Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. juuli 2026
Tsiviilasja number
2-24-9969
Tsiviilasi
Ülo Tuvi hagi Askersund Trading Osaühingu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. novembri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ülo Tuvi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7010 eurot 36 senti
Asja läbivaatamine
16. juuni 2026. a kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant)
XXXXXXXXXXXX),
Mölder
Ülo Tuvi (isikukood lepinguline esindaja Tiina
Kostja (vastustaja) Askersund Trading Osaühing (registrikood 10414518), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 11. novembri 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-9969 hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, muuta sellega seoses menetluskulude jaotust ning tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
2.Mõista Askersund Trading Osaühingult Ülo Tuvi kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot ning sellelt summalt (1000 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 11. novembri 2025. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Võtta kahjunõude vähendamine, s.o hagi tagasivõtmine 3482 euro 4 sendi ulatuses, vastu ning jätta selles ulatuses hagi läbi vaatamata.
2.Rahuldada hagi kahjuhüvitise 7010 euro 36 sendi ja sellelt seadusjärgse viivise saamiseks osaliselt.
3.Mõista Askersund Trading Osaühingult Ülo Tuvi kasuks välja kahjuhüvitis 1000 eurot ning sellelt summalt (1000 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata."
5.Jätta mõlema kohtuastme menetluskulud 70% ulatuses Ülo Tuvi ja 30% Askersund Trading Osaühingu kanda.
6.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks Tartu Maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ülo Tuvi (hageja) esitas 28. juunil 2024 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista Askersund Trading Osaühingult (kostja) hageja kasuks välja 10 492 eurot 40 senti ning sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
10.oktoobri 2025. a kohtuistungil vähendas hageja enda põhinõude 7010 euro 36 sendini, võttes põhinõude 3482 euro 4 sendi ulatuses osaliselt tagasi. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 2024. aastal X vallas XXXXXXX külas XXX kinnistul (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX) metsa raietöid, mille käigus sõideti hageja 2(10)
nõusolekuta läbi hagejale kuuluvate XX (XXXXXXXXXXXXXX) ja XXXXXXX (XXXXXXXXXXXXXX) kinnistute (hageja kinnistud). Kostja rajas hageja maale omavoliliselt metsamaterjali ladustamiseks laoplatsi ja tegi ekskavaatoriga pinnase- ja kaevetöid autode ümberpööramiseks, mille tulemusel hävis hageja istutatud noor mets. Kahjustatud aladel kasvas hageja istutatud noor kuusik, mille vanus oli kahjustuse tekkimise ajaks 8–13 aastat. Kahju kõrvaldamiseks tuleb ala taastada. See eeldab pinnase ettevalmistamist, istutusaukude kaevamist, uute istikute ostmist ja nende istutamist. Arvestades, et istutada on vähemalt 610 istikut (vähendatud haginõude järgi), on pinnase ettevalmistamise, kuuseistikute, nende transpordi ja istutamise kogumaksumus 7010 eurot 36 senti (sh käibemaks). Hageja hinnangul tekitas kostja kahju hooletu ja loata tegevusega, rikkudes tema omandiõigust (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5). Hageja soovib kahju hüvitamist ühekordse maksega, kuna metsa taastamise kulud tuleb teha korraga. Kahju tekkimist ning taimede paiknemist kahjusatud alal kinnitavad eelkõige Keskkonnaameti läbi viidud kontrolli protokoll ja metsaregistri väljavõtted. Samuti esitas hageja tõendid kahjustatud alale metsa istutamisest tekkinud kulude kohta. Ebaõige on kostja väide, nagu ei vastutaks ta tekkinud kahju eest, kuna raietöid tegi väidetavalt OÜ Puutuul. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus on sätestatud, et raieõiguse ostja peab täitma müüja ehk kostja nõudeid metsaseaduse ja teiste õigusaktide järgimiseks. Seega jäi vastutavaks kostja. Kui kostja leiab, et kahju põhjustas keegi teine, võib tal olla omakorda nõudeõigus tegeliku kahjutekitaja vastu, kuid see ei vabasta teda vastutusest hageja ees. Kostja väide, et teel taimi ei kasvanud, on vastuolus Keskkonnaameti paikvaatluse akti järeldustega. Aktist nähtub, et metsamaterjali ladustamiseks oli sõidetud võõrale kinnistule ka väljaspool teid, sh looduslikule lagedale ja osaliselt metsamaale ilma maaomaniku loata.
