C.N hagi MK Kinnisvarateenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 164 eurot 61 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja C.N (isikukood XXX) Kostja MK Kinnisvarateenused OÜ 11703153), seaduslik esindaja G.U Kostja lepinguline esindaja Ain Laansalu Ärakuulamisel 2. juunil 2026
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista MK Kinnisvarateenused OÜ-lt C.N kasuks välja 120 eurot ja kuni kohtulahendi tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 9 eurot 38 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata 20 euro nõudes.
4.Mõista välja MK Kinnisvarateenused OÜ-lt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (120 eurot) alates 10. juulist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni C.N kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud poolte vahel proportsionaalselt rahuldatud ja rahuldamata osas.
6.Määrata hageja C.N menetluskulude suuruseks 100 eurot. Määrata kostja MK Kinnisvarateenused OÜ menetluskulude suuruseks 300 eurot
7.Mõista MK Kinnisvarateenused OÜ-lt välja C.N kasuks menetluskulu 42 eurot 80 senti. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
2-25-127648
1.C.N (hageja) hagi MK Kinnisvarateenused OÜ (kostja) vastu 140 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks. 1.1 Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 4. juulil 2022 eluruumi üürilepingu, mille esemeks oli eluruum aadressil xxxxxxxxxxxx, tuba 1, XXX-i. Üürilepingu kohaselt tasus hageja kostjale tagatisraha 450 eurot. Eluruumi asus kasutama hageja tütar Kxxxx C.N. 1.2 Üürisuhe lõppes 19. augustil 2025, mil eluruum tagastati kostjale. Eluruum anti üle koristatuna ning olulisi puudusi ei esinenud. Eluruumi tagastamisel ei koostatud üleandmisakti ega fikseeritud mingeid kahjustusi või rikkumisi. 1.3 Kostja edastas 1. oktoobril 2025 tagatisraha arvestuse ning kandis hagejale tagasi 315 eurot. Hageja oli tasunud üürikulude ettemaksuks 90 eurot. Kostja pidas tagatisrahast kinni 225 eurot, põhjendades seda järgmiste kuludega: tasumata kommunaalid 1. augustist 19. augustini 2025 – 80 eurot; tasumata kemikaalid 1. augustist 19. augustini 2025 – 2 eurot; tasumata lisateenused Telia salvestus 1. augustist 19. augustini 2025 – 3 eurot; Tasumata suurpuhastus – 65 eurot; Tasumata riidest kummuti puhastus – 25 eurot; Kirjutuslaua parandus – 20 eurot; Kattemadratsi pesu – 20 eurot; Kardinate pesu – 10 eurot. Hageja väitel puudub vaidlus 85 euro osas, so kommunaalkulude, kemikaalide ja lisateenuste tagatisrahast maha arvestamise eest. 1.4 Hageja vaidlustas suurpuhastuse, kummuti puhastamise, kirjutuslaua paranduse ja kattemadratsi ning kardinate pesu tagatisrahast maha arvestamise kulu kokku 140 eurot. Kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet rahuldanud. 1.5 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 1 kohaselt võib tagatisraha kasutada üksnes üürilepingust tulenevate nõuete katteks. VÕS § 308 lg 2 alusel peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses vähemalt kohaliku keskmise intressiga. VÕS § 334 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab üürnik asja tagastama lepingujärgsele kasutamisele vastavas seisukorras ning ei vastuta asja hariliku kulumise ega tavapärase kasutamise tagajärgede eest. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused kulud oleksid põhjustatud hageja lepingurikkumisest, et need ületaksid tavapärase kulumise piire ega hoiustanud tagatisraha krediidiasutuses kohaliku keskmise intressiga. Kostja on rikkunud VÕS § 308 lg 1 ja 2 ja § 344 lg 1 ja 2 tulenvaid nõudeid ning seetõttu on 140 euro kinnipidamine õigusvastane. 