Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rgkood 10811490; asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja CC Kostja: XX (ik XXX; elukoht: XXX-i )
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista XX-ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja leppetrahvi nõude nr x alusel 70 eurot.
3.Jätta menetluskulud XX kanda.
4.Määrata Osaühing EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360 eurot, mis mõista XX-ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Osaühingule EUROPARK ESTONIA viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
Tsiviilasi nr 2-26-102407 kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XX (kostja) 90,00 euro saamiseks. Kohus tegi 02.02.2026 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.02.2026 aadressil XXX. Kostja esitas 13.02.2026 ja 15.02.2026 nõudele e-kirjaga vastuväited. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 05.03.2026 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse luges kohus puudustega hagiavalduseks ja kohustas hagejat 06.03.2026 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed, põhjendama kohtualluvust.
3.Hageja esitas 31.03.2026 kohtule hagi, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot leppetrahvivõlgnevust ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt tuleneb nõue 06.09.2025 x x x asuval hageja opereeritaval parkimisalal sõiduki numbrimärgiga x parkimisest parkimistingimusi rikkudes.
3.1.Hageja väidab, et kostja oli sõiduki x omanik või vastutav kasutaja alates 20.09.2017. Hageja hinnangul oli tal seetõttu õigus eeldada, et sõiduki parkis hageja parkimisalale kostja, kuni kostja ei tõenda vastupidist. Hageja tugineb nõude põhjendamisel muu hulgas Transpordiameti andmetele sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta.
3.2.Hageja väidab, et parkimisalale olid paigaldatud parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid, mille kaudu esitas hageja pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks. Hageja seisukoha järgi andis sõiduki kasutaja sõiduki parkimisega nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning poolte vahel tekkis lepinguline suhe.
3.3.Hageja väitel tuvastas parkimiskontroll, et sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise päringu järgi ei olnud sõidukile alustatud mobiilset parkimist. Kostja esitas hagejale vastuväite, mille kohaselt eksis ta mobiilse parkimise alustamisel sõiduki registreerimisnumbriga. Hageja hinnangul kinnitab see, et kostja parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes ja jättis sõiduki x parkimise eest tasumata.
3.4.Hageja väidab, et esitas leppetrahvinõude viivitamata pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi suurus oli 70 eurot ja selle maksetähtaeg oli 13.09.2025. Hageja saatis kostjale enne kohtusse pöördumist meeldetuletuse rahvastikuregistri järgsele aadressile ja e-posti aadressile, kuid kostja nõudekirjale ei vastanud ega võlgnevust tasunud. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-102407
4.Kohus võttis 18.06.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel KÄPO-s 18.06.2026. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 02.07.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja ei ole kohtule vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastuväitega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
7.Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Lihtmenetluses võib kohus menetleda asja lihtsustatud korras oma õiglase äranägemise järgi, järgides seejuures tsiviilkohtumenetluse üldisi põhimõtteid ning tagades menetlusosaliste põhiõiguste ja oluliste menetlusõiguste järgimise. Kohus võib lihtmenetluses muu hulgas kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest, tunnustada tõendina ka seaduses nimetamata tõendusvahendeid, loobuda kohtuistungist ja lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus lähtub käesoleva asja lahendamisel neist lihtmenetluse reeglitest.
8.Kostja ei ole kohtule hagimenetluses vastust esitanud, kuid maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest nähtub, et kostja ei vaidle vastu sellele, et sõiduk x oli 06.09.2025 hageja opereeritaval parkimisalal x x x pargitud. Kostja vastuväite kohaselt tasus parkimise eest sõiduki kasutaja BB mobiilse parkimise kaudu, kuid sisestas ekslikult registreerimisnumbriks z, kuigi õige registreerimisnumber oli x. Kostja leiab, et parkimistasu oli tegelikult tasutud ning põhivõlg puudub.
9.Kohus hindab kostja vastuväidet TsMS § 405 lihtmenetluse reeglitest lähtudes. Lihtmenetluses ei ole kohus seotud tavapärase menetluse kõigi vorminõuetega ning võib hinnata tõendeid ja poolte esitatud selgitusi lihtsustatud korras, kuid otsus peab siiski tuginema asjas esitatud asjaoludele ja tõenditele. Seetõttu võtab kohus kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite sisuliselt arvesse ka asja hagimenetluses lahendamisel.
10.VÕS § 3 p 1, § 8 lg-te 1 ja 2, § 9 lg 1, § 16 lg 1 ning § 20 lg 1 kohaselt tekib võlasuhe muu hulgas lepingust ning leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumuse kaudu. Hageja on esitanud parkimisala tingimused ja fotod, millest nähtub, et parkimisalal olid avaldatud parkimistingimused. Sõiduki parkimisega hageja opereeritaval parkimisalal anti nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks. Seega oli hageja ja sõiduki parkija vahel sõlmitud parkimisleping.
11.Hageja on esitanud Transpordiameti päringu, mille kohaselt oli sõiduki x omanikuks või vastutavaks kasutajaks leppetrahvi väljastamise ajal kostja. Kostja on ka ise vastuväites märkinud, et sõiduki omanik oli tema. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejal puudus õigus käsitada teda parkimislepingu poole või sõiduki parkimisega seotud kohustuste eest vastutava isikuna. Seetõttu lähtub kohus sellest, et nõue saab olla esitatud kostja vastu.