Kostja vaidles hagile vastu.
Hageja ei ole tõendanud väidetava kahju olemasolu, selle suurust ega põhjuslikku seost kostja tegevusega. Samuti ei ole tõendatud kostja õigusvastane käitumine. Raietöid XXX kinnistul tegi OÜ Puutuul, millele kostja oli metsa omandiõiguse ja raieõiguse üle andnud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga. Kostja ei vastuta seetõttu hageja väidetava kahju eest. Väidetavalt kahjustatud ala on tegelikult tee, mis viib XXX kinnistule ja sealt edasi XXXXXX kinnistule. See tee oli ainus ligipääs juba enne, kui hageja sai XX ja XXXXXXX kinnistute omanikuks. Seda teed kasutati ka enne 2024. aasta raiet nii metsa väljaveoks kui ka tavapäraseks liikumiseks. Teel ei olnud enne vedu ega pärast vedu ühtegi istutatud puud ega taime. Lähtudes hageja väidetest taimede istutamise kohta teele, olid istikud kuni 30 cm kõrgused ja heina sees märkamatud. Väljaveoteede ümbruses ei ole samuti näha ühtegi istutatud kuuske, vaid üksikud kuni 50 cm kõrgused puud ning kogu ümbrus on kaetud vaid vaarikavõsa ja heinaga. Laoplats, mille osas hageja kahju väidab, oli juba varem hageja enda poolt kasutusel metsamaterjali hoiustamiseks. Hageja väidetud kahju suurus on liialdatud. Kui ühe istiku hind on 28 senti, oleks 1000 istiku maksumus vaid 280 eurot. Samas on kostja õigusrahu huvides hagejale maksnud 1000 eurot, mis on tegelikust võimalikust kahjust tunduvalt suurem. Hagejal ei olnud alust istutada suuri puid alale, kus enne puudusid taimed.
MAAKOHTU LAHEND
3(10)
3.Maakohus võttis 11. novembri 2025. a otsusega vastu hageja hagi tagasivõtmise 3482 euro 4 sendi ulatuses ning jättis selles ulatuses hagi läbi vaatamata. Hageja muude nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 840 eurot. Kuigi raietöid tegi raieõiguse omandanud kostja lepingupartner OÜ Puutuul, ei olnud raieõiguse omandaja iseseisev tehingupartner ning kostja kui metsaomanik pidi tema tegevust kontrollima nii seaduse kohaselt (metsaseaduse (MS) § 42 lg 1 p 2) kui ka metsa raieõiguse võõrandamise lepingu p 7.1 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud p 7.2) alusel. Lepingu järgi oli müüjal (kostjal) õigus kontrollida tehtavaid töid ning juhul, kui ostja ei täida või rikub seaduses või lepingus sätestatud tingimusi, oli müüjal õigus peatada tööd kuni nõuete täitmiseni. Pooled ei vaidle, et hageja on XX ja XXXXXXX kinnistute omanik ning et kostjale kuuluval XXX kinnistul tehti 2024. aastal metsa raietöid. Ühtlasi puudub vaidlus, et XXX kinnistu külgneb hagejale kuuluva XXXXXXX kinnistuga ning kostja lepingupartner kasutas metsamaterjali väljaveoks teed, mis kulges läbi XX ja XXXXXXX kinnistute. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lepingupartner kasutas Keskkonnaameti poolt kahjustusalana märgitud kogu maa-ala (sh nii ülemist, alumist kui ka läänepoolset osa), rajas omavoliliselt läbipääsu ning tegi kaevetöid, mille tagajärjel sai kahjustada eraldistel nr 3 ja 4 kasvanud noor mets. Selline tegevus kujutaks endast hageja omandi või sellega sarnase õiguse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kostja ei olnud maakohtu hinnangul tõendanud, et tal oli hageja luba metsamaterjali vedamiseks läbi hageja kinnistute või laoplatsi rajamiseks ja kasutamiseks. Seega viibis ja tegutses kostja lepingupartner hageja kinnistutel omavoliliselt, rikkudes nii keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 kui ka MS § 35 sätteid. Seonduvalt kostja väidetega, et tema lepingupartner kasutas üksnes alumist teelõiku, mis kulges XXX kinnistule, ei pidanud kohus tõendatuks hageja väidet, et kogu 0,5 ha suurune ala oleks kahjustatud. Juba ainuüksi asjaolu, et osa hageja nimetatud 0,5 ha suurusest alast langeb kokku olemasoleva kokkuveoteega, välistab järelduse kogu ala kahjustamisest. Hageja on ise kohtuistungil kinnitanud, et "tee kulgeb alumist äärt pidi ja kõik on ka kaardilt näha" ning lisaks märkinud, et "esimese tee jupi osas meil nõudeid ei ole, see tee oli ja on praegu ka olemas". Sellest tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue, mis tugineb väitele 0,5 ha suuruse ala kahjustamisest, ei vasta tegelikkusele, kuna hageja on ise välistanud osaliselt selle ala (s.o olemasoleva tee esimese lõigu) kuulumise nõude alla. Hageja kinnistutel on olemas tee, mis suundub XXX kinnistule. Maakohtu hinnangul ei olnud alust järeldada, et see tee XXX kinnistu suunas äkitselt katkes või lõppes enne kostja kinnistu piiri. Seda kinnitab ka kaardil XXX kinnistult edasi kujutatud punktiirjoon, mis viitab tee jätkumisele. Samuti võimaldavad hageja kohtuistungil antud selgitused järeldada, et tee hageja kinnistutel siiski eksisteerib ja kulgeb XXX kinnistu suunas. Seetõttu ei pidanud kohus tõendatuks hageja väiteid, et tee tekkis kostja tegevuse tagajärjel. Maakohus ei lugenud samuti tõendatuks hageja väidet, et kostja lepingupartner rajas hageja kinnistute ülemisse ossa metsamaterjali veoks omavoliliselt tee. Maakohus leidis, et hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et sellel teel oleks liikunud suured metsamasinad või muu rasketehnika, kuna puuduvad sügavad rööpad, pinnasekahjustused või muud tunnused, mis viitaksid sellise tehnika kasutamisele. Samuti on Keskkonnaameti kontrolli protokollile lisatud jooniselt 1 näha, et piirjoonega ala on toonilt selgelt heledam ja ei ole kaetud tiheda metsakasvuga. Alal on näha ühtlast, sirgjoonelist ja reljeefi järgivat vormi, mis eristub ümbritsevast tumedamast ning tihedama taimkattega maastikust. 4(10)
Pooled vaidlevad selle üle, kas platsiala ja vall, mis on näha hageja esitatud fotol faili lõpuga nr 0113, on tekkinud kostja lepingupartneri tegevuse tulemusel või olid need olemas juba varem. Kohus leidis, et platsiala oli olemas juba enne kostja tellitud raiet. Kaardilt on tuvastatav kahe suuna ristumiskoht ning hageja ise on kohtuistungil avaldanud, et kasutas sama ala varem metsamaterjali ladustamiseks, ehkki väiksemas ulatuses. Kostja tellitud tööde käigus võidi kõnealust platsiala suureneda. Läänepoolsel alal tähisega "07" alal olnud tee oli kohtu järelduste kohaselt olemas juba enne kostja lepingupartneri tegevust, kuid kostja lepingupartner kasutas seda metsaveotööde käigus. Nii kaardilt kui ka fotolt nr 0107 nähtub, et läänepoolne, kohtuistungil kaardile numbriga 07 märgitud punase piirjoonega ala kujutab endast heledamat ja sirgjoonelisemat riba, mis eristub ümbritsevast tumedamast ja tihedama taimkattega alast. Fotol on näha, et tee pind on tihenenud ja tasane, mitte värskelt kaevatud ega lahti aetud. Tee servades kasvav madal võsa ja rohttaimestik viitavad, et tee on olnud olemas juba pikemat aega ning selle piirjooned on kujunenud varem. Need tunnused näitavad, et tegemist ei ole hiljuti