1.6 Hageja toob esile, et üürileping ei näe ette professionaalse suurpuhastuse kohustust, vaid tavapärast koristust (üürilepingu p 3.2.11). Eluruumi üürile andmisel koostati lepingu lisa (eluruumi ja sisustuse üleandmise akt) kus on näha, et eluruumis ei olnud tehtud suurpuhastust. Kirjutuslaua remondi ega kummuti puhastamise vajadust ei fikseeritud eluruumi tagastamisel ja kardinate ja kattemadratsi kulumine või määrdumine on osa tavapärasest ja lepingujärgsest kasutamisest. Üürileping nägi ette, et kostja korraldab eluruumis koristuse neli korda nädalas kogu üüriperioodi vältel, mille eest tasus üürnik. 1.7 Hageja selgitas ärakuulamisel kohtule, et tema tütar kasutas korterit kolm aastat. Hageja hinnangul pidas kostja tagatisrahast õigusvastaselt kinni kulud eluruumi suurpuhastuse, kummuti puhastamise, kirjutuslaua parandamise, kattemadratsi ja kardinate pesu eest, kuigi need ei olnud üürniku kohustused. Korteri üleandmisel kostja pretensioone ei esitanud ega andnud hagejale võimalust väidetavaid puudusi kõrvaldada, mistõttu eeldas hageja, et eluruum on nõuetekohaselt üle antud ja tagatisraha tagastatakse täies ulatuses. Hageja leidis, et kui kardinate või kattemadratsi pesu oleks olnud üürniku kohustus, pidanuks see olema lepingus selgelt sätestatud. Samuti viitas hageja, et lepingu kohaselt tuleb enne rikkumisega seotud tagajärgede rakendamist teist poolt rikkumisest teavitada, mida kostja ei teinud.
2-25-127648 1.8 Hageja palus kohtul kostjalt välja nõuda lisaks põhinõudele ka seadusejärgne viivis lähtuvalt lepingu p-st 4.2. kuni nõude tasumiseni, kolmekordses määras õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on seisukohal, et lepingus sätestatud viivisenõude kolmekordne määr on võrdne mõlemale poolele. See kehtib nii üürniku kui ka üürileandja suhtes kes ei ole oma rahalisi kohutusi täitnud seda vaatamata asjaolule, et lepingus on nimetatud kolmekordne viivisemäär kehtestatud vaid üürnikule.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et tal oli õigus pidada hageja tasutud 450 euro suurusest tagatisrahast kinni 140 eurot. Kostja tugines VÕS §-le 308 ning üürilepingu punktidele 3.2.11 ja 3.2.12, mille kohaselt pidi üürnik tagastama eluruumi koristatuna ning selles olevad seadmed ja esemed hooldatuna ning töökorras. Kui üürnik seda kohustust ei täida, on üürileandjal õigus tellida vajalikud puhastus-, hooldus- ja remonditööd ning tasaarvestada nende maksumus tagatisrahast. 2.1 Kostja väitel tagastas hageja eluruumi seisukorras, mis ületas tavapärase kulumise. Tagatisrahast peeti kinni eluruumi suurpuhastuse, riidest kummuti puhastamise, kirjutuslaua parandamise, kattemadratsi ja kardinate pesu kulud. Kostja hinnangul ei olnud tegemist tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega, vaid hageja hoolsuskohustuse rikkumise tagajärgedega. Kostja selgitas, et riidest kummuti puhastamiseks tuli rentida aurupuhasti ning puhastamisele kulus ligikaudu 3,5 tundi. Samuti tuli pesta kattemadratsi kate. Kostja sõnul ei hõlmanud üürilepingus ette nähtud iganädalane hoolduskoristus suurpuhastust, akende ega kardinate pesu ega kattemadratsi puhastamist. 2.2 Kostja selgitas, et poolte kokkuleppel anti eluruum üle enne lepingu lõppemise tähtaega ning üleandmis-vastuvõtmisakti ei koostatud, kuna hageja soovis eluruumi kiiresti tagastada ja pooled leppisid kokku, et seisukorra fikseerimiseks kasutatakse fotosid. Kostja rõhutas, et korteri vastuvõtmine ei tähendanud loobumist õigusest hinnata hiljem eluruumi seisukorda ega teha tagatisrahast põhjendatud tasaarvestusi. 2.3 Kostja leidis, et hageja viivisenõue on põhjendamatu, sest üürilepingu punktis 4.2 sätestatud kolmekordne seadusjärgne viivitusintress on ette nähtud üksnes üürniku kohustuste rikkumise puhuks ning leping ei näe ette samasugust kohustust üürileandjale.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jaotab menetluskulud poolte vahel proportsionaalselt rahuldatud ja rahuldamata osas.
