Five Inkasso OÜ hagi EK-Meistrid OÜ vastu võlgnevuse 403,82 euro, viivise 682,46 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1126,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Five Inkasso OÜ seaduslik esindaja M. O.
(registrikood 11215364),
Kostja EK-Meistrid OÜ seaduslik esindaja E. K.
(registrikood
Asja läbivaatamine
14341555),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista EK-Meistrid OÜ-lt Five Inkasso OÜ kasuks võlgnevus 403,82 eurot, viivis 403,82 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 25% ulatuses Five Inkasso OÜ kanda ja 75% ulatuses EKMeistrid OÜ kanda.
2.Välja mõista EK-Meistrid OÜ-lt Five Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena 210 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse
edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Five Inkasso OÜ (hageja) esitas 12.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EK-Meistrid OÜ (kostja) vastu 807,64 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 29.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.06.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 403,82 eurot, viivise 682,46 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja 13.03.2023 raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. 03.07.2024 teavitas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjat kirjalikult, et seoses kostja võlgnevusega FIVE Raamatupidamine OÜ-le, on raamatupidamisteenuse osutamine peatatud. Kostja vastas FIVE Raamatupidamine OÜ-le 04.07.2024 küsimusega, majandusaasta aruande hinna osas ja palus teenuse osutamist mitte jätkata. Samal päeval vastas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale selgituse majandusaasta aruande hinnastamise osas. 17.07.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale meeldetuletus tasumata arvete osas. 23.07.2024 vastas kostja, et tasub arved hilinemisega, kuna ettevõtte tegevus on peatatud ning andis teada, et tasub iga kuu ühe arve. 24.07.2024 vastas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale, et arvestab kostja ettepanekuga. 11.09.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale uue meeldetuletuse tasumata arvete osas. 12.09.2024 saatis kostja kirja FIVE Raamatupidamine OÜ-le, et tasus ühe arve ära. 26.11.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale uuesti meeldetuletuskirja tasumata arvete osas, kostja sellele ei vastanud ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostja poolsest tegevusetusest tulenevalt loovutas 06.12.2024 FIVE Raamatupidamine OÜ kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 nõude hagejale. Hageja saatis kostjale 11.12.2024 kirjalikud teatised. Kostja tasus peale hageja poolt teatiste edastamist osaliselt võlgnevuses olevad arved ajavahemikul 19.12.2024-12.02.2025 osade kaupa enda initsiatiivil FIVE Raamatupidamine OÜ arvelduskontole. Kostjal jäi tasumata veel arve nr 4522 summas 403,82 eurot. Kuna kostjal tekkis FIVE Raamatupidamine OÜ-le võlgnevus ka oma teise ettevõttega, mille osas FIVE Raamatupidamine OÜ loovutas samuti nõude hagejale, edastas hageja kostjale meeldetuletuskirju tasumata nõuete osas puudutades kostja mõlemat ettevõtet. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse 26.03.2025. Hageja ja kostja vahel toimus 26.03.2025 ja 27.03.2025 kirjavahetus. 28.03.2025 saatis kostja hagejale uue kirja, millele hageja vastas 03.04.2025.
