Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus
Kohtuasi ja menetlusliik
Kriminaalasi Andrei Domratšovi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi (üldmenetluses)
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 20. veebruari 2026. a otsus
Apellant
Süüdistatava Andrei Domratšovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev
Apellatsioonimenetluse pooled
Süüdistatav -
Andrei Domratšov (isikukood 37603183712; määratlemata kodakondsus; elukoht XXX; emakeel vene keel; keskharidus; töökoht puudub; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud).
Prokuratuur -
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn
Süüdistatava kaitsja -
vandeadvokaat Deniss Matvejev
Kannatanu Asja läbivaatamise viis
A.F.
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 20. veebruari 2026. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Määrata osaühingule Narva Esimene Advokaadibüroo vandeadvokaat Deniss Matvejevi poolt apellatsioonimenetluses Andrei Domratšovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 436 eurot 48 senti (sealhulgas käibemaks 84 eurot 48 senti).
Mõista menetluskulu 436 eurot 48 senti (sh käibemaks 84 eurot ja 48 senti) välja Andrei Domratšovilt Eesti Vabariigi kasuks. See summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Andrei Domratšovi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt lõi ta 30. oktoobril 2024 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 11.00 Narvas Peetri platsil oma tööd teinud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) teleoperaatorile A.F. ile ühel korral käega kõhtu ja tõukas teda üks kord käega vastu õlga, tekitades talle füüsilist valu. Maakohtu otsus
2.Maakohtu 20. veebruari 2026. a otsusega tunnistati A. Domratšov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 6 ja KarS § 69 lg 1 alusel loeti kantuks 27. märtsi 2025. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel määratud ja A. Domratšovi poolt sooritatud 80 üldkasuliku töö tundi, s.o 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Tema lõplikuks karistuseks loeti 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Domratšov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludest 986 eurot jäeti riigi kanda. A. Domratšovilt mõisteti välja sundraha 1329 eurot ja kriminaalmenetluse kulud 671 eurot, mis võimaldati tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul.
3.Vaidlus puudub selles, et A. Domratšov viibis 30. oktoobril 2024 enne kella 11 Narvas, Peetri platsil, kus samal ajal viibis ka kannatanu A.F. , kes filmis piiripunkti järjekorda.
4.Kohus luges A. Domratšovi ütlused sellest, mil moel ta kannatanut kehaliselt kohtles, tegelikkusele mittevastavateks. Need ei haakunud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Lisaks sellele andis A. Domratšov erinevas menetlusstaadiumis erinevaid ütlusi ega osanud vastuolu põhjust usaldusväärselt selgitada. Seevastu tunnistaja I.O. i ja kannatanu A.F. i ütlustes puudub alus kahelda. Need on kooskõlas ja haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, sh videosalvestiste ja nende vaatlusprotokollidega. Tunnistaja I.O. nägi sündmust pealt. Ta rääkis, et süüdistuses toodud ajal ja kohas tõukas A. Domratšov kannatanut. Tunnistaja rääkis, et lööki ei olnud. Samas ei näinud tunnistaja konflikti algust, sest tema pilk oli raamatus. Kannatanu ütlustest tuleneb selgelt, et löögile järgnes tõukamine. Kohus leidis, et just seda tõukamist tunnistaja nägigi.
5.Süüdistatavale etteheidetava süüteo objektiivne koosseis on täidetud. Kannatanu kinnitusel tundis ta kõhu piirkonnas 10 palli skaalal 4-pallist valuaistingut, mida võrdles pallilöögiga kõhtu. Kohus märkis, et keha reaktsioon pallilöögile sõltub pallilöögi tugevusest ja lööjast. Kuivõrd löök toimus kõhtu, on ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Tegemist ei ole vähese intensiivsusega vägivallaga. Süüdistatava käitumist nägid pealt piiripunkti järjekorras olijad ja tunnistaja I.O. , kes kuulis suletud mootorsõidukis raamatut lugedes kõrgendatud hääletoonil suhtlemist. Kannatanu täitis väärkohtlemise ajal oma töökohustusi. Süüdistatava valitud meetod enda jaoks ebameeldiva olukorra lahendamiseks ei ole kooskõlas ühiskonnas tavapärase 2(6)
käitumisega. Sellised õiguskaitseorganid.
olukorrad
tuleks
lahendada
suusõnaliselt
või
kaasates
6.Subjektiivsest küljest tegutses A. Domratšov otsese tahtlusega. Teda häiris, et kannatanu filmis piiripunkti järjekorda ja ta soovis selle tegevuse lõpetamist. Süüdistatav teadis kannatanut käega kõhtu lüües, et põhjustab talle valu ja tahtis seda, lootes, et kannatanu sel viisil filmimise lõpetab. Ajaliselt natuke varem nähtub 11. detsembri 2024. a asitõendi vaatlusprotokollist, et A. Domratšov piirdus kannatanuga vestlemisega. Soovitud tulemust see ei toonud, sest kannatanu jätkas piiripunkti järjekorra filmimist teisest kohast.