4.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 punkti 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
5.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
6.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 140 eurot ning viivise.
7.Hagi aluseks on poolte vahel 4. juulil 2022 sõlmitud üürileping, mille esemeks oli eluruum (dtl 60-76). Üürisuhe lõppes 19. augustil 2025, mil eluruum anti kostjale üle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et eluruum anti üle koristatuna ning üleandmisel ei koostatud kirjalikku üleandmisakti ega fikseeritud koheseid pretensioone.
2-25-127648
8.Kostja kandis hagejale tagasi osa tagatisrahast (315 eurot), kuid jättis pidas sellest kinni 140 eurot, põhjendades seda järgmiste kuludega: suurpuhastus, tekstiilkattega kummuti puhastus, kattemadratsi pesu, kardinate pesu ning kirjutuslaua parandus (dtl 78 ja dtl 117). Hageja kostjaga ei nõustunud ning esitas vastuväite tagatisraha arvestuse kohta (dtl 77).
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal oli õigus arvata tagatisrahast maha hageja tasumata kommunaalkulud, kemikaalide maksumus ja lisateenuste tasu kokku 85 eurot. Hageja ei nõustu nimetatud kinnipidamisega osas, milles see puudutab väidetavaid puhastus- ja remondikulusid kokku 140 eurot, leides, et tegemist on tavapärase kulumise või üürileandja enda hoolduskohustusega seotud kuludega.
10.VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib üürileandja tagatisraha kasutada üksnes üürilepingust tulenevate nõuete katteks. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt on üürnik kohustatud tagastama üüritud asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis, kuid ta ei vastuta asja hariliku kulumise eest. Pooltevahelise üürilepingu p 3.2.11 kohaselt kohustub üürnik tagastama eluruumi koristatuna ning esemed peavad olema töökorras ja hooldatud. Üürilepingu p 3.2.12 kohaselt on üürileandjal õigus nimetatud kohustuse rikkumise korral tellida suurpuhastus ja seadmete hooldus ning tasaarvestada vastavad kulud tagatisrahast.
11.Kostja tõlgendab lepingut selliselt, et kõik tööd, mis on vajalikud eluruumi ettevalmistamiseks järgmisele üürnikule, tuleb lugeda eelmise üürniku kohustuseks. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. See, et üürnik peab eluruumi tagastama koristatuna ja hooldatuna, ei tähenda, et üürileandjal puuduks kohustus teha enne järgmise üürisuhte algust tavapäraseid hooldus- ja ettevalmistustöid. Üürileandja ei saa automaatselt kanda kõiki järgmise üürniku vastuvõtmiseks tehtavaid kulutusi eelmise üürniku tagatisraha arvelt. Tagatisrahast võib maha arvata üksnes need kulud, mille tekkimine on põhjuslikus seoses üürniku lepingurikkumisega ning mis ei ole tingitud asja tavapärasest kasutamisest.