Hagejale teadaolevalt ei ole kostja FIVE Raamatupidamine OÜ-le pretensioone esitanud. FIVE Raamatupidamine OÜ kohtus kostjaga enne 2023 majandusaasta aruande sisestamist Äriregistrile ning peale kohtumist esitas kostjale kirjalikult e-posti aadressile XXX raamatupidamise aruanded. 27.06.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale kirja eposti aadressile XXX 2023 majandusaasta aruande sisestamise kohta ning palus kostjal see Äriregistrile tähtaegselt ära esitada. 03.07.2024 teavitas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjat raamatupidamisteenuse osutamise peatamise osas seoses kostja võlgnevustega. FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamisteenuse lepingu p 5.5 kohaselt on FIVE Raamatupidamine OÜ-l õigus peatada tööde teostamine juhul, kui klient ei ole tasunud arvet õigeaegselt. Tööde teostamine jätkub pärast arve tasumist. Kostja ei esitanud vastuväiteid antud nõude osas ei FIVE Raamatupidamine OÜ-le ega hagejale kuni 23.05.2025 esitatud vastuväiteni makseettepanekule. Lisaks tasus kostja FIVE Raamatupidamine OÜ arvelduskontole võlgnevust enda initsiatiivil osade kaupa ajavahemikus 19.12.202412.02.2025. Seetõttu ei ole kostja põhjendus korrektne, ei oma õiguslikku alust ega ole tõendatud. Antud hagi puhul loetakse viivise määraks FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja vahelise lepingu p-s 5.3 toodud määr 0,5% päevas. Arve nr 4522 maksetähtaeg oli 09.07.2024, 13.06.2025 seisuga on põhinõude tasumisega viivitatud päevi 338. Seega on viivis 682,46 eurot.
4.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et FIVE Raamatupidamine OÜ koostatud 2023 majandusaasta aruandes esinesid sisulised vead. FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja kohtusid enne 2023 majandusaasta aruande esitamist ning lisaks saatis FIVE Raamatupidamine OÜ enne aruande esitamist ka kostjale aruande tutvumiseks. Kostja 10.07.2025 vastusest nähtub, et kostja viitab vigadele seoses majandusaasta aruande ühele osale, milleks on tegevusaruanne. Antud juhul on tegemist ettevõtte juhtkonna poolse kohustusega, kus tuuakse ära ettevõtte olukord antud majandusaastal ning kirjeldatakse, millised plaanid on juhtkonnal seoses ettevõtte tegevusega järgmisel majandusaastal. Kostja ei olnud FIVE Raamatupidamine OÜ raamatupidajale andnud suuniseid ning õigusi tegevusaruande koostamiseks. FIVE Raamatupidamine OÜ ja hageja on kostjale korduvalt selgitanud, et kostjale antakse üle kõik soovitud raamatupidamise andmed hetkest, mil kostja tasub võlgnevuse. Põhinõude aluseks olev arve on õiguspärane, tõendatud, arve on esitatud vastavalt FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja vahelisele raamatupidamisteenuse lepingule. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja FIVE Raamatupidamine OÜ vahelise raamatupidamisteenuse lepinguga oli kindlaks määratud viivisemäär 0,5 % päevas ning kostja on sellega ka kursis.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Arve nr 4522 ei ole õiguslikult põhjendatud. Tegemist on tasunõudega teenuse eest, mida ei ole osutatud lepingutingimustele vastavalt. FIVE Raamatupidamine OÜ koostas 2023 majandusaasta aruande, millel esinesid mitmed sisulised vead. Vastava vea kohta edastati raamatupidajale e-kiri, kuid sellele vastati, et enne arvete tasumist ei tehta midagi. Teenus peatati. Seetõttu oli kostja sunnitud aruande iseseisvalt muutma, uuesti äriregistrisse sisestama ning alles seejärel selle esitama korrektselt. Hoolimata sellest, et teenust ei osutatud korrektselt ja vigu ei parandatud, esitati arve. See ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega
lepingulise sisuga. Klient ei ole kohustatud tasuma teenuse eest, mida ta pidi ise parandama ja lõpuni viima. FIVE Raamatupidamine OÜ ei ole siiani tagastanud kostjale 2024 aasta juuli seisuga raamatupidamise algdokumente (sh pearaamat, saldod, jms). Sellest tingituna oli kostja sunnitud juulikuuni kogu raamatupidamise taastama, et uus raamatupidaja saaks jätkata teenuse osutamist. Kuna põhinõue ise on vaieldav ning arve ei olnud aluseks õiguspärasele ja lõpuni osutatud teenusele, ei saa sellele tuginevalt tekkida ka viivise ega sissenõudmiskulude nõuet. Hageja poolt nõutud viivise määr 0,5% päevas ei vasta seadusest tulenevale mõistlikkuse põhimõttele ega ka VÕS § 113 lg 1 alusel määratud viivise arvestuslikule alusele. Nõutud 0,5% päevas ehk 182,5% aastas on ebaproportsionaalselt kõrge ning tuleb lugeda tühiseks seadusest tulenevate piiride ületamise tõttu.
