Võlaõigus › Töövõtulepingud

3.2.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks võlgnevus summas 32 519,51 eurot. 3.3.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (s.o. 32 519,51 eurolt) summas 14 734,50 eurot. 3.4.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 32 519,51 eurolt) alates 23.04.2025. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3.5.Ülejäänud ulatuses jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.Jätta TDConstructions OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses Weldon Ehitus OÜ kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. 5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

nõuda kostjalt kokkulepitud tasu täies ulatuses. Hageja nõuab kokkulepitud tasu (s.o 38 313,96 eurot) maksmist VÕS § 108 lg 1 alusel kooskõlas VÕS § 635. 27.05.2024 lepingu p-s 4.1. leppisid pooled kokku leppetrahvis juhuks, kui kostja jätab hageja väljastatud arved õigeaegselt tasumata. Kostja jättis tasumata 2 arvet. Arve nr 28122024 oli väljastatud kogusummas 28 299,88 eurot koos KM-ga ning tasumise tähtajaks oli 11.01.2025. Seega vastava arve tasumise kohustus muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 ls 1 tähenduses alates 12.01.2025, kuid jäi maksmata. Leppetrahvi suurus arve nr 28122024 puhul moodustab seega 14 291,44 eurot. Arve nr 18032025 summas 10 014,08 eurot oli väljastatud tasumise tähtajaga kuni 01.04.2025, mistõttu muutus vastava arve tasumise kohustus sissenõutavaks alates 02.04.2025. Leppetrahvi suurus arve nr 18032025 puhul moodustab seega 1001,41 eurot. Kooskõlas VÕS § 159 lg-ga 2 teavitas hageja kostjat leppetrahvi nõudmise kavatsusest mõistliku tähtaja jooksul pärast lepingu rikkumise avastamist. Kõnealuses lepingus ei ole ettenähtud kokkulepitud viivisemäära arvete tasumisega viivitamise puhuks, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 järgi. Arve nr 28122024 tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 12.01.2025, mistõttu muutus kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 22.04.2025) sissenõutavaks viivis 28 299,88 eurolt summas 873,15 eurot. Arve nr 18032025 tasumise kohustus muutus sissenõutavaks alates 02.04.2025, mistõttu muutus kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 22.04.2025) sissenõutavaks viivis 10 014,08 eurolt summas 64,24 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 367 nõuab hageja ka edasiulatuva viivise tasumist põhinõude pealt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni seadusjärgses ulatuses. Samas nõuab hageja kooskõlas TsMS §-ga 367 viivise tasumist ka leppetrahvi pealt alates hagi esitamisest kuni leppetrahvide kohase täitmiseni seadusjärgses ulatuses. Kostja vastus 2.Kohtule 02.06.2025. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagiavaldusele vastu. Kostja on tähtaegselt (s.t. viie tööpäeva jooksul) vastanud niihästi hageja 19.12.2024. a. aktile kui ka hageja 16.01.2025. a. aktile ning mõlemad aktid tagasi lükanud, esitades selle kohta hagejale kirjalikult põhjendatud vastuväited vastavalt 27.12.2024. a ja 23.01.2025 a. Ka poolte hilisemas kirjavahetuses, näiteks oma 22.04.2025. a. kirjas hagejale, on kostja selgitanud, et vastavalt pooltevahelisele lepingule peab hageja suutma näidata, kes ja millal on temalt lisatöid tellinud, kui ta soovib esitada tasunõuet väidetavate lisatööde eest, sest omal algatusel töövõtjal õigust lisatöid teha ei ole (lepingu punkt 6.4.); et hageja peab suutma tõendada enda poolt teostatud tööde mahtu ning esitama kostjale mahuarvutused, millega kostja saaks tutvuda ning mida kontrollida (lepingu punkt 2.2.); et hagejale väljamakstavast tasust tuleb tasaarvestusena lahutada need kulud, mida kostja on pidanud seoses hageja tegevusega kandma ja et need tuleb aktis kajastada negatiivse väärtusena (lepingu punkt 2.5.); ning et hagejale väljamakstavat tasu tuleb korrigeerida ka juhul, kui kostja on teinud töödes muudatusi, sealhulgas jätnud ära, vähendanud või asendanud töid või ostnud ise töödeks vajalikku materjali (lepingu punkt 6.4.). Kuna kostja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ega viivitanud selliste arvete tasumisega, mida hageja oleks esitanud nõuetekohaselt ja lepingule vastavalt, palub kostja jätta kohtul hagi rahuldamata ka kõrvalnõuete (leppetrahv, viivis) osas. Eraldi juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et Riigikohus on võlaõigusseaduse § 113 sisust ja mõttest tulenevalt määratlenud viivise kui hüvitise, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt, ning leidnud, et kohus ei ole seotud poolte õigusliku kvalifikatsiooniga ehk sellega, mida pooled ise nimetavad viiviseks või leppetrahviks. Hageja on esitanud hagiavalduses kostja vastu ühe ja sama väidetava rikkumise (tasu maksmisega viivitamise) eest sisuliselt kaks paralleelset

viivisenõuet (nimetades üht neist leppetrahvinõudeks ja teist viivisenõudeks), mis ei ole aga õiguslikult lubatav ega võimalik.

