Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 27.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-6778
Kohtuasi
B.V avaldus ETHR OÜ vastu ETHR OÜ kohustamiseks avaldajale teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
ETHR OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: B.V (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja Kadri Lember Puudutatud isik: ETHR OÜ (registrikood 14233506), lepinguline esindaja Karl Järvelaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 5-7) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud 20% ulatuses avaldaja B.V ja 80% ulatuses puudutatud isiku ETHR OÜ kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Harju Maakohtu 13.09.2024 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis B.V avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 4, tervikresolutsiooni p 4.4).
4.2.Kohustada ETHR OÜ-d andma B.V-le teavet, vastates järgmistele küsimustele.
4.2.1.Kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja ettemaksed ETHR OÜ 2023. aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed?
4.2.2.Kelle vastu ja mis summas on kajastatud laenukohustused ETHR OÜ 2023. aasta bilansireal laenukohustused?
2-24-6778
4.2.3.Kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed ETHR OÜ 2023. aasta bilansireal võlad ja ettemaksed?
4.2.4.Milline on ETHR OÜ 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes?
4.2.5.Milline on ETHR OÜ 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes?
4.3.Määrata kohtumääruse täitmise kord kindlaks selliselt, et ETHR OÜ peab edastama vastused elektrooniliselt B.V e-posti aadressile XXX ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest.
4.4.Jätta rahuldamata nõue võimaldada avaldajale tutvumist järgmiste dokumentidega ja saada järgmist teavet.
4.4.1.ETHR OÜ bilanss 01.01.2023–31.12.2023.
4.4.2.Selgitused ETHR OÜ 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta (kellele ja mis summas see kuulub).
4.4.3.ETHR OÜ kasumiaruanne perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta.
4.4.4.Selgitus 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata osakapitali vähenemise kohta: seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022.
4.4.5.ETHR OÜ üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. aasta ja 2022. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ning vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise teated.
4.5.Jätta menetluskulud 20% ulatuses avaldaja B.V kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku ETHR OÜ kanda.
5.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta 20% ulatuses avaldaja B.V kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku ETHR OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B.V (avaldaja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule avalduse ETHR OÜ (puudutatud isik) vastu puudutatud isiku kohustamiseks avaldajale teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale järgnevad dokumendid ja andmed: 1) puudutatud isiku bilanss perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta;
2-24-6778 2) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea nõuded ja ettemaksed kohta – kelle vastu ja mis summas; 3) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea laenukohustused kohta – kellele ja mis summas; 4) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea võlad ja ettemaksed kohta – kellele ja mis summas; 5) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta – kellele ja mis summas see kuulub; 6) puudutatud isiku kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta; 7) puudutatud isiku 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes; 8) puudutatud isiku 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes; 9) selgitus puudutatud isiku 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata osakapitali vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022; 10) puudutatud isiku üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ning vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise teated.
3.Avalduse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub 37,50% osakapitalist. 01.04.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule dokumentide esitamise ja koosoleku kokkukutsumise nõude. Puudutatud isiku ei ole nõudele vastanud, seega esitab avaldaja äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 järgi avalduse kohtule.
4.Puudutatud isik ei ole põhistanud teabe andmise tõttu kahju tekkimist. Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada, millisel viisil ja millist kahju avalduses küsitud teave ja dokumendid osaühingule tekitada võivad, sh ei selgu, millest järeldab puudutatud isik konkurentsi osutamist. Puudutatud isiku kliendibaas ei saa olla ärisaladus, kui äriühingu koostööpartnerid on avaldatud puudutatud isiku veebilehel. Osanikul on õigus saada ülevaade osaühingu tuludest ja kuludest, kuna need asjaolud mõjutavad otseselt tema osaluse väärtust.