rajatud teega, vaid varasemalt olemas olnud sihi või teealusega, mida on hiljem kasutatud. Arvestades, et kohus on tuvastanud kostja lepingupartneri poolt oranžiga märgitud ala kasutamise metsaveoks ja raiejäätmete ladustamiseks, peab kohus tõenäoliseks, et suurte metsaveokite liikumise hõlbustamiseks kasutati sisse- ja väljasõiduks nii eratee sildi juures paiknevat teed kui ka läänepoolset teed nr 07. Kuigi Keskkonnaameti protokollist nähtub, et puitmaterjali ladustamiseks ja väljaveoks sõideti võõrale kinnistule nii loodusliku lageda kõlviku kui ka väiksemas ulatuses metsamaa kõlviku osas, kasutades metsamasinaid väljaspool teid ja ilma maaomaniku loata, ei olnud menetluses esitatud tõenditest kohtu hinnangul võimalik järeldada, milline konkreetne väiksem metsamaa ala see oli. Kuigi kostja lepingupartner kasutas hageja kinnistuid metsaveoks ja raiejäätmete ladustamiseks, ei ole tõendatud, et nende tööde käigus oleks põhjustatud hagejale varalist kahju kuusenoorendike kahjustamise näol hageja osundatud määras. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et puud kasvasid ka teedel. Esitatud fotodelt ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et kuused kasvasid teel või selle vahetus läheduses. Metsaregistris kajastatud kuuskede vanuse ja kõrguse andmed kinnitavad küll noorendike olemasolu vaidlusalustel eraldisel tervikuna, kuid need ei võimalda järeldada konkreetset kasvukohta teedel ega tuvastada, millises ulatuses või kas üldse olid istikud metsatööde piirkonnas. Ka Keskkonnaamet on märkinud, et metsamasinate sõidutee täpsem fikseerimine eeldaks droonipõhist kontrolli, kuid kontrolli teostamise ajal ei olnud see õhuruumi piirangute tõttu võimalik. Seetõttu ei ole tõendatud, et kostja lepingupartneri tehtud metsatööde käigus XX ja XXXXXXX kinnistutel kasvavaid kuuseistikuid kahjustati, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, ja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 7010 eurot 36 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei eita hageja kinnistute kasutamist. Samas nõustus kohus kostja tõendamata väitega, et kostja kasutas vaid alumist teed, mille kostja ise märkis plaanile siksakjoonega. Hageja on Keskkonnaameti protokollis sisalduva joonisega tõendanud, et amet 5(10)
märkis kahjustatud alana nii ülemise kui alumise tee punase kontuuriga. Jooniselt on selgelt näha, et XXX kinnistult lähtuvad veokite jäljed paiknevad nii ülemisel kui alumisel teel. Arusaamatuks jääb, mille alusel seadis kohus kahtluse alla Keskkonnaameti protokollis märgitud ala suuruse ja asukoha ning leidis, et kostja kasutas vaid alumist teed. Samuti on selgusetu, millele tuginedes leidis kohus, et osa hageja nimetatud 0,5 ha suurusest alast langeb kokku olemasoleva kokkuveoteega. Keskkonnaamet on protokollis (dtl 6) märkinud, et kokku on kasutatud hinnanguliselt 0,5 ha suurust maa-ala XX ja XXXXXXX maaüksuste piires. Protokolli lisaks olevalt kohapeal koostatud joonisel on kahjustatud alana märgitud nii ülemine kui alumine tee. Alumise tee lõik, mis oli olemas ja teena kasutatav, ei ole kahjustatuna märgitud ning selle lõigu osas ei ole hageja nõuet esitanud. Ülemise tee kasutamise osas on hageja esitanud lisaks Keskkonnaameti protokollile tõendina fotod, millelt nähtub, et tallatud alal (kostja tegevusest tekkinud väljaveotee) on murdunud tugevamad