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
8.Karistust mõistes arvestas kohus lisaks KarS §-s 56 sätestatule ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele järgmist. Süüdistatav ei tööta ja tal puuduvad vahendid karistuse tasumiseks. Karistusregistrist nähtuvalt on tal kaks kehtivat väärteokaristust, milles määratud rahatrahvide (500 eurot ja 168 eurot) maksmise kohta info puudub. Seega ei tasuks ta rahalist karistust. 2023. a ja 2024. a tulude kohta ei ole ta tuludeklaratsiooni esitanud ja andmed puuduvad ka 2024. a tehtud väljamaksete kohta. Prokuratuur lõpetas eelnevalt asjas menetluse, pannes A. Domratšovile KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustuse tasuda 5 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 583,16 eurot 27. augustiks 2025. See summa on täielikult tasumata. Süü suurust iseloomustab ühe löögi tegemine. Väheintensiivse kehalise väärkohtlemisega ei kaasnenud tervisekahjustust ja väga tugevat valuaistingut. Apellatsioon
9.Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista A. Domratšov õigeks. Menetluskulud palutakse jagada vastavalt seadusele.
10.Apellatsiooni esitamise tähtaeg saabub 6. aprillil, ent 5. aprilli 2026. a seisuga ei olnud A. Domratšovile vaatamata korduvatele taotlustele otsuse tõlget tagatud. Süüdistataval on õigus apellatsioon esitada või anda selleks korraldus kaitsjale. Otsuse tõlkimata jätmisega rikuti kaitseõigust.
11.Maakohus käsitles tõendite usaldusväärsust valesti. Kaitsja ei mõista, miks luges kohus usaldusväärseks kannatanu ütlused. Kaitsja arvates ei võimalda videofailid tuvastada, kas süüdistatav lõi kannatanut.
12.Esimene liigutus on kõikidel videosalvestistel nähtav. See ei olnud järsk liigutus ega löök. Puudus isegi hoovõtt. Süüdistatav tõukas kannatanut kõhu piirkonda. Kannatanu, kes tundis väidetavalt kümnepalliskaalal neljapallist valuaistingut, astus pool sammu tagasi ehk tema reaktsioon löögile polnud adekvaatne. Tavaline inimene, kes on valmis lööki vastu võtma, pingutab lihaseid, surub rinna ja kõhu ette ning loob löögile takistuse. Löögiks mittevalmis inimene laseb löögi läbi ja kummardub järsult ette. Mõlemal juhul muutub inimese hääl, sest igasugune kõhu või rindkere piirkonda löödud löök avaldab järsku survet kopsudele ja põhjustab järsu väljahingamise. Praegu kannatanu hääl ei värisenud pooltoonigi võrra ja tema kehaasend ei muutunud. Järelikult ei toimunud kõhtu lööki, vaid kerge tõuge. Ka tunnistaja I.O. ütles, et tegemist oli tõukega. Kohus kaitsja väidetele ei vastanud, hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi tõenditest valejärelduse. Karistatav ei ole vähese intensiivsusega teise inimese mõjutamine, millega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine ei ole objektiivse kõrvalseisja kohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, on välistatud teo tagajärje objektiivse omistamine süüdistatavale.
3(6)
13.Täitmata on ka koosseisu subjektiivne külg. Süüdistatav ei soovinud tekitada kannatanule valu. Ta kujutas endale ette, et tõugates kannatanu eemale, lõpetab ta järjekorra filmimise ja lahkub Peetri platsilt. Ettevaatamatusest valu põhjustamise korral ei ole kuriteo subjektiivne koosseis täidetud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus vastab esmalt kaitsja väitele, et A. Domratšovile ei tõlgitud maakohtu otsust (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus apellatsiooni argumente, mis puudutavad tõendite hindamist ja süüdistatava õigeksmõistmise taotlust (II). Lõpuks lahendab kolleegium menetluskulude küsimused (III). (I)
15.KrMS § 10 lg 5 kohaselt tuleb eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale tõlkida kohtuotsuse tekst tema emakeelde vähemalt osas, mis on oluline menetluse õigluse tagamise seisukohast. 20. veebruari 2026. a istungi protokollist nähtub, et kohus selgitas otsuse kuulutamisel resolutsiooni ja edasikaebekorra kõrval ka põhilised põhjused, miks ta tunnistas A. Domratšovi süüdi. Kohtuistungil viibisid tõlk ja kaitsja. A. Domratšov kinnitas põhjendustest arusaamist. Sellega tagati süüdistatavale menetluse õigluse tagamise seisukohast oluliste põhjenduste tõlkimine. A. Domratšovi kaitsja esitas tähtaegselt apellatsiooni.