12.Kohus leiab, et p 3.2.11 on sisult käsitatav üürileandja ette valmistatud tüüptingimusena, mille sõnastus on üldine ning standardne ning mille sisu ei ole poolte vahel individuaalselt läbi räägitud. Tüüptingimust tuleb tõlgendada viisil, mis vastab mõistliku lepingupoole arusaamale. Ebaselguse korral tuleb tingimust tõlgendada selle kasutaja ehk üürileandja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Lepingusse märgitud tingimus ei sisalda konkreetset loetelu toimingutest, mida üürnik peab eluruumi tagastamisel tegema ega määratle piisava selgusega, millised puhastus- ja hooldustoimingud ületavad tavapärase koristamise kohustuse. Seetõttu ei saa üldsõnalist kohustust tõlgendada viisil, mille kohaselt hõlmaks see automaatselt kõiki eluruumi ettevalmistamiseks uue üürniku saabumiseks vajalikke puhastus- ja hooldustoiminguid. Suurpuhastuse ja kardinate puhastamise kulu
13.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et suurpuhastuse kulu ja kardinate pesuga seotud kulu oleks tekkinud hageja lepingurikkumise tõttu või et tegemist oleks olukorraga, mis ületab hariliku kulumise piiri VÕS § 334 lg 2 tähenduses. See, et eluruum vajas pärast ligikaudu kolm aastat kestnud kasutust tavapäraselt puhastamist ning tekstiilesemed vajasid värskendamist, ei võimalda järeldada üürniku lepingurikkumist. 13.1 Kohus nõustub hagejaga, et üürileandja ei saa automaatselt kanda kõiki uue üürniku vastuvõtmiseks tehtavaid kulusid eelmise üürniku tagatisraha arvelt. Üürniku kohustus eluruum koristada ei tähenda, et üürileandjal puuduks kohustus teha tavapäraseid hooldus- ja ettevalmistustöid enne uue üürisuhte algust. Kohtu hinnangul tuleb eristada üürniku lepingurikkumisest tulenevaid kulusid ning üürileandja tavapäraseid haldus- ja ettevalmistuskulusid enne järgmise üürisuhte algust. 13.2 Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kardinad oleksid olnud tavapärast kulumist ületavalt määrdunud või kahjustunud. Kostja seisukoht seisneb sisuliselt selles, et pärast ligikaudu
2-25-127648 kolmeaastase üürisuhte lõppemist tuleb kardinad pesta ning selle kulu peab kandma üürnik. Sellest ei saa siiski järeldada, et tegemist oleks hageja lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kuluga. 13.3 See, et tekstiilesemed vajavad pärast pikemaajalist tavapärast kasutamist enne järgmisele kasutajale üleandmist pesemist või värskendamist, ei tähenda iseenesest, et sellise töö maksumus oleks käsitatav üürniku lepingurikkumisest tuleneva kahjuna. Tavapärase kasutamise käigus tekkiv vajadus tekstiilesemeid perioodiliselt pesta on käsitatav hariliku kulumise ja asja tavapärase korrashoiuga seotud tagajärjena. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul järeldada, et kardinate seisukord ületas tavapärase kasutamisega kaasnevat kulumise või et nende pesemise vajadus oli tingitud hageja lepingurikkumisest. 13.4 Kohus rõhutab, et üürileandja kohustus tagada eluruumi korduvkasutatavus hõlmab ka tavapäraseid hooldus- ja ettevalmistustöid, mida ei saa automaatselt kanda eelmise üürniku kohustuseks. Seetõttu ei olnud kostjal õigust tagatisrahast kinni pidada suurpuhastuse eest 65 eurot ja kardinate pesu 10 eurot. Tekstiilkattega kummut