taimed, tõenäoliselt noorte puude tüved. Maakohtu otsus on asjaolude tuvastamise osas vastuoluline. Kohus leidis otsuse p-s 29, et fotodelt nähtuvad virnad ja pinnasevall on tekkinud kostja tellitud tööde käigus. Samas punktis märkis kohus aga hiljem, et platsiala oli olemas juba enne kostja planeeritud raietegevust. Sellisele järeldusele viitas kohtu hinnangul asjaolu, et kaardilt on tuvastatav kahe suuna ristumiskoht ning hageja ise on kohtuistungil avaldanud, et kasutas sama ala varem metsamaterjali ladustamiseks. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja raiejäätmed olid samale kaardile sinise pastakaga märgitud ja paiknesid vaid kooritud ala servas, takistamata selliselt kuusetaimede istutamist. Samuti jättis kohus tähelepanuta Keskkonnaameti objekti kontrollimise protokolli, mille järgi on ladustatud raiejäätmed pärit XXX maaüksuselt ning puitmaterjali ladustamiseks võõrale kinnistule on sõidetud nii looduslikul lageda kõlvikul kui väiksemal määral põhikaardi kohaselt metsamaa kõlvikul metsamasinatega väljaspool teid ilma XX ja XXXXXXX maaüksuste maaomaniku loata. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuigi kostja lepingupartner kasutas hageja kinnistuid metsaveoks ja raiejäätmete ladustamiseks, ei ole tõendatud, et nende tööde käigus põhjustati hagejale varalist kahju. Hageja esitas maakohtule kahjustatud aladel kasvanud istikute kohta väljavõtte metsaregistrist. Kuusetaimede olemasolu kostja sisse sõidetud ajutise väljaveotee vahetus ümbruses nähtub ka hageja kohtule esitatud 2023. a mais tehtud fotodelt, mille põhjal võiks eeldada, et need kasvasid ka kostja rajatud väljaveoteel, millisele asjaolule viitavad osadel fotodel näha olevad murdunud väikeste puude tüvetüükad. Kohus leidis üllatuslikult, et kuigi metsaregistri andmed kinnitavad noorte kuuskede kasvu vaidlusalustel eraldistel, ei ole hageja esitanud piisavaid ja usaldusväärseid tõendeid kuuseistikute kahjustamise kohta kostja lepingupartneri metsatööde tagajärjel. Kuna kumbagi poolt ei esindanud maakohtu menetluses advokaat, siis juhul, kui maakohus leidis asja lahendamisel, et hageja väited ei ole piisavalt tõendatud, oleks maakohus pidanud seda hageja selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Maakohus seda ei teinud, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja jääb kõigi senises menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub neid apellatsioonkaebuse lahendamise arvesse võtta. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kohus võttis vastu hagi tagasivõtmise ning jättis selles osas hagi läbi vaatamata.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu järeldused on õiged. Kohtuotsus ei ole vastuoluline. Kohus uuris tõendeid detailselt ja piisavas ulatuses ning ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ega rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1 ja 2, § 436 lg 1 ja 2 ning § 442 lg 8). 6(10)
Kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Kostja jääb menetluses varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamata jätmise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kahjunõude 1000 euro ulatuses. Seoses eelnevaga rahuldab ringkonnakohus osaliselt ka hageja viivisenõude, muudab menetluskulude jaotust ning tühistab sellest lähtuvalt maakohtu lahendi kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22).