16.Kohtukolleegium ei tea põhjust, miks saadeti maakohtu otsus tõlkesse alles pärast korduva taotluse esitamist 6. aprillil 2026. Küll aga sätestab KrMS § 10 lg 10, et kui isikule on menetlusdokument KrMS § 10 alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on tõlge tehtud A. Domratšovile e-toimikus nähtavaks ja kättetoimetatavaks 17. aprillil 2026. Lisaks üritati talle tõlget kätte toimetada isiklikult, ent jäeti pärast teist katset kokkuleppel tema elukoha postkasti. Järelikult ei võtnud kohtuotsuse tõlkimise viibimine A. Domratšovilt edasikaebeõigust ega mõjutanud kuidagi tema kaitseõigust. (II)
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja tuvastas süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus tugineb vaidlustatud otsuses toodud tõendite analüüsile ega pea vajalikuks selle kordamist samaväärses mahus (vt ka KrMS § 342 lg 3 p 1).
18.Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et maakohus tegi neist valed järeldused. Ringkonnakohus kaitsja seisukohta ei jaga. Kohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus põhjendas jälgitavalt, et A. Domratšovi ütlused ei ole kannatanu kehalise väärkohtlemise osas usaldusväärsed. Nimelt andis A. Domratšov erinevates menetlusstaadiumites erinevaid ütlusi ega osanud vastuolusid kohtule arusaadavalt põhjendada. Näiteks oli ta kohtus ütlusi andes kindel, et ei olnud sel päeval alkoholijoobes. Kohtueelses menetluses aga tunnistas ta, et oli natuke joobes. Kohut ei veennud, et ütluste andmine toimus süüdistatava väitel ebaseaduslikult kaitsjata ja survestamise teel. Nimelt tunnistas A. Domratšov hiljem kohtule, et 7. novembri 2024. a ülekuulamise juures siiski viibis kaitsja, ent teda mõjutasid politseiametnikud. Neidki põhjendusi pidas kohus otsituteks, leides, et vandeadvokaadist kaitsja juuresolek peaks sellised mõjutused välistama. Puudusid viited, et kaitsjal või uurijal oleks kriminaalasja lõpptulemuse vastu isiklik huvi või et nad poleks täitnud tööülesandeid nõuetekohaselt. 4(6)
19.Samuti tõi maakohus esile A. Domratšovi ütluste ebajärjepidevuse. Kui ta kaitsjale vastas, et pisut tõesti tõukas kannatanut, siis prokuröri küsimusele, miks oli vaja mitu tõuget teha, vastas ta nii: „Ma ei tõuganud teda, ma žestikuleerisin siis kui ma palusin tal eemalduda ja siis ma lihtsalt puudutasin teda. Ma ei tõuganud teda, selliselt (kätega liigutus), ma žestikuleerisin, palusin tal eemalduda ja mitte filmida. Ja võibolla tõesti paar korda puudutasin, võib-olla 3 korda puudutasin ta õlga“. Ses osas on süüdistatava ütlused vastuolus ka videosalvestistega. Nendelt nähtub, et tegemist ei olnud kannatanu puudutamisega žestikuleerimise käigus, vaid tahtlike jõuliste liigutustega kannatanu suunas.
20.Ootuspäraselt tuvastas maakohus seejärel kuriteo faktilised asjaolud kannatanu A.F. i ütluste, 11. detsembri 2024. asitõendi vaatlusprotokolli, kannatanu käest 31. oktoobril 2024 saadud videofaili ja tunnistaja I.O. i ütluste kaudu. Kolleegium leiab, et tuvastades faktid usaldusväärsete ja omavahel kooskõlas olevate tõendite alusel, ei ole maakohus tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Kuigi kaitsja arvates ei võimalda videofailid tuvastada, kas süüdistatav lõi kannatanut, on maakohus löömise ja lükkamise fakti tõendatuks lugenud peaasjalikult kannatanu enda ja tunnistaja I.O. i ütlustega, mis videosalvestistega haakuvad. Videosalvestuse põhjal tuvastas maakohus selle, et 6 minuti 47 sekundil tegi kahtlustatav järsu liigutuse kannatanu suunas, misjärel tegi kannatanu sammu tagasi ja hakkas süüdistatavast eemale tagurdama. A. Domratšov aga jätkas A.F. i suunas liikumist ja püüdis teda lüüa, ent viimane kaldus tagasi. 7 minuti 25. sekundil liikus A. Domratšov taas kannatanu juurde ja tegi järsu liigutuse, mida ei ole liiklusmärgi tõttu näha. Kannatanult 31. oktoobril 2024 saadud videofaililt nähtus kohtu jaoks poolte omavaheline vestlus ning see, et süüdistatav tegi järsu liigutuse kannatanu poole. Ringkonnakohtul ei ole maakohtule kuriteo faktiliste asjaolude tuvastamise osas etteheiteid. Seejuures on liigutus kannatanu suunas järsk ja selle tagajärjel kannatanu taganeb mõnevõrra.