5.Avaldaja ei nõustu, et puudutatud isik on 09.07.2024 osanike koosolekul teabenõude täitnud. 2023. aasta majandusaasta aruanne on koostatud mikroettevõtja aruandena, kus bilanss ja kasumiaruanne on esitatud maksimaalselt koondatuna, ega võimalda saada mingit sisulist teavet ettevõtte majandustegevuse sisu ega tulemuslikkuse kohta, ega ka varade väärtuse kujunemise kohta. Üldkoosoleku kutsega koos edastatud 2023. aasta majandusaasta aruande dokumendid ei vasta küsimustele, mille kohta avaldaja teavet taotleb. Samuti ei ole juhatus üldkoosoleku protokollist nähtuvalt andnud avaldajale teavet, mille väljastamist ta avaldusega taotleb. Avaldaja on sisuliselt küsinud jooksvat raamatupidamise aruandlust, mis on raamatupidamisprogrammist lihtsasti väljavõetav ning mille kohta peab osaühingul teave olemas olema. Avaldajal on õigus saada teavet 2023. aasta majandusaasta aruande kirjete kohta. Olukorras, kus aastaaruande kirjete kohta käivatele küsimustele vastamine tähendab raamatupidamisprogrammist vastavate aruannete väljavõtmist, ei ole võimalik väita, et tegemist oleks dokumendiga, mida juhatus peab avaldaja jaoks koostama hakkama (see on
6.Ebaõige on puudutatud isiku väide, et tal ei olnud võimalik enne 30.06.2024 esitada andmeid 2023. aasta majandusaasta kohta. Andmed, mille alusel majandusaasta aruanne koostatakse, puudutavad 2023. aastat ja on raamatupidamises kajastatud hiljemalt järgmise kalendrikuu 20. kuupäevaks (st praegusel juhul hiljemalt 20.01.2024). Avaldaja on nõudnud jooksva raamatupidamise aruandluse esitamist.
7.Avaldaja selgitas ka, et kuna osanike vahel on erimeelsused, siis on jäetud avaldaja teabenõuetele pikema aja vältel vastamata ning avaldajal puudub igasugune ülevaade puudutatud isiku käekäigust ja väärtusest. Väidetav asutamislepingu rikkumine ei ole aluseks osaniku teabenõude rahuldamata jätmiseks. Ebaõige on puudutatud isiku väide puudutatud isiku arvelt isiklike kulutuste tegemise kohta. Nõue osakapitali sissemakse tegemiseks ei oma puutumust osaniku õigusega saada osaühingu tegevuse kohta teavet. Osakapitali sissemakse on avaldaja poolt 18.06.2024 tasutud.
8.Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja on varem korduvalt pöördunud puudutatud isiku juhatuse poole teabe saamiseks, kuid enne kohtule avalduse esitamist ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõuetele vastanud. Puudutatud isiku seisukohad
9.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
10.Avaldaja teabenõudele on vastatud osanike 09.07.2024 üldkoosolekul.
11.Puudutatud isiku 2023. aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli 30.06.2024. Avaldaja esitas avalduse kohtusse 29.04.2024 ning avalduse 10 taotlusest puudutas 8 aastat 2023, mille kohta ei olnud võimalik enne 30.06.2024 vastata. 2023. aasta majandusaastat puudutavad dokumendid olid avalduse esitamise ajal puudutatud isiku raamatupidaja poolt lõpetamisel. Puudutatud isikul puudub kohustus enne seadusest tulenevat tähtaega vastavaid andmeid koondada ja dokumente koostada. Seadusest tulenevalt ei ole kohustuslik luua iga koostööpartneri kohta detailne ülevaade või koostada detailseid raamatupidamislikke ülevaateid. Avaldaja ei saa nõuda teavet/dokumente, mida ei ole olemas.
12.Puudutatud isiku kliendibaas on ärisaladus (ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2). Puudutatud isik ei ole kunagi väitnud, et kodulehel olevad kliendid on kogu kliendibaas, vaid ainult see osa, mida on võimalik avaldada üldises määras. Kliendibaas võib olla eriti tundlik teatud valdkondades, nt julgeoleku ja militaarvaldkond. Klientide ja tarnijate kohta teabe andmine võib oluliselt kahjustada puudutatud isikut, sest puudutatud isiku tegevusala on militaarvaldkonnas meditsiiniliste seadmete tootmine ning konkreetsete klientide ja tarnijate väljastamine võib seade ohtu nii edaspidist koostööd partneritega kui ka tarnijatega. Tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga ja avaldaja ei ole esitanud veenvaid põhjuseid informatsiooni saamiseks. Avaldaja on käitunud varem puudutatud isiku suhtes pahatahtlikult ja kahjustanud puudutatud isiku huve (avaldaja rikkus asutamislepingut, kuna ei ole täitnud peadisaineri kohustusi alates 2021. aasta teisest poolest; avaldaja arveldas endaga seotud töid puudutatud isiku arvelt ja tegi puudutatud isiku kontolt sellega seotud kandeid). Eelnevast tulenevalt on usutav, et avaldaja tekitab puudutatud isikule nõutud dokumentide väljastamisega kahju. Äriühingu juhatus on kaotanud avaldaja suhtes usalduse ega saa olla kindel, et avaldaja konfidentsiaalset informatsiooni ei kuritarvita.