7.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Osas, milles maakohus jättis hageja nõuded hagi tagasivõtmise tõttu 3482 euro 4 sendi ulatuses läbi vaatamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel, mis näevad ette kannatanu õiguse nõuda omandi rikkumisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled ise.
9.Maakohus järeldas õigesti, et hageja tellitud raietööde tegemisel XXX kinnistul on hageja XX ja XXXXXXX kinnistuid metsamaterjali väljaveoks ja ladustamiseks kasutatud. Kostja ka ei eita hageja kinnistutel asuva nn alumise tee, mis on dtl 189 asuval plaanil markeeritud siksakjoonega, kasutamist. Sellest võib järeldada kostja omaksvõttu TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 mõttes. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostjal (ega tema tellimusel töid teinud ettevõtjal OÜ-l Puutuul) ei olnud hageja luba metsamaterjali vedamiseks läbi hageja kinnistute või laoplatsi rajamiseks ja kasutamiseks. Kostja ei ole menetluses ka väitnud, et selline hageja luba tal oli. Kostja on asja menetluse käigus loobunud vastuväitest, et ta ei vastuta OÜ Puutuul tegevuse eest hageja kinnistutel. Seda võib järeldada kostja esindaja avaldustest maakohtu istungil, et juhul kui kahju tuleb hüvitada, tuleb hüvitis välja mõista kostjalt (dtl 196). Sama kinnitas kostja esindaja ka ringkonnakohtu istungil (dtl 270). Seega ei ole vähemalt apellatsioonimenetluses vaidluse all, et kostja vastutab mh OÜ Puutuul tegevuse eest.
10.Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu järeldustega, et tõendatud asjaolude põhjal kasutas kostja või tema lepingupartner üksnes nn alumist teelõiku ning et hageja väited tee rajamisest kinnistute nn ülemisse ossa ja läänepoolsele alale tähisega "07" (vt dtl 189) ei ole tõendatud. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata kõnealuses osas tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus järgib nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendusi neid kõiki praeguses otsuses kordamata.
10.1.Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega märgib ringkonnakohus, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alustel kahju nõudmisel peab hageja (väidetav kannatanu) tõendama objektiivse teokoosseisu esinemise (st kostja teo, oma kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel), samuti õigusvastasuse eeldused. Kui hageja on nimetatut tõendanud, saab kostja vastutusest vabanemiseks tõendada kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või 7(10)
süü puudumist (nt RKTKo 12.01.2009, 3-2-1-127-08, p 15). Seega pidi eelkõige hageja ise tõendama kostja tegu ning selle põhjuslikku seost hagejal tekkinud kahjuga. Kostja ei pidanud tõendama, et ta kasutas vaid nn alumist teelõiku. Kostja on alumise teelõigu kasutamise omaks võtnud, kuid muus osas hageja väidetele vastu vaielnud. Seega pidi hageja TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes oma väiteid tõendama.
10.2.Apellatsioonkaebuses viidatud Keskkonnaameti protokollist (dtl 6) ei saa järeldada, et kõik selles nimetatud kahjutused hageja kinnistutel on tekkinud XXX kinnistu raietööde tagajärjel. Protokolli lisaks oleval joonisel on kahjustatud alana märgitud küll nii ülemine kui ka alumine tee (dtl 19). Samas ei saa nõustuda kostja väitega, et jooniselt on näha, et XXX kinnistult lähtuvad veokite jäljed paiknevad ka ülemisel teelõigul. Protokollis endas märgitu kohaselt oleks metsamasinate poolt sõitmiseks kasutatud ala täpsemaks fikseerimiseks vajalik teha täiendav kontroll drooniga.
10.3.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et tema väited ei ole piisavalt tõendatud, ning tegema täiendavate tõendite esitamiseks. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kohus lähtub poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Pooled peavad ise otsustama ka selle üle, milliseid tõendeid nad oma väidete tõendamiseks esitavad. Nagu eespool märgitud, ei ole pooled õigussuhte kvalifitseerimise üle VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi asjas vaielnud ning sellega on nõustunud ka maakohus. Kohaldatavat õigust ja asjaolude tõendamise koormust on maakohus pooltele menetluses selgitanud ning andnud sellest lähtuvalt ka võimaluse täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks (dtl 169–173). Kostjat esindas vähemalt alates hagi menetlusse võtmisest TsMS § 218 lg 1 p 2 kohane lepinguline esindaja. Eelmärgitut arvestades ei olnud maakohtul apellatsioonkaebuses väidetud osas selgitamiskohustust.