Maakohtu otsus 3.Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 38 313,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt (s.o. 38 313,96 eurolt) summas 15 292,85 eurot ja viivise põhinõudelt (s.o. 38 313,96 eurolt) alates 23.04.2025.a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,5% viivitatud summalt päevas. Jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks leppetrahv ja edasiulatuv viivis leppetrahvi nõudelt. Otsustas, et TDConstructions OÜ menetluskulud jätta 95,63% ulatuses Weldon Ehitus OÜ kanda. Weldon Ehitus OÜ menetluskulud jätta 4,37% ulatuses TDConstructions OÜ kanda. Mõistis Weldon Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 4 312,91 eurot TDConstructions OÜ kasuks ning TDConstructions OÜ-lt menetluskulud summas 27,53 Weldon Ehitus OÜ-l kasuks. Tegi väljamõistetud menetluskulude osas tasaarvestuse, mille tulemusel kuulus Weldon Ehitus OÜ-lt väljamõistmisele menetluskulud summas 4 285,38 TDConstructions OÜ kasuks ja menetluskuludelt (s.o 4 285,38 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd ja kostjale tööde vastuvõtmiseks esitanud teostatud tööde aktid vastavalt lepingule. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei eita aktide allkirjastamata jätmist ja vaidlusaluste arvete tasumata jätmist. Kostja on enda hinnangul põhjendatult aktid tagasi lükanud. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, tööd on valminud ja kostjale vastuvõtmiseks esitanud. Kostja väiteid töös esinevate ja kõrvaldamata puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea. 5.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 19.12.2024. a esitanud kostjale e-postiga aktid nr 2 ja 4 ning 16.01.2025. a aktid nr 3 ja 5. Vaidlusaluse lepingu p 3.2 kohaselt tellija kohustub aktid läbi vaatama viie tööpäeva jooksul. Tööde mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub tellija akti allkirjastama või mitte aktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma. Poolte vahel allkirjastatud akt on aluseks tellijale arvete 6 esitamiseks (tl 16). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja palus 27.12.2024. a ekirjas aktid nr 2 ja 4 korrigeerida (dtl 107, 141) ning 23.01.2025. a e-kirjas aktid nr 3 ja 5 korrigeerida (dtl 108-120, 128-139, 140). Hageja seda ka tegi ning tagastas aktid kostjale korrigeeritult vastavalt 28.12.2024. a ja 12.02.2025. a e-kirjaga (197-199). Kostja sai korrigeeritud aktid, tegi enda märkused (dtl 235-246) ja teatas hagejale 20.02.2025. a ekirjaga, et kipslagede osas tuleb esitada mahuarvutus, dokumentatsioon esitamata, lõpparveldusel esitada 2% garantiiaja tagatis (dtl 230-233). 6.Käesoleval juhul on hageja kostjale tööd üleandmiseks esitanud ning seda ka tõendanud. Hageja on teostanud kipsitööde mahtude ümberarvestuse, teinud mahaarvamised, võtnud arvesse kostja poolt tehtud kulutused ehitusmaterjalide eest summas 5 356,63 (käibemaksuta), dokumendid on lisatud hiljemalt 09.01.2025. a Bauhubi keskkonda (dtl 193, 197, 198, 217). Pooltevahelises lepingus puudus kokkulepe 2% garantiiaja tagatise andmise kohta (dtl 17). 30.12.2024. a on toimunud objekti ülevaatus rentnikuga (dtl 222). Kostja poolt hagejale 20.02.2025. a saadetud e-kirjas ei ole nimetatud puuduseid, mis on märgitud 30.12.2024. a ülevaatusel. Kohus teeb sellest järelduse, et 20.02.2025. a seisuga neid puuduseid enam ei esinenud. Käesolevas menetluses on kohtule esitatud tõendid, et ka 20.02.2025. a e-kirjas