2-24-6778
13.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas teabenõude sisuliselt materiaalõigusliku aluseta. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohtu 13.09.2024 määrusega rahuldati avaldus osaliselt ning kohustati puudutatud isikut andma avaldajale teavet vastates järgmistele küsimustele. 1) Kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja ettemaksed puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed? 2) Kelle vastu ja mis summas on kajastatud laenukohustused puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal laenukohustused? 3) Kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal võlad ja ettemaksed? 4) Milline on puudutatud isiku 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes? 5) Milline on puudutatud isiku 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes? Maakohus määras kohtumääruse täitmise korra kindlaks selliselt, et puudutatud isik peab edastama vastused elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile ühe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1). Maakohus jättis rahuldamata nõude dokumentidega ja saada järgmist teavet:
võimaldada
avaldajale
tutvumist
järgmiste
1) puudutatud isiku bilanss 01.01.2023–31.12.2023; 2) selgitused puudutatud isiku 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta – kellele ja mis summas see kuulub; 3) puudutatud isiku kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta; 4) selgitus 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata osakapitali vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022; 5) puudutatud isiku üldkoosoleku(te) protokoll(id), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ning vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise teated. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 3417,10 eurot ja viivise menetluskuludelt.
15.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja esitanud 01.04.2024 puudutatud isikule kirjaliku taotluse avalduses märgitud teabe saamiseks. Puudutatud isik ei ole eitanud 01.04.2024 teabenõude kättesaamist. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik oleks sellele nõudele vastanud ja küsitud teabe osanikule esitanud (vähemalt enne avaldaja poolt kohtusse pöördumist). Seega on avaldajal ÄS § 166 lg 3 alusel õigus nõuda teabe ja dokumentide
2-24-6778 väljastamist, esitades teabenõude edastamisest nelja nädala jooksul kohtule avalduse. Vastav avaldus on kohtule esitatud 29.04.2024 ehk tähtaegselt.
16.Maakohus viitas ÄS § 166 lg-tele 1 ja 2 ning märkis, et ÄS § 166 lg 1 annab osanikule võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega, eelduslikult kõigi dokumentidega, mis ei tekita ühingule olulist kahju. Ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.1; RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 16.1). Seega on avaldajal eelduslikult õigus puudutatud isiku dokumentidega tutvuda ja temalt teavet saada.
17.Maakohus leidis, et puudutatud isik on 09.07.2024 osanike koosolekul avaldatuga avaldaja nõude täitnud osaliselt. Kohus tuvastas, et puudutatud isik on esitanud avaldajale pärast kohtumenetluse algatamist järgmised dokumendid ja info: 1) 01.01.2023–31.12.2023 bilanss; 2) selgitused 2023. aasta bilansirea registreerimata osakapital kohta – kellele ja mis summas see kuulub; 3) kasumiaruanne perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta; 4) selgitused 2022. ja 2021. aasta majandusaasta aruannetes kajastatud registreerimata osakapitali vähenemise kohta, kus seisuga 31.12.2021 moodustab see 45 954 eurot vs. 33 039 eurot seisuga 31.12.2022; 5) kinnitanud, et enne 04.07.2024 osanike koosolekut ei eksisteerinud üldkoosoleku(te) protokoll(e), millega otsustati 2021. ja 2022. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine ja kasumi/kahjumi jaotamine ega vastavate üldkoosolekute kokkukutsumise teateid.
18.Muus osas ei ole puudutatud avaldajale nõutud teavet andnud ning avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohus kohustas kohus puudutatud isikut andma järgmist teavet vastates järgmistele küsimustele: 1) kelle vastu ja mis summas on kajastatud nõuded ja ettemaksed puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal nõuded ja ettemaksed; 2) kelle vastu ja mis summas on kajastatud laenukohustused puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal laenukohustused; 3) kelle ees ja mis summas on kajastatud võlad ja ettemaksed puudutatud isiku 2023. aasta bilansireal võlad ja ettemaksed; 4) milline on puudutatud isiku 2023. aasta müügitulu jaotus summaliselt klientide lõikes; 5) milline on puudutatud isiku 2023. aasta kulude jaotus summaliselt tarnijate lõikes.