14.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ka, et tekstiilkattega kummuti seisukord ületas tavapärase kasutamisega kaasnevat kulumist sellisel määral, mis annaks aluse teha tagatisrahast kinnipidamise. Toimikus olevatelt fotodelt nähtub, et kummuti tekstiilkattel esineb üksikuid määrdumisjälgi, kuid nende ulatus ei võimalda järeldada, et tegemist oleks ebatavapärase või ülemäärase määrdumisega. Arvestades, et tegemist on tekstiilkattega mööbliesemega, on selline kasutusjälgede esinemine mitmeaastase tavapärase kasutamise järel üldjuhul käsitatav hariliku kulumisena. 14.1 Arvestada tuleb ka sellega, et tekstiilkattega mööbel on oma omadustelt tavapärasest kasutamisest tingitud määrdumisele vastuvõtlikum kui siledapinnaline mööbel, mida saab hõlpsasti puhastada lapiga. Tekstiilkattega mööbli puhul on tavapärase kasutamise käigus määrdumisjälgede tekkimine suuremal määral ette nähtav kui muust materjalist mööbli puhul. Sellest tulenevalt tuleb hinnata, kas konkreetsel juhul ületas määrdumine tavapärase kasutamisega kaasneva kulumise piiri. Käesolevas asjas seda toimikus olevate tõendite põhjal tuvastada ei saa (dtl 103 ja dtl 111). 14.2 Üürilepingust ei tulene üürniku kohustust teha lepingu lõppemisel tekstiilkattega mööbli süvapuhastus. Ainuüksi see, et kostja pidas vajalikuks kasutada kummuti puhastamiseks aurupuhastit ning kulutas selleks enda väitel ligikaudu 3,5 tundi, ei tõenda, et selline puhastamine oli tingitud hageja lepingurikkumisest või et selle kulu oleks põhjendatud jätta hageja kanda. 14.3 Seetõttu ei olnud kostjal õigust kinni pidada tagatisrahast tekstiilkattega kummuti puhastamiseks kulunud 25 eurot. Kattemadratsi pesu
15.Kostja pidas tagatisrahast kinni 20 eurot kattemadratsi pesu eest, põhjendades seda sellega, et hageja ei olnud kattemadratsit üüriperioodi jooksul (kolm aastat) pesnud ning kattemadrats on eemaldatav just selleks, et seda oleks võimalik puhastada. 15.1 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Üürilepingu punktidest 3.2.11 ja 3.2.12 ei tulene üürniku kohustust pesta enne eluruumi tagastamist kattemadratsit. Leping näeb üldsõnaliselt ette kohustuse tagastada eluruum koristatuna ning selles olevad esemed hooldatuna, kuid ei täpsusta, milliseid konkreetseid hooldustoiminguid peab üürnik tegema. Samuti ei ole lepingus kokku lepitud, et kattemadratsi või selle katte pesemata jätmine loetakse lepingu rikkumiseks või annab iseenesest aluse selle puhastamise kulude tasaarvestamiseks tagatisrahast. 15.2 Kohus leiab, et mõistlik üürnik ei saa lepingu sõnastusest järeldada, et eluruumi tagastamisel lasub tal kohustus korraldada kattemadratsi professionaalne pesu või muu samaväärne puhastusteenus. Kui üürileandja soovis sellise kohustuse üürnikule panna, oleks see tulnud lepingus selgelt ja üheselt sätestada.
2-25-127648 15.3 Lisaks ei ole kostja tõendanud, et kattemadrats oleks olnud määrdunud viisil, mis ületab tavapärase kasutamise tagajärgi või viitaks hageja hooletule kasutamisele. Pelgalt asjaolu, et kattemadrats või selle kate vajab pärast ligikaudu kolm aastat kestnud kasutamist puhastamist või värskendamist, ei kujuta endast lepingurikkumist VÕS § 334 lg 2 tähenduses. 15.4 Seetõttu puudus kostjal õigus arvata kattemadratsi pesemise kulu 20 eurot tagatisrahast maha. Kirjutuslaua parandus
16.Kohus nõustub kostjaga selles, et esitatud tõenditest nähtub, et kirjutuslaud oli kahjustatud viisil, mis ületab hariliku kulumise piiri. 16.1 Kostja esitatud fotolt nähtub, et kirjutuslaua sahtli esipaneel on ühest nurgast lahti tulnud (dtl 113). See ei ole üksnes mööblieseme tavapärase kasutamise käigus tekkiva kulumine, vaid kahjustus, mis vähendab eseme tavapärast kasutatavust ning eeldab parandamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et selline kahjustus oleks tekkinud tavapärase kasutamise käigus või olnud tingitud mööblieseme vanusest või puudulikust kvaliteedist. Käesoleval juhul leiab kohus, et sahtli esipaneeli lahtitulekut ei saa pidada harilikuks kulumiseks, vaid tegemist on kahjustusega, mille kõrvaldamise kulu võis kostja põhjendatult tagatisrahast tasaarvestada. 16.2 Üürnik on kohustatud kasutama üüritud esemeid heaperemehelikult ning tagastama need, arvestades üksnes tavapärast kulumist. Seetõttu oli kostjal õigus tasaarvestada kirjutuslaua parandamise kulu 20 euro ulatuses. Viivise nõue