kostja poolt hagejale esitatud märkused ei olnud põhjendatud ning need ei anna kohtu hinnangul alust tööde eest tasumisest keeldumiseks. 7.Kostja on 10.01.2025. a teatanud hagejale, et on tellinud puuduste kõrvaldamise teiselt firmalt, kostja teeb ise tööd lõpuni ja arvestab kaasneva kulu maha (dtl 217, 220). Käesolevas menetluses ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks mõnelt kolmandalt isikult tellinud tööd, mis olid hageja lepinguliseks kohustuseks. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, et kostja ise oleks teinud kulutusi töödele, mis olid hageja lepinguseks kohustuseks. Kohus teeb sellest järelduse, et tegelikkuses mingeid töid, mis oleksid kuulunud hageja lepinguliste kohustuste hulka, kostja kolmandatelt isikutelt ei tellinud ning ka ise selliseid töid ei teostanud. Kohtu hinnangul ei olnud selleks ka põhjust, kuivõrd hageja poolt tõendina esitatud videolt (dtl 266) ja fotodelt (149-150, 152-180) on näha, et lepingujärgsed tööd on teostatud. Kuivõrd ühegi teise töövõtja kohta käesolevas menetluses tõendeid ei ole esitatud, tuleb asuda seisukohale, et need tööd teostas hageja. 8.Kohtu hinnangul vastab hageja poolt tehtud töö lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes ning ei esine aluseid, millest tulenevalt oleks kostjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostjal puudus õiguslik alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks, tööd tuleb lugeda VÕS § 638 lg 2 alusel kostja poolt vastuvõetuks ning hageja aktidest 2, 3, 4 ja 5 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 38 313,96 eurot. 9.Hageja teavitas kostjat 16.04.2025. a leppetrahvi nõudest lepingu p 4.1. alusel (dtl 83). Lepingu p 4.1. kohaselt tellija on kohustatud töövõtja poolt nõuetekohaselt esitatud arve tasumisega viivitamisel tasuma töövõtjale leppetrahvi 0,5% viivitatud summalt päevas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni summa nõuetekohase tasumiseni (dtl 16). VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 10.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse lepingu punkt 4.1. on oma olemuselt viivise kokkulepe, vaatamata sellele, et pooled on seda lepingus nimetanud leppetrahviks. 11.Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Arve nr 28122024 summas 28 299,88 eurot tasumise tähtaeg oli 11.01.2025. a, seega muutus kohustus sissenõutavaks 12.01.2025. a. Kostja on arve tasumisega viivituses 101 päeva, st alates 12.01.2025. a kuni hagiavalduse esitamiseni 22.04.2025. a. Arve nr 18032025 summas 10 014,08 tasumise tähtaeg oli 01.04.2025. a, seega muutus kohustus sissenõutavaks 02.04.2025. a. Kostja on arve tasumisega viivituses 20 päeva. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 15 292,85 eurot (14 291,44 eurot+1 001,41 eurot) rahuldamisele ning rahuldamata jäävad hageja poolt esitatud viivisenõuded summas 873,15 eurot ja 64,24 eurot. 12.Kostja on esitanud hageja leppetrahvi nõudele vastuväite. Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist. Hageja esitas enda leppetrahvi nõude kostjale 3 kuud pärast lõppakti kostjale edastamist. Ebamõistlikult pikk aeg leppetrahvi maksmise nõude esitamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul tuleb majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute puhul lugeda mõistlikuks kui enda nõudest teatakse 3 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal õigus nõuda leppetrahvi, sest ta on leppetrahvi nõudmisest kostjat VÕS § 159 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul teavitanud