19.Osanikul on õigus küsida küsimusi aastaaruande erinevate kirjete kohta (RKTKm 21.10.2020, 2-19-9918, p 48). Avaldaja nõutava teabe saamise õiguse eesmärk on anda osanikule ülevaade osaühingu finantsseisundist ja seega peab osanikule esitatav teave selle eesmärgi saavutamist toetama. Avaldaja nõue on piisavalt põhistatud ja selle täitmine häirib äriühingu tegevust võimalikult vähe. Tegemist on andmete ja selgitustega, mis ühingul peab olema olemas raamatupidamisprogrammis ja selle info andmine ei nõua suurt pingutust ega ka kulutusi. Puudutatud isik ei ole esitanud piisavad selgitusi ja põhistusi, miks puudutatud isikul ei ole võimalik täita avaldaja esitatud nõuet ja anda avaldajale viimase poolt nõutavaid selgitusi. Asjaolu, et osanike vahel on tekkinud erimeelsused, ei tähenda seda, et avaldajal ei ole õigust tutvuda ühingut puudutavate dokumentidega ning nõuda selgitusi küsimustes, mis puudutavad ühingu tegevust.
20.Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. Puudutatud isik ei ole seostanud oma väidet ärisaladuse kohta seadusest tuleneva ärisaladuse mõistega (EKTÄKS § 5 lg 2) ega seda väidet konkretiseerinud. Puudutatud isiku väide partnerite ja tarnijate koostöö ohtu seadmise kohta on üldsõnaline ja põhjendamata. Pealegi on osanikul, saades ühingult teavet, tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 kohustus kasutada seda heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt, ning vastavat kohustust rikkunud osanik vastutab ühingule tekkiva kahju eest.
2-24-6778
21.Asja lahendamisel ei oma tähtsust puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja on väidetavalt rikkunud asutamislepingut ning on kasutanud puudutatud isiku raha enda või endaga seotud ettevõtte huvides. Avaldaja on eeltoodule vastu vaielnud. Osanike lepingust tulenevad võimalikud pretensioonid avaldaja suhtes või ka osaühingu võimalikud rahalised nõuded avaldaja suhtes ei mõjuta tema õigust saada osanikuna teavet äriühingu kohta. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud ÄS § 166 lg-s 2 nimetatud aluse olemasolu teabe andmisest keeldumiseks, s.o. et see võib eelduslikult tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Menetlusosaliste vahelised erimeelsused või ka rahalised nõuded või vaidlused ei ole automaatselt aluseks osaühingu kohta teabe andmata jätmiseks.
22.Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas puudutatud isik, kes ei võimaldanud avaldajal dokumentide ja teabega tutvuda. Kuigi kohus rahuldab avalduse 50% ulatuses, siis ülejäänud osas on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud pärast kohtusse pöördumist (s.o. osaliselt 04.07.2024 osanike koosolekul või selle kokkukutsumisega). Määruskaebus
23.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus avalduse rahuldas ning menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik palub teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus vaidlustatud ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
24.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja maakohtu määrus oli üllatuslik.
25.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 09.07.2024 osanike koosolekul jäeti mingis osas teabenõudele vastamata.
26.Teabenõude eesmärk ei ole anda osanikule õigust tutvuda kogu äriühingu dokumentatsiooniga ning koormata sellega ühingu tegevust. Teabepäringuga nõutud isikute ja klientide nimed on ärisaladus ning selles osas teabe avalikustamine kahjustab olulisel määral puudutatud isiku huve ÄS § 166 lg 2 järgi. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et tegemist ei ole ärisaladusega ning et ärisaladuse avalikustamine ei kahjusta olulisel määral ühingu huve. Puudutatud isik on nõustunud andma teabe ilma isikute ja klientide nimedeta.
27.29.04.2024 avalduse p-des 1.1–1.8 nõutud dokumendid pidi puudutatud isik koostama kõige varem 30.06.2024 (dokumente ei olnud varem olemas). Teabenõudega ei saa nõuda dokumentide loomist. Puudutatud isik on mikroettevõtja ja talle kehtivad seadusest tulenevalt minimaalsed raamatupidamiskohustused. Kohus on meelevaldselt eeldanud mingite raamatupidamisdokumentide või raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on kajastatud kõik teabenõude andmed.
28.Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuna avaldaja taotles 29.04.2024 avaldusega dokumentide väljastamist, mida puudutatud isik ei pidanud koostama enne 30.06.2024. Lisaks jättis kohus arvestamata, et puudutatud isik oli nõus avaldajale väljastama teabe järgmisel osanike üldkoosolekul (ja avaldas) ning sõlmima selles osas kompromissi, kuid avaldaja keeldus sellest. Ka jättis kohus arvestamata, et 29.04.2024 avalduse p-le 1.9 on puudutatud isik juba enne kohtumenetlust vastanud (aastal 2021). Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2-24-6778
29.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
29.1.Määrusega rahuldatud osas ei ole puudutatud isik avaldaja teabenõudele sisuliselt vastanud. Ainuüksi see, et formaalselt olid teabenõude küsimused üldkoosoleku päevakorras, ei tähenda, et puudutatud isik oleks teabenõude kõigile küsimustele sisuliselt vastanud. Puudutatud isik ei ole selgitanud, millisel moel teabe avaldamine osanikule võib äriühingule kahju tekitada või millistest konkreetsetest asjaoludest tulenevalt puudutatud isik seda eeldab. Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses ebaõige väite, justkui oleks ta nõustunud andma avaldajale teavet ilma isikute ja klientide nimedeta. Sellist avaldust ei ole puudutatud isik kohtumenetluses teinud.