7.Hageja väide, nagu olnuks 2023 majandusaasta aruanne korrektne, ei vasta tõele. Aruandes esines sisulisi vigu, mille kohta on kostja esitanud kirjalikud märkused. Hageja esindaja vastas, et enne varasemate arvete tasumist ei parandata aruannet ega jätkata teenuse osutamist. Seega jättis hageja lepingujärgse kohustuse täitmata, mistõttu ei saa tekkinud arvet lugeda õiguspäraseks. Hageja ei ole seniajani tagastanud 2024 aasta juuli seisuga algdokumente (sh pearaamat ja muud vajalikud raamatupidamise dokumendid). Kostja pidi kulutama täiendavaid ressursse, et raamatupidamine taastada ja teine teenuseosutaja saaks tööd jätkata. See kinnitab hageja lepingurikkumist ja osutatud teenuse puudulikkust. Hageja poolt nõutud viivisemäär 0,5% päevas (182,5% aastas) on vastuolus hea usu põhimõtte ja VÕS § 113 lg 1 mõttega. Tegemist on ebaproportsionaalse ja karistusliku intressiga, mis ületab lubatud mõistlikkuse piiri.
8.Kostja täpsustab, et 2023 majandusaasta aruanne ei olnud nõuetekohaselt koostatud ning sisaldas puudusi. Aruanne ei olnud lõplikult viimistletud ega esitamiskõlbulik ning selles esines ebatäpsusi võrreldes tegelike andmetega. Kostja juhtis nendele puudustele tähelepanu e-kirjaga, kuid FIVE Raamatupidamine OÜ keeldus paranduste tegemisest enne arvete tasumist. Eeltoodust tulenevalt jäi teenus sisuliselt lõpetamata ning kostja oli sunnitud aruande ise parandama ja esitama. Hageja poolt nõutud viivisemäär 0,5% päevas (182,5% aastas) on ebamõistlikult kõrge ning vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud sellises ulatuses kahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Hageja nõuab kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ja viivist raha maksmise kohustuste täitmisega viivitamise eest ning sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võla sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse VÕS § 1131 lg 1.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
-
13.03.2023 sõlmisid FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (dtl 28-34); 03.07.2024 teavitas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjat kirjalikult, et seoses kostja võlgnevusega FIVE Raamatupidamine OÜ-le, on raamatupidamisteenuse osutamine peatatud (dtl 45); kostja vastas FIVE Raamatupidamine OÜ-le 04.07.2024 küsimusega, majandusaasta aruande hinna osas ja palus teenuse osutamist mitte jätkata (dtl 46); 04.07.2024 vastas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale selgituse majandusaasta aruande hinnastamise osas (dtl 47); 17.07.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale meeldetuletus tasumata arvete osas (dtl 48); 23.07.2024 vastas kostja, et tasub arved hilinemisega, kuna ettevõtte tegevus on peatatud ning andis teada, et tasub iga kuu ühe arve (dtl 49); 24.07.2024 vastas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale, et arvestab kostja ettepanekuga (dtl 50); 11.09.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale uue meeldetuletuse tasumata arvete osas (dtl 51); 12.09.2024 saatis kostja kirja FIVE Raamatupidamine OÜ-le, et tasus ühe arve ära (dtl 52-53); 26.11.