Apellatsioonkaebus 13.Apellatsioonkaebuses palub kostja, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse osaliselt jätaks uue otsusega hagi osaliselt rahuldamata, tühistaks menetluskulude jaotuse ja määramise maakohtu poolt ning jaotaks ja määraks menetluskulud uuesti, arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust. Kostja palub, et ringkonnakohus rahuldaks osaliselt TDConstructions OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Lõpptulemusena mõistetaks Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks võlgnevus summas 32 519,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (s.o. 32 519,51 eurolt) 22.04.2025. a. seisuga seaduses sätestatud määras ehk summas 898,93 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 32 519,51 eurolt) alates 23.04.2025. a kuni kohtuotsuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Jätta rahuldama hageja nõue välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt TDConstructions OÜ kasuks leppetrahv ja edasiulatuv viivis leppetrahvi nõudelt. Samuti palub kostja ringkonnakohtul muuta menetluskulude jaotust, jättes kõik ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastustaja kanda ning arvestades maakohtus kantud menetluskulude jaotusel hagi rahuldamise ulatust. Kostja leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohtu põhjendused on meelevaldsed, ei ole jälgitavad ja ei põhine ega ole seostavad maakohtule esitatud tõendite ja asjas tuvastatud asjaoludega. Kohus on jätnud kostja vastuväited arvestamata, viidates sellele, et kostja polevat neid tõendanud – samas on kohus lugenud hageja analoogsed väited tõendatuks ilma, et hageja oleks samuti pidanud nende kohta esitama kohtule ainsatki tõendit. Kohus on võtnud oma seisukohtade aluseks hageja poolt esitatud väited, isegi kui need on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on maakohus rikkunud TsMS §-i 439, mis sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumuseks on 60 352 eurot ilma käibemaksuta (s.t. 73 629,44 eurot koos käibemaksuga, arvestades enne 01.07.2025. a. kehtinud käibemaksumäära 22%) ning töövõtulepingu täitmise raames (rohkem lepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole) on kostja juba tasunud hagejale 41 109,93 eurot koos käibemaksuga. Eeloodust tulenevalt ei ole kasvõi juba matemaatiliselt võimalik, et hageja põhinõude suuruseks kostja vastu võiks olla rohkem kui (73 629,44 eurot – 41 109,93 eurot =) 32 519,51 eurot koos käibemaksuga, välja arvatud üksnes juhul kui kostja peaks olema tellinud hagejalt lisatöid (mida kostja pole aga teinud ja mida hageja pole ka tõendanud). Maakohus on aga sellegipoolest mõistnud kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 38 313,96 eurot koos käibemaksuga ehk maksimaalsest võimalikust summast 5794,45 euro võrra suurema summa. Kostja on käesolevas kohtumenetluses järjekindlalt väitnud, et ta ei ole hagejalt mitte kunagi mitte ühtki lisatööd tellinud (vt kostja 02.06.2025. a. esialgne vastus kohtule, dtl 105, viimane lõik) ja esitanud kohtule ka arvukalt tõendeid, et ta on hageja väidetavate lisatöödega seonduvatele nõuetele korduvalt vastu vaielnud, paludes hagejal selgitada, milles need tööd seisnevad ja kes ning millal on need kostjaga kooskõlastanud (vt kostja 27.12.2024. a. ja 23.01.2025. a. kirjad hagejale, dtl 107 ja dtl 108). Kostja enda poolt hagejale tagasi saadetud korrigeeritud aktidel olid lisatööde veerud nullitud, sest kuivõrd hageja ei esitanud kostjale mitte mingeid tõendeid lisatööde kohta, siis keeldus kostja neid ka vastuvõtmast (vt dtl 113118). Sedasama kinnitab kostja 18.02.2025. a. kiri hagejale (dtl 226-227) ning lõpuks tõi