11.Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja kinnistutel oli olemas tee kuni XXX kinnistu piirini. Asjakohastelt kaartidelt (dtl 19, 189) võib järeldada, et olemasolev tee (nn alumine teelõik) lõppeb XXXXXXX kinnistul enne XXX kinnistu piiri. Kaardil märgitud punktiirjoon ei kinnita ringkonnakohtu arvates sama tee jätkumist XXX kinnistul, nagu leidis maakohus. Maakohtu viidatud hageja kohtuistungil antud selgitused ei puuduta vaidlusalust ala. Maakohtu otsuses osutatud foto (dtl 32) pärineb ajast pärast raietööde tegemist. Selle põhjal ei saa teha järeldusi kinnistu algse seisukorra kohta. Seejuures on kostja menetluses kinnitanud, et raietööde käigus sõideti fotol olevast kohast metsaveotehnikaga läbi. Kinnistutel olemasolevat teed (teelõiku) hageja nõue ei puuduta. Maakohtu vastupidine järeldus ei ole põhjendatud ning sellise järelduseni jõudmine ei ole otsuse põhjal ka jälgitav.
12.Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et hageja esitatud fotodelt (dtl 28, 29, 31, 33, 70, 75 ja 77) ning Keskkonnaameti kontrolli protokollile lisatud fotodelt (dtl 8–10) nähtuv raiejäätmete ladustamise platsiala ja pinnasevall ei tekkinud raietööde käigus. Maakohtu need järeldused otsuse p-s 29 ei ole ka nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendatud. Maakohus on ühelt poolt leidnud, et fotodelt nähtuvad virnad ja pinnasevall on tekkinud kostja tellitud tööde käigus. Teiselt poolt ei pidanud maakohus tõendatuks, et platsiala tekkis üksnes kostja tellitud tööde tulemusel, sest ka hageja ise on teinud oma kinnistul metsamajanduslikke töid ning avaldas kohtuistungil, et kasutas sama ala varasemalt metsamaterjali ladustamiseks (ehkki väiksemas ulatuses). Kokkuvõttes pidas maakohus tõenäoliseks, et kostja tellitud tööde tegemisel olemasolevat platsiala kohati laiendati või tasandati, et tagada suure metsaveotehnika liikumine ja ümberpööramine. Samas jääb ebaselgeks, mida kohus platsiala (tõenäolisest) laiendamisest asja lahendamise seisukohalt järeldas. 8(10)
Maakohtu istungi protokollist nähtub, et hageja markeeris Keskkonnaameti kaardil (dtl 19) raiejäätmete ladustamise, vallide ja kooritud pinnase ala oranži vildikaga. Kostja esindajad nõustusid istungil hageja märgituga (dtl 189). Samas märkis kostja esindaja pastapliiatsiga samale kaardile koha (paksem kriips kaardi keskosas), kus tema hinnangul ladustas ka hageja oma raiejäätmeid. Hageja üldjoontes nõustus tähistatud alaga (dtl 190). Eelmärgitu põhjal on tuvastatav, millisel alal kostja tellitud raietööde käigus raiejäätmeid ladustati ja sellega seoses pinnasetöid tehti. See ala on hageja enda poolt kasutatud platsialast oluliselt suurem. Olemasolevat platsiala laiendati kostja tellitud tööde käigus märkimisväärselt (kordades).