17.Hageja palub mõista kostjalt välja seadusjärgse viivise alates ajast, mil kostja kohustus tagatisraha tagastada muutus sissenõutavaks, kuni kohase täitmiseni, tuginedes VÕS §-le 113. Kohus märgib, et üürilepingu p 4.2 reguleerib üksnes üürniku kohustust tasuda viivist üürileandjale maksekohustuse täitmisega viivitamise korral ega laiene kostja kui üürileandja kohustustele. Sellise kokkuleppe laiendamine analoogia korras ei ole põhjendatud, sest viivise kokkulepe peab olema selge. Seetõttu tuleb viivisenõue rahuldada seadusjärgses määras. 17.1 Kohus leiab, et hagejal on põhimõtteliselt õigus nõuda seadusjärgset viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates ajast, mil kostja kohustus tagatisraha (või selle osa) tagastada muutus sissenõutavaks ning kostja sellega viivitas. Hagiavalduse kohaselt tagastas kostja hagejale tagatisraha 315 eurot osaliselt 1. oktoobril 2025 (dtl 20). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja märkinud viivisenõude alguseks 1. oktoober 2025 (dtl 5). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja jättis tagastamata õigusliku aluseta tagatisrahast 120 eurot. Seega on kostja olnud viivituses 120 euro tagastamisega ning see on rahalise kohustuse täitmisega viivitamine VÕS § 113 tähenduses. 17.2 Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 1. oktoobrist 2025. Kohus on seisukohal, et kuna kostja tagastas tagatisraha osaliselt 1. oktoobril 2025, siis viivitusse sattus kostja kinnipeetud tagatisraha tagastamisega alates 2. oktoobrist 2025, s.o tagatisraha osaliselt tasumisele järgnevast päevast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. oktoobrist 2025 kuni kohtulahendi tegemiseni kokku summas 9 eurot 38 senti. Samuti tuleb kostjal tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 10. juulist 2026 kuni põhinõude 120 euro kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, ulatuses, milles tema nõuded jäävad rahuldamata või vastuväited ei leia rahuldamist. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jaotab kohus poolte menetluskulud proportsionaalselt poolte edukusega.
2-25-127648 18.1 Hageja 140 euro suurusest nõudest rahuldas kohus 120 eurot, mis moodustab ligikaudu 85,7% hageja nõudest ning 14,3% osas ei olnud kohtu hinnangul hageja nõue edukas. 18.2 Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on seadusest tulenev vajalik menetluskulu ning selle suurust kohus eraldi ei hinda. 18.3 Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles märgib, et tema vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuluses on 400 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. 18.4 Kohtule ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja osales maksekäsukiirmenetluses, mistõttu ei võta kohus arvesse märgitud 100 euro suurust õigusabikulu. Arvestades kohtuvaidluse olemust (tegemist ei ole keskmiselt keerukama õigusliku vaidlusega) ning on kohtu hinnangul kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 300 eurot. 18.5 Arvestades hageja edukust, tuleb kostjal hagejale hüvitada: 100 eurot × 85,7% = 85 eurot 70 senti. Ning arvestades kostja osalist edukust, tuleb hagejal kostjale hüvitada: 300 eurot × 14,3% = 42 eurot 90 senti. Poolte menetluskulude vastastikusel tasaarvestamisel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 42 eurot 80 senti (85 eurot 70 senti - 42 eurot 90 senti). 18.6 Kostja on palunud märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et tema kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna kostja kasuks kohus menetluskulusid pärast tasaarvestust välja ei mõista, puudub alus rahuldada kostja taotlus viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.