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale uuesti meeldetuletuskirja tasumata arvete osas (dtl 54), kostja sellele ei vastanud ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul; 06.12.2024 loovutas FIVE Raamatupidamine OÜ nõuded hagejale (dtl 36-41); hageja saatis kostjale 11.12.2024 kirjalikud teatised nõude loovutamise kohta (dtl 5657); kostja tasus peale hageja poolt teatiste edastamist osaliselt võlgnevuses olevad arved ajavahemikul 19.12.2024-12.02.2025 osade kaupa enda initsiatiivil FIVE Raamatupidamine OÜ arvelduskontole (dtl 58); kostjal on tasumata arve nr 4522 summas 403,82 eurot; hageja saatis 26.03.2025 kostjale meeldetuletuse (dtl 59); hageja ja kostja vahel toimus 26.03.2025 ja 27.03.2025 kirjavahetus (dtl 60-61); 28.03.2025 saatis kostja hagejale uue kirja, millele hageja vastas 03.04.2025 (dtl 6266); FIVE Raamatupidamine OÜ kohtus kostjaga enne 2023 majandusaasta aruande sisestamist Äriregistrile ning peale kohtumist esitas kostjale kirjalikult e-posti aadressile XXX raamatupidamise aruanded (dtl 67); 27.06.2024 saatis FIVE Raamatupidamine OÜ kostjale kirja e-posti XXX 2023 majandusaasta aruande sisestamise kohta ning palus kostjal see Äriregistrile tähtaegselt ära esitada (dtl 68).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt tasumata arve tasumist, st vaidluse all on arve nr 4522 (dtl 42). Samuti on pooltel vaidlus viivise suuruse üle.
14.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on esitanud tasu nõude seoses raamatupidamisteenuste osutamisega.
15.Asja materjalidest nähtuvalt ja vaidlustamata asjaolude kohaselt oli raamatupidamisteenuse osutamise lepingus kokku lepitud tasu maksmises. Tasu kokkulepe tuleneb lepingu üldtingimustest, mille kohaselt on kuutasu 352 eurot + käibemaks. Samuti on lepingu lisas raamatupidamisteenuste hinnakiri (dtl 33-34). Hinnakirjast nähtuvalt on majandusaasta aruande koostamise hind ühe kuu tasu (2023 aasta perioodil), miinimumhind on 150 eurot + käibemaks. Seetõttu on kostjale 2023 majandusaasta aruande koostamise eest väljastatud vaidlusalune arve summas 331 eurot + käibemaks.
16.Lepingu p 1.1. kohaselt osutab Five Raamatupidamine OÜ kliendile (kostjale) vastavalt kostja poolt esitatud dokumentidele ja informatsioonile raamatupidamisteenust, mis koosneb lepingu üldtingimustes sätestatud paketihinna (baashind) eest osutatavatest teenustest ja lepingu lisatingimustes loetletud lisateenustest. Lepingu p-s 1.2. on pooled kokku leppinud, et baashinna eest osutatakse järgmisi teenuseid Eesti Vabariigi seadustest lähtuvalt: 1.2.1. Raamatupidamise algdokumentide kronoloogiline järjestamine, käibemaksuseaduses ja raamatupidamisseaduses algdokumendile sätestatud nõuetele vastavuse kontroll ja raamatupidamisregistrites kirjendamine; 1.2.2. Põhivara arvestuse pidamine, sh amortisatsiooni arvestamine. Pearaamatu koostamine ja sularaha liikumise arvestus ning konteerimine; 1.2.3. Ostu- ja müügiaruannete koostamine ja väljastamine kuu lõikes. Aruannete väljastamine (bilanss, kasumiaruanne, rahavooaruanne, pea-/päevaraamatu väljavõte); 1.2.4. Finantsaruannete koostamine ja väljastamine kuu lõikes; 1.2.5.Raamatupidamisregistrite väljavõtte, bilansi ja kasumiaruande kontode saldode väljatrüki esitamine kliendile; 1.2.6. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni Eestis (TSD) ning käibedeklaratsiooni Eestis (KMD) koostamine ja esitamine kostja nimel Maksu- ja Tolliametile sh kostja esindamine ka teistes riigiasutustes. Lepingu p-s 2 on kokku lepitud teenuse osutamise kord, p-s 3 Five Raamatupidamine OÜ kohustused ja õigused ning p-s 4 kostja kohustused ja õigused. Lepingu p 5.1. järgi on lepingu sõlmimisel kuutasu välja toodud esilehel, millele lisandub käibemaks. Lepingu hinda korrigeeritakse iga kolme kuu tagant vastavalt töömahu suurenemisele või vähenemisele. Vastavalt lepingu p-le 5.2. toimub maksmine üks (1) kord kuus vastavalt Five Raamatupidamine OÜ poolt esitatud arve alusel. Lepingu p 5.5. kohaselt on Five Raamatupidamine OÜ õigus peatada tööde teostamine juhul, kui kostja ei ole tasunud arvet õigeaegselt. Tööde teostamine jätkub pärast arve tasumist.