13.Kostja on ringkonnakohtu hinnangul eelmärgitust lähtudes käitunud õigusvastaselt, kasutades hageja kinnistuid hageja nõusolekuta (raietööde tegemiseks XXX kinnistul) ning kahjustades selle käigus hageja kinnistute pinnast ja taimestikku (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kostja ei ole tuginenud VÕS § 1045 lg 2 kohastele õigusvastasust välistavatele asjaoludele ega enda süü puudumisele (VÕS § 1050 lg 1).
14.Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuigi kostja tellitud tööde käigus hageja kinnistuid metsaveoks ja raiejäätmete ladustamiseks kasutati, ei ole asjas esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada, et nende tööde käigus põhjustati hagejale varalist kahju kuusenoorendike kahjustamisega hageja väidetud ulatuses. Hageja väidetud kahju suurus ei ole asjas tõendatud. Kuna kahju tekkimine on siiski tõendatud, jättis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendamatult kohaldamata VÕS § 127 lõike 6 (ja samasisulise TsMS § 233 lõike 1). Kahju hüvitamise nõue ei peaks muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada (vt ka RKTKo 08.01.2013, 3-2-1-173-12, p 22).
14.1.Kahju hüvitamise suuruse arvestamise üldised põhimõtted sätestab VÕS § 127. Kuna hageja nõuab kahju temale kuuluvate kinnisasjade kahjustamise eest, kohaldub kahju ulatuse kindlakstegemisel erinormina VÕS § 132, mille kohaselt tuleb selles osas lähtuda endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (mitte isiku vara väärtuse vähenemisest). TsMS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
14.2.Praeguses asjas on hagejal eelkõige kahju tekkimise asjaolusid arvestades objektiivselt keeruline tekkinud kahju suurust tõendada. Keskkonnaameti kontrolli protokolli (dtl 6–20) ja metsaregistri andmete põhjal on küll tuvastatav kuusenoorendike olemasolu hageja kinnistute eraldistel tervikuna (dtl 110–118), kuid hagejal on keeruline tõendada, millise vanuse ja suurusega kuused kahjustatud alal (mis hõlmab kinnistutest ainult osa) varem kasvasid. Kinnisasja omanik üldjuhul ei kogu selliseid andmeid ning XXX kinnistul kavandatud raietöödest kostja hagejat enne tööde alustamist ei informeerinud. Kahju ulatuse kindlakstegemist komplitseerib lisaks ka see, et hageja väited kahjustatud ala kasutamisest kostja poolt on asjas tõendatud ainult osaliselt.
15.Ringkonnakohus peab eelmärgitut ja hageja poolt hävinud taimestiku kulude kohta esitatud tõendeid (dtl 157–160) arvestades põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja 1000 euro suuruse kahjuhüvitise lisaks kostja poolt juba kohtueelselt hagejale tasutud 1000 eurole. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tema poolt hagejale tasutud 1000 eurot katab igal juhul hageja võimaliku kahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja neid enda väiteid tõendanud. Muu hulgas ei ole tõendatud kostja väited kuni 30 cm kõrguste kuuseistikute hinna kohta 28 senti/tk. Väidetavat kuuseistikute hinda kajastav veebileht, millele kostja 25. septembri 2024. a menetlusdokumendis viitab (dtl 130), ei ole apellatsioonimenetluse ajal enam kättesaadav. Veebilehe sisu ei ole kohtule seega kontrollitav. 9(10)
16.Ringkonnakohus rahuldab VÕS § 113 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 367 lähtudes ka hageja nõude viivise saamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates käesoleva otsuse jõustumisest sissenõutavaks muutuva viivise 1000 euro suuruselt põhinõudelt võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
17.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes mõlemas kohtuastmes 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja kanda. Hageja nõuded on suunatud küll raha maksmisele ning osaliselt on hageja hagi tagasi võtnud (TsMS § 434 lg 1, § 168 lg 2), kuid tuvastatud kostja rikkumist, vaidluse muid asjaolusid ja kahju suuruse tõendamisega seotud raskusi arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda kulude jaotamisel üksnes hageja nõuete rahuldamise proportsioonist (vt ka RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
18.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse (uuesti) kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.