kostja ka 22.04.2025. a. vastuses hagejale uuesti välja needsamad asjaolud (vt dtl 122, punkt 1). Kostja rõhutab siinkohal, et lisatööde vastuvõtmisest keeldumine seni kuni hageja on esmalt tõendanud nende tellimist ja teostamist, ei ole mingi küsimus, mis võiks ajapikku kuidagi ise ära laheneda või puudus, mille võiks hageja eest ning tema asemel kõrvaldada keegi kolmas isik. Maakohus on hagi lahendades ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõuete kohta, mida ei ole esitatud. Hageja esitas hagis kohtule leppetrahvi- ja viivisenõude – kohus jättis hageja poolt esitatud leppetrahvinõude 12.01.2026. a. otsusega täiesti ühemõtteliselt rahuldamata (vt kohtuotsuse resolutsiooni punkt 5); viivisenõuet rahuldades ületas kohus aga hageja nõude piire ega mõistnud kostjalt välja mitte (873,15 eurot + 64,24 eurot =) 937,39 eurot, nagu seda hagiavalduse nõude punktides 6 ja 7 nõudis hageja ise, vaid 15 292,85 eurot ehk peaaegu seitseteist korda suurema summa. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hagiavalduse nõude punktides 4 ja 5 nimetatud leppetrahvinõue kujutab endast sisuliselt viivisenõuet, kuid eiras oma otsuses täielikult seda viivisenõuet, mille hageja ise kohtule esitas. Hageja ei ole kohtule esitanud alternatiivnõudeid. Kui hageja ise on esitanud kostja vastu üksnes seadusjärgse viivisenõude (hagiavalduse nõude punktid 4 ja 5), siis kuulub see nõue esitatud kujul ka rahuldamisele. Kui kohtu hinnangul kuuluks lisaks veel mõni hageja nõue (hagiavalduse punktid 6 ja 7) ümberkvalifitseerimisele viivisenõudeks, siis võib kohus need küll selliselt ümber kvalifitseerida, kuid ta ei saa neid enam rahuldada, sest hageja algne viivisenõue (mõista kostjalt välja viivis just seadusjärgses viivisemääras) on juba esitatud ning kohtu poolt rahuldatud ja ühelt nõudelt ei saa paralleelselt arvestada mitut viivist. Kohus saab siinkohal lähtuda vaid hageja poolt selgelt väljendatud tahtest, aga mitte kaalutlustest, mida peaks tegema selleks, et oleks võimalik hageja nõue võimalikult suures ulatuses rahuldada. Tegemist ei ole käsitlusega, mida kohus oleks mingilgi määral menetlusosalistega läbi arutanud kas 12.11.2025. a. toimunud kohtuistungil või siis enne seda. Kostja taotles, et kohus jätaks rahuldamata hageja leppetrahvinõude – ja kohus seda ka tegi. Selles osas on kostja kohtuotsusega nõus ega vaidlusta seda. Kuna hageja viivisenõue oli kostja vastu esitatud aga selliselt, et hageja nõudis kostjalt üksnes seadusjärgse viivise tasumist, siis ei esitanud kostja kohtule viivisenõude osas ka mingeid eraldi vastuväiteid tulenevalt viivisenõude suurusest ja viivise määrast – sest seadusjärgset viivisemäära ja sellele vastavat viivisenõuet tuleb enamikes olukordades pidada mõistlikuks ning üldjuhul puudub alus taotleda selle vähendamist kohtult alla seaduses sätestatud määra. Käsitlus, mille kohaselt kohus jätab leppetrahvi kostjalt küll välja mõistmata, aga see-eest mõistab kostjalt välja viivise ning seda tunduvalt suuremas summas ja määras kui seda hageja on nõudnud, tuli kostjale üllatuslikuna, kuivõrd seda ei taotlenud vastaspool ning sellisele võimalusele ei osutanud ka kohus. Sellega rikuti oluliselt ka kostja menetlusõigusi, kuivõrd juhul, kui selline olukord oleks olnud kostjale ettenähtav, oleks kostja saanud enda õigusi kaitsta, esitades kohtule taotluse viivise vähendamiseks (arvestades sellega, et kohus kohaldab – nagu hageja seda ka kohtult taotles – seadusjärgset viivisemäära, polnud kostjal põhjust seda teha). Kuna maakohtus kostja taotlust viivise vähendamiseks eelnimetatud põhjustel esitada ei saanud, taotleb kostja seda käesolevaga ringkonnakohtult. Kuivõrd kostja palub, et ringkonnakohus jätaks uue otsusega hagi osaliselt rahuldamata, siis palub kostja, et kohus tühistaks ühtlasi ka menetluskulude jaotuse ja määramise maakohtu poolt ning jaotaks ja määraks menetluskulud uuesti, arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust.