21.Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanult ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kohtupraktikas ei ole peetud aktsepteeritavaks seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes (RKKKo 4. mai 2015, nr 3-1-1-2915, p 11.1). Kannatanu A.F. tunnistas, et tundis 10-palli skaalal 4-pallist valu. Kolleegium ei nõustu sellegi kaitsja väitega, et kannatanu reaktsioon oli ebaadekvaatne. Kannatanu jätkab tõepoolest rahuliku häälega rääkimist, kuid seda võib pidada püüdlusteks konflikti mitte eskaleerida. Tema ütluste kohaselt püüdiski ta jääda rahulikuks, et mitte tekitada konflikti (II kd, tl 29). Ta ei ole väitnud, et löök ja sellega tekitatud valu oleks olnud sedavõrd tugevad, et võtsid ta hingetuks.
22.Kannatanu ütlustest nähtub, et 10-pallise valuga võrdleb ta juba selliseid olukordi, mis paneks ta valust karjuma või isegi kukkuma (dtl 58). Järelikult kirjeldab kannatanu 10 palliga ekstreemset valuaistingut. Selles kontekstis hindas kannatanu temale tekitatud valu pigem keskmisest veidi väiksemaks. Eeltoodust ei saa järeldada, et kannatanu valu ei tundnud või et tegu oli madala valulävega inimesega. Kuigi kannatanu möönis, et talub valu „kuidas kunagi“, kinnitas ta sedagi, et keha reageeris löögile tagasi astumisega (dtl 59). Kannatanu võrdles valu spordiväljakul palli saamisega kõhtu (dtl 62).
23.Piirisituatsioonides tuleb täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 24. mai 2013, nr 3-1-1-50-13, p 12). Ringkonnakohtu arvates oli löök kõhtu piisavalt tugev, et panna kannatanu keha uut tasakaalu otsima ja mõjuda ka läbi kevadjope valu tundmiseks piisavalt intensiivsena. Kannatanu edastatud videosalvestiselt nähtub, kuidas A. Domratšov tuleb kannatanule küllalt lähedale ja teeb 5(6)
järsu liigutuse tema suunas sõnadega: “Ma kohe korraldan sulle, [ebatsensuurne väljend]!“ (vt ka asitõendi vaatlusprotokoll, I kd, tl 11). Seega on nii süüdistatava kehakeel kui ka verbaalne pöördumine kannatanu poole agressiivne ja haakub kannatanu ütlustega, et teda löödi ja ta tundis valu.
24.Ringkonnakohus leiab, et konkreetset situatsiooni silmas pidades on valu ka objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi hinnatav teo tüüpilise tagajärjena. Kannatanu ütlustele lisab usaldusväärsust tõik, et teist tõuget ta enda jaoks valu tekitavaks ei pidanud – järelikult oskas A.F. eristada löögist tekkinud valuaistingut tõukamisest tekkinud tundega ja tal puudus soov omistada süüdistatavale enamat kui tegelikult aset leidnut. Löök pidi olema piisavalt tugev, et kannatanu üldse politseisse pöördus. Tunnistaja I.O. nägi teist tõuget (vt maakohtu põhjendused), ent temagi kirjeldas seda kui „järsku tõukamist eemale käega“ (dtl 65). Kuna tunnistaja nägi teist tõuget, pidi kannatanu suhtes tehtud esimene löök olema veel järsem.
25.Kolleegium leiab eeltoodud asjaoludel, et A. Domratšov täitis A.F. it füüsiliselt rünnates koosseisu subjektiivse külje. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad mistahes pidepunktid arvamaks, et süüdistataval ei olnud soovi tekitada kannatanule valu. Lüües teist inimest jõuliselt kõhu piirkonda, teadis süüdistatav, et põhjustab kannatanule valu ja tahtis seda. Ringkonnakohus peab nõustumisväärseks maakohtu põhjendusi, mille kohaselt tegutses A. Domratšov A.F. it lüües otsese tahtlusega.
26.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. veebruari 2026. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
(III)
27.A. Domratšovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 436 eurot ja 48 senti (koos käibemaksuga). Kaitsja kulutas maakohtu otsusega tutvumisele, edasikaebamise otsustamisele ning kohtu kogutud tõendite võrdlemisele ja seostamisele 150 minutit. Ta koostas ja esitas apellatsiooni 143 minutit. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja ajakulu põhjendatud, mistõttu tuleb tasutaotlus rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad A. Domratšovil tekkinud apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.