17.Kostja väidete kohaselt ei osutanud hageja teenust lepingutingimustele vastavalt, 2023 majandusaasta aruandes esines sisulisi vigu, mille kohta on kostja esitanud kirjalikud märkused. Kohus selgitas 27.02.2026 määrusega pooltele tõendamiskoormist ning palus kostjal konkreetselt viidata, milliseid lepingu punkte on hageja väidetavalt rikkunud ning millised vead esinesid ja millised märkused kostja esitas hagejale. Kostja ainult täpsustas, et 2023 majandusaasta aruanne ei olnud nõuetekohaselt koostatud ning sisaldas puudusi, aruanne ei olnud lõplikult viimistletud ega esitamiskõlbulik ning selles esines ebatäpsusi võrreldes tegelike andmetega.
18.Kohtu hinnangul ei ole kostja ülaltoodud väited menetluses tõendamist leidnud. Vaidlus puudub, et FIVE Raamatupidamine OÜ ja kostja kohtusid enne 2023 majandusaasta aruande esitamist ning lisaks saatis FIVE Raamatupidamine OÜ enne aruande esitamist ka kostjale aruande tutvumiseks. Kostja 10.07.2025 vastusest nähtub, et kostja viitab vigadele seoses majandusaasta aruande ühele osale, milleks on tegevusaruanne. Antud juhul on tegemist ettevõtte juhtkonna poolse kohustusega, kus tuuakse ära ettevõtte olukord antud majandusaastal ning kirjeldatakse, millised plaanid on juhtkonnal seoses ettevõtte tegevusega
järgmisel majandusaastal. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks andnud FIVE Raamatupidamine OÜ raamatupidajale suuniseid ning õigusi tegevusaruande koostamiseks.
19.Asja materjalidest nähtub, et 03.07.2024 teavitas FIVE Raamatupidamine OÜ kostjat kirjalikult, et seoses kostja võlgnevusega FIVE Raamatupidamine OÜ-le, on raamatupidamisteenuse osutamine peatatud. Kostja vastas FIVE Raamatupidamine OÜ-le 04.07.2024 küsimusega, majandusaasta aruande hinna osas ja palus teenuse osutamist mitte jätkata. Lepingu p 5.5. kohaselt on FIVE Raamatupidamine OÜ-l õigus peatada tööde teostamine juhul, kui kostja ei ole tasunud arvet õigeaegselt ning tööde teostamine jätkub pärast arve tasumist. Lisaks on pooled lepingu p-s 7.4. kokku leppinud, et hageja ei vastuta kostja kahjude, täiendavate kulude ja punktis 2 sätestatud kohustuse mittetähtaegse täitmise eest, mis on tingitud kostja poolt lepingus ette nähtud kohustuste täitmata jätmisest. Samuti ei vastuta hageja kostjale tekkinud kahjude, täiendavate kulude ja punktis 2.2. sätestatud kohustuste mittetähtaegse täitmise eest, mis on tekkinud punktis 5.5. sätestatud juhul teenuse osutamise peatamise tõttu. Kostja on ise esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja oli nõus asjaga edasi liikuma kui kostja tasub oma võla (vt dtl 86). Vaidlus aga puudub, et kostja ei ole siiani võlga tasunud.