12.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väitel oli parkimislepingu tingimuste järgi sõiduki parkimiseks nõutav parkimisõiguse olemasolu konkreetse sõiduki suhtes. Kostja vastuväitest nähtub, et mobiilne parkimine alustati teise registreerimisnumbriga sõidukile. Kostja on esitanud BBle väljastatud arve nr w, 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-102407 kuid selle alusel ei ole võimalik tuvastada, et arvel kajastatud parkimistasudest mõni oleks seotud hagi aluseks oleva leppetrahvinõude järgi 06.09.2025 sõiduki x parkimise eest tasumisega x x x parkimisalal. Seega ei nähtu kostja selgitustest ega esitatud tõenditest, et parkimisõigus oleks omandatud sõidukile x. Seetõttu ei tõenda esitatud arve kostja väidet, et 06.09.2025 parkimisalal x x x toimunud parkimise eest oli tasu nõuetekohaselt makstud.
13.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud rahasumma, mida lepingut rikkunud pool peab maksma kahjustatud poolele. Hageja esitatud leppetrahvinõude ja parkimistingimuste kohaselt oli parkimistingimuste rikkumise tagajärjeks leppetrahvi tasumise kohustus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõidukile x oleks vaidlusalusel ajal kehtinud nõuetekohane parkimisõigus, on hageja leppetrahvinõue põhimõtteliselt põhjendatud.
14.Hageja nõue on 70 eurot. Hageja on esitanud hagi aluseks oleva leppetrahvinõude, millest nähtub, et sõidukile x väljastati 06.09.2025 kell 14.31 leppetrahv, millel oli enne maksetähtaja saabumist märgitud väiksem tasumisele kuuluv summa ning pärast maksetähtaja möödumist 70 euro suurune leppetrahvisumma. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud leppetrahvi enne maksetähtpäeva vähendatud summas või hiljem täissummas, jäi vähendatud summa tasumise võimalus kasutamata ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi täissummas 70 eurot.
15.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja on tõendanud parkimislepingu sõlmimise, sõiduki x parkimise hageja parkimisalal, parkimisõiguse puudumise sellele sõidukile, kostja seose sõidukiga ning 06.09.2025 kell 14.31 väljastatud leppetrahvinõude summas 70 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukile x oleks vaidlusalusel ajal kehtinud nõuetekohane parkimisõigus või et leppetrahvinõue oleks tasutud. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 70 eurot. Menetluskulud
16.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, on otsus tehtud kostja kahjuks ning menetluskulude jaotamisel ei ole alust jätta osa kuludest hageja kanda.
17.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 100 eurot, millest 65 eurot tasuti 30.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 35 eurot tasuti 31.03.2026 hagimenetluses hagiavalduse esitamisel. Lisaks on hageja taotlenud lepingulise esindaja kulu hüvitamist 280 euro ulatuses, arvestusega 2 tundi tunnitasuga 140 eurot, ning maksekäsu kiirmenetluses tekkinud kindlaksmääratud menetluskulu 20 eurot.
18.Kohus peab menetluskulusid vajalikuks üksnes ulatuses, milles need on seotud pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist hagimenetluses vajalikuks muutunud menetlustoimingutega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks vajalikud toimingud, sh nõude ja võlgniku andmete esitamine ning nõude aluseks olevate põhiandmete märkimine, on hõlmatud TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 alusel väljamõistetava 20 euro suuruse kindlaksmääratud menetluskuluga. Kostja vastuväite tõttu tuli hagejal aga jätkata nõude maksmapanekut hagimenetluses, esitada nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, täiendada nõude faktilist ja õiguslikku põhjendust, esitada tõendid, põhjendada kohtualluvust ning tasuda täiendav riigilõiv. Need hagimenetluses lisandunud toimingud olid hageja õiguste kaitseks vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
19.Kohus peab hageja hagimenetluses kantud lepingulise esindaja kulu põhjendatuks osaliselt. Esindaja ajakulu 2 tundi ei ole ülemäärane, arvestades, et pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist tuli hagejal koostada hagiavaldus, esitada nõude faktilised ja 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-102407 õiguslikud põhjendused, tugineda parkimislepingu sõlmimist, parkimistingimuste rikkumist, kostja vastutust ja leppetrahvinõude suurust kinnitavatele tõenditele ning käsitleda kostja vastuväidet. Kohus ei pea aga põhjendatuks hageja taotletud tunnitasu 140 eurot. Arvestades asja väikest hinda, lihtmenetluse iseloomu, nõude tüüpilisust ning hagimenetluses lisandunud toimingute mahtu, on põhjendatud tunnitasu 120 eurot. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Kohus arvestab seejuures, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega seotud toimingud on kaetud eraldi 20 euro suuruse kindlaksmääratud menetluskuluga ega põhjenda nende toimingute eest täiendava lepingulise esindaja kulu väljamõistmist. Põhjendatud on ka riigilõivukulu kokku 100 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.