuda see asjaolu iseenesest olematuks hageja esitatud rendilepingust nähtuvat asjaolu, et leping vormistati D.W andmetel. Kohtu hinnangul tuleb neid tõendeid hinnata kogumis kostja esitatud vastuväidete ja G.K pöördumistega, kuid üksnes allkirjastamata väited ei kummuta hageja esitatud kirjalikke tõendeid lepingu vormistamise kohta kostja andmetel.
15.Kohus loeb tuvastatuks, et rendisuhtest tulenev hageja põhinõue koosneb kahest osast: 148 euro suurusest renditasust ja 1977 euro suurusest sõiduki kahjustustega seotud kulust. Hageja on täiendatud hagiavalduses nõude koosseisu selgelt eristanud ning seostanud renditasu rendilepinguga ja kahjunõude arvega nr 251. Arve nr 251 ja hageja kirjeldatud kahjustused kinnitavad hageja väidet, et pärast sõiduki tagastamist esitati sõiduki kahjustuste kõrvaldamise kuluna 1977 euro suurune nõue. Sõiduki kahjustuste fotod toetavad hageja väidet, et sõidukil esinesid kahjustused, mis olid hageja hinnangul tekkinud rendiperioodil ja mille kõrvaldamise kulu on hageja nõudesse arvestanud.
16.Kostja on vaidlustanud hagi e-kirjades, väites, et tal puudus tehinguga seos, ta ei viibinud asjaomasel ajal Saaremaal ning sõiduki tegelik rentija oli G.K . Kohus andis kostjale tähtaja nõuetekohaselt allkirjastatud vastuse ja tõendite esitamiseks ning selgitas, et Saaremaal mitteviibimise väite tõendamiseks tuleb esitada asjakohased tõendid. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nõuetekohaselt allkirjastatud vastust ega tõendeid oma väidete kinnitamiseks, sh Paides viibimise, GPS-andmete, G.K poolt sõiduki kasutamise ega kostja isikut tõendava dokumendi või isikuandmete võimaliku kasutamise kohta.
17.G.K on kohtule allkirjastamata pöördumistes teatanud, et tema oli sõiduki tegelik rentija ja võtab nõude omaks. Kohus selgitas G.K-le, et pöördumine tuleb allkirjastada ja selles tuleb selgelt märkida, kas ta tunnistab hagi. G.K ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nõuetekohaselt allkirjastatud avaldust. Seetõttu ei saa tema allkirjastamata pöördumisi käsitada nõuetekohase hagi õigeksvõtuna ega menetlusliku avaldusena, mis tooks kaasa kostja asendamise või muudaks hageja esitatud hagi eset või kostja isikut. Samuti ei saa kohus üksnes kolmanda isiku allkirjastamata e-kirjade alusel lugeda tõendatuks, et hageja ei sõlminud lepingut kostja andmetel või et hageja nõue tuleks käesolevas menetluses lahendada G.K vastu. Hageja ei ole hagi G.K vastu esitanud ega taotlenud kostja asendamist. Seega lahendab kohus asja hageja esitatud hagi piirides D.W vastu, hinnates G.K pöördumisi üksnes osana menetlusmaterjalist, kuid mitte nõuetekohaseks hagi õigeksvõtuks või poolte muutmise aluseks oleva avaldusena. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-128763
18.Eeltoodud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud rendilepingu vormistamise kostja nimele, sõiduki üleandmise rendilepingu alusel ning sellest tuleneva 2125 euro suuruse nõude. Hageja on esitanud lepingu, millel on kostja andmed, ning väitnud, et sõiduk anti üle pärast rentija isikusamasuse kontrollimist isikut tõendava dokumendi alusel. Kostja väide, et tema isikuandmeid kasutati tema teadmata või et tehingu tegi tegelikult G.K , on vastuväide, mille aluseks olevad asjaolud pidanuks kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Kuna kostja ei ole esitanud nõuetekohaseid tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks ning G.K allkirjastamata avaldused ei ole samuti nõuetekohased tõendid ega anna alust lugeda teda käesolevas menetluses hageja nõude võlgnikuks kostja asemel, ei ole hageja esitatud tõendid ümber lükatud. Seetõttu on hageja 148 euro suurune renditasu nõue ja 1977 euro suurune kahju hüvitamise nõue tõendatud.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu. Sõiduki lühiajalise tasulise kasutusse andmise leping on oma olemuselt üürileping VÕS 15. peatüki tähenduses, sõltumata sellest, et pooled on seda nimetanud rendilepinguks. VÕS § 276 lg 1 järgi on üürnik kohustatud kasutama asja hoolikalt ja vastavalt lepingule ning pärast lepingu lõppemist asja üürileandjale tagastama. Üürniku kohustuste hulka kuulub ka kokkulepitud üüri ehk renditasu tasumine. Kui üürnik jätab renditasu tasumata või tagastab asja kahjustatuna, on tegemist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega VÕS § 100 tähenduses.
20.Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Rahalise kohustuse puhul on võlausaldajal õigus nõuda tasumata summa maksmist. Käesolevas asjas on hageja tõendanud, et renditasu jäi tasumata 148 euro ulatuses. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid renditasu tasumise kohta ega muid asjaolusid, mis välistaksid tasu maksmise kohustuse, tuleb hageja renditasu nõue rahuldada.
21.VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi tuleb hüvitada kahju, mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga, ning VÕS § 128 järgi hõlmab varaline kahju muu hulgas otsest varalist kahju. Asja kahjustamise korral tuleb kahju hüvitamisel lähtuda ka VÕS § 132 põhimõttest, mille kohaselt hõlmab hüvitatav kahju asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid, kui selline parandamine on võimalik ja majanduslikult põhjendatud.
22.Hageja esitatud fotod ja arve nr 251 kinnitavad hageja väidet sõiduki kahjustuste ja nende kõrvaldamise maksumuse kohta. Kostja ei ole neid asjaolusid nõuetekohaselt vaidlustanud ega esitanud tõendeid, mis annaksid aluse järeldada, et kahjustused ei tekkinud rendisuhte ajal või et parandamiskulu oleks ebamõistlik. Seetõttu on hageja kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1, § 127, § 128 ja § 132 alusel põhjendatud.
23.Nagu eespool punktis 17 märgitud, ei ole G.K allkirjastamata avaldused nõuetekohased menetluslikud avaldused, mis annaksid aluse käsitada nõuet tema vastu esitatuna, asendada kostjat või lugeda hagi tema poolt õigeks võetuks. Tsiviilasja lahendamisel lähtub kohus hageja esitatud hagist, selles nimetatud kostjast ning nõuetekohaselt esitatud ja hinnatavatest tõenditest. Kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta kostja ja G.K võimaliku sisesuhte ega kostja isikuandmete võimaliku kasutamise õiguspärasuse kohta. Need küsimused ei ole käesoleva hagi ese. Samuti ei saa kohus üksnes kostja paljasõnalise väite ja G.K allkirjastamata avalduse alusel lugeda tõendatuks, et kostja isikuandmeid kasutati tema teadmata või tahte vastaselt. Seetõttu ei takista kostja ja G.K vahelise võimaliku sisesuhte olemasolu hageja nõude lahendamist kostja vastu käesolevas menetluses. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-128763
24.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2125 eurot, millest 148 eurot on tasumata renditasu ning 1977 eurot sõiduki kahjustamisest tulenev kahjuhüvitis. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukulud muu hulgas riigilõiv. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivu 350 euro väljamõistmist. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ning hageja tasutud riigilõiv 350 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.