20.Käsundisaaja tasu saamise õigus sõltub sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud (vt P. Varul. Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, § 628, p 3.1, lk 627). Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille esimese lõike kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. VÕS § 621 lg 3 sätestab, et kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. VÕS § 621 lg 4 sätestab, et käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lg-tes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks.
21.Kohus on ülaltoodust lähtudes seisukohal, et teenust on arvele vastavalt kostjale osutatud ja osutatud raamatupidamisteenus vastas objektiivselt kostja huvidele. Tasu maksmise kohustus muutus VÕS § 82 lg-st 2 ja lepingu üldtingimustest tulenevalt sissenõutavaks 7 päeva möödumisel arve esitamisest. Seega muutus hageja põhinõue, millele vastavalt ta kostjale arve esitas, sissenõutavaks 09.07.2024. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja tasu nõue summas 403,82 eurot rahuldamisele.
22.Kohtu hinnangul kuulub hageja poolt esitatud viivisenõue rahuldamisele osaliselt. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu ps 5.3. kokku leppinud, et viivist arvestatakse tasumata summast 0,5% päevas. Sama
viivisemäär nähtub ka kostjale esitatud arvetelt. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tasumata põhinõudelt.
23.Kostja on sisuliselt taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
24.Kohus leiab, et käesolevas asjas esinevad alused kostjalt nõutava viivise vähendamiseks. Viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mis tehakse võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi ning pooled ei ole seda käesoleval juhul ka väitnud. Viivisenõude suurust tuleb seega võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kohtu hinnangul tuleb ühelt poolt arvestada asjaoluga, et hageja poolt nõutud viivisemäär 0,5% tasumata summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest on oluliselt suurem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud nö seadusjärgsest määrast. Kostja ei ole põhikohustust käesoleva ajani täitnud. Seega kohus arvestab ka viivituse pikkust. Kummalgi poolel ei ole kohtule esitatu põhjal ülekaalukaid huve, mida tuleks VÕS § 162 lg 1 kontekstis õiguslikult arvestada. Kohtule ei ole esitatud kontrollitavaid väiteid ega tõendeid hageja või kostja majandusliku olukorra kohta.
25.Arvestades ülaltoodut, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks vähendada nõutavat viivist selliselt, et kostjalt nõutav viivis ei ületaks otsusega väljamõistetava põhinõude (s.o 403,82 eurot) suurust.
26.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus on võlausaldajal juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused, mis praegusel juhul on täidetud. 40 euro suurust hüvitist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei ole oluline, kas viivisega on põhimõtteliselt juba ka kaetud teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on võla sissenõudmise tõttu kandnud. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Samas erinevalt viivisest, mille summa kasvab pidevalt makseviivituses oldud aja jooksul, on sissenõudmiskulude 40-eurone hüvitis ette nähtud ühe kindla fikseeritud summana, mille suurus ei muutu ajas. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Samuti on pooled lepingu p-s 5.3. kokku leppinud meeldetuletustasudes selliselt, et arve tasumata jätmise korral maksab kostja saadetud meeldetuletuskirjade eest järgnevalt: 5.4.1. esimene meeldetuletuskiri iga tähtaegselt tasumata summa kohta saadetakse kostjale tasuta;
5.4.2.iga järgneva meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud seoses meeldetuletuskirjade kostjale saatmisega. Kuna meeldetuletuskirjade saatmine on
põhjendatud ja sellise kulu eesmärk on olnud võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude ärahoidmine, siis leiab kohus, et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.
27.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 403,82 eurot, viivise 403,82 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 75% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda.
30.Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 117-118), mille järgi on tema menetluskuludeks tasutud riigilõiv 280 eurot (dtl 69-70).
31.Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti on kostja kinnitanud, et temal menetluskulud puuduvad.
32.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
33.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).
34.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 210 eurot (s.o 280 eurost 75%).
35.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.