29.2.Avaldaja on nõudnud jooksva raamatupidamise aruandluse esitamist. Mikroettevõtjaks olemine ei vabasta juhatust raamatupidamise korraldamise kohustusest.
29.3.Kohus jättis menetluskulud õigesti puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas puudutatud isikule 01.04.2024 kirjaliku teabenõude, mille puudutatud isik on kätte saanud, kuid millele puudutatud isik ei vastanud. Puudutatud isiku tegevus on otseselt põhjustanud vajaduse kohtumenetluse algatamiseks.
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus avalduse rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ulatuses, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ning maakohtu määrus on vaidlustamata osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku kanda. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
33.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.ÄS § 166 lg 1 järgi on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 166 lg 1 annab osanikule võrdlemisi laia õiguse tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaühing võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega on osanikul eelduslikult õigus tutvuda kõigi osaühingu dokumentidega, millega tutvumine ei tekita ühingule olulist kahju. Niivõrd ulatuslikku teabe saamise õigust põhjendab osaniku kui osaühingu investori huvi olla informeeritud osaühingu majanduslikust olukorrast. Teabe taotlemise ja dokumentidega
2-24-6778 tutvumise nõude lahendamisel ja teabeõiguse piiride määramisel tuleb arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Osanik peab teabe taotlemisel käituma heauskselt ja ta peab saadud teavet ka heauskselt kasutama. Osaühing seevastu peab andma osanikule teavet, mille andmine tema huve oluliselt ei kahjusta, kuid samas võib ühingut teabenõudega koormata siiski mõistlikul määral (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.1; RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p-d 14.5, 16.2).
35.Ringkonnakohus märgib, et ÄS § 166 lg 1 ei piira iseenesest seda, mida osanik võib teabena ühingult küsida. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida. Näiteks ei saa osanik teabenõudena taotleda, et kohus kohustaks osaühingu juhatust vastama sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Osanik ei saa osaühingult küsida küsimusi, mis on seotud oletuste või prognoosidega. Lisaks ei saa ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Ka ei saa osaühingut kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks (nt kvartaalsed majandusaasta aruanded, juhatuse eelarved ja prognoosid). ÄS § 166 lg 1 järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis ühingul olemas on (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492/39, p-d 14, 14.1, 14.2, 14.3).
36.Kohtupraktikas on ka selgitatud, et kuivõrd osaühingu majandusaasta aruande ja selle lisade kirjete aluseks olevad dokumendid puudutavad osaühingu majanduslikku olukorda ja täpsustavad majandusaasta aruandes kajastuvaid andmeid, on põhjendatud võimaldada osanikul nendega tutvuda. Näiteks on äriühingu majandusliku olukorraga seotud küsimus, kui suured on mingit liiki kulud, milline on teatud liiki tehingute maht, kui palju on lepingupartnereid, kes on äriühingule võlgu, millised on äriühingu laenukohustused jne. Osaniku õigus saada teavet võib hõlmata lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhteid klientide ja tarnijatega (vt RKTKm 21.10.2020, 2-19-9918, p 48; RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p-d 19, 21).
37.Ringkonnakohus märgib esiteks, et osas, milles maakohus avalduse rahuldas, ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus ei nõustu ka, et maakohtu määrus oli selles osas üllatuslik.
38.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 09.07.2024 osanike koosolekul ei vastanud puudutatud isik avaldaja teabenõudele täies määras. 09.07.2024 osaniku koosoleku protokollist nähtuvalt ei ole puudutatud isik sisuliselt ega nõuetekohaselt vastanud avaldaja küsimustele osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Õiguskirjanduses on selgitatud, et antav teave peab olema täielik ja vastama ka tegelikult esitatud küsimustele (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, äärenr 2161).
39.Puudutatud isik leiab, et teabepäringuga nõutud isikute ja klientide nimed on ärisaladus ning selles osas teabe avalikustamine kahjustab olulisel määral puudutatud isiku huve. Puudutatud isik märgib, et tema kodulehel ei ole avaldatud kogu kliendibaas ning et puudutatud isiku kliendibaas võib olla eriti tundlik teatud valdkondades