Vastus apellatsioonkaebusele 14.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 15.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi põhinõude 32 519,51 eurot ületavas osas ning sellelt põhinõude ületavalt osalt viivisenõude, samuti edasiulatuva viivise väljamõistmise määra osas ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jääb rahuldamata põhinõue 32 519,51 eurot ületavas osas ning sellelt arvestatav viivisenõue, muuta põhinõude 32 519,51 eurot tasumisega viivitamise eest edasiulatuva viivise arvestamise määra. Anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 16.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et 27.05.2024.a sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumus oli 60 352 eurot ilma käibemaksuta (s.t. 73 629,44 eurot koos käibemaksuga) ning kostjal on tasumata nimetatud lepingus kokkulepitud tasu 32 519,51 eurot koos käibemaksuga. Apellant ei vaidlusta seda, et kohtuotsusega välja mõistetud 32 519,51 eurot koos käibemaksuga tuleb tal hagejale tasuda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlana välja 38 313,96 eurot koos käibemaksuga, st 27.05.2024.a sõlmitud töövõtulepingus kokkulepitust 5794,45 euro võrra suurema summa. 17.Poolte vahel oli maakohtus ning on ka apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja nõue 5794,45 euro ulatuses on põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjenduste järgi oli hageja põhinõue 38 313,96 eurot töövõtulepingujärgne tasunõue, kuid maakohtu otsuses puudub selge argumentatsioon, kuidas saab hageja edukalt nõuda töövõtulepingus kokkulepitust 5794,45 euro ulatuses suuremat töövõtutasu. Maakohus leidis, et hageja esitatud korrigeeritud aktid tehtud tööde kohta ning asjas esitatud fotod ning video tõendavad hageja poolt puudusteta tööde tegemist ning seetõttu on kostja põhinõue muutunud sissenõutavaks. Hageja tugines sellele, et pooled sõlmisid lisatööde tegemise kokkuleppe, kuid maakohus ei tuvastanud lisatööde kokkuleppe sõlmimist. Asudes seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kokkulepitud töövõtutasust 5794,45 euro suuremat summat võib vaid kaudselt järeldada maakohtu seisukohta, et lisatööde kokkulepe sõlmiti. Samas on tuvastamata kes, millal, milliste tööde ja millise tasu eest lisatööd tellis. Seega on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuse põhjendused ei toeta otsuse lõppjäreldust. 18.Ringkonnakohus toob esile, et lepingu p-s 2.2 kinnitas töövõtja, et ta on teostamisele kuuluvate tööde mahud hoolikalt üle kontrollinud ning vastutab selle eest, et tema poolt arvutatud mahud on õiged. Pooled leppisid kokku, et tööde tegelike mahtude suuremaks osutumise riisikot kannab töövõtja (v.a. juhul, kui mahtude suurenemise põhjuseks oli tellija poolt juurde tellitud lisa- või tööde mahtu suurendav muudatustöö). Kui tegelikud tööde mahud osutuvad hinnangulistest mahtudest väiksemateks, teostatakse nende tööde osas lepingu ja lepingu dokumentidega fikseeritud mahtudest ja hindadest juhinduv ümberarvestus. Ümberarvestus saab toimuda ainult lepingu alusel ja mahuühikutest juhindudes; kui mahuühikut ei ole eraldi välja toodud, siis loetakse, et üheks mahuühikuks ongi kogu vastav töö täies ulatuses. 19.Eeltoodust nähtub ringkonnakohtu arvates, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves, samuti on põhjendatud kostja väide, et eeltoodud kokkuleppe järgi võis tööde lepinguline maksumus tööde teostamise käigus pigem väheneda kui suureneda, sest tööde tegelike mahtude suuremaks osutumise riisikot kandis hageja. VÕS § 639 lg 1 järgi töövõtulepinguga

võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. 20.Siduva eelarve kokkuleppimisel seab eelarves sisalduv kalkulatsioon piirid töövõtja tasunõudele. Kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves kalkuleeritust suuremaks, kannab siduva eelarve korral kahjulikud tagajärjed töövõtja, sest ta ei saa nõuda eelarvet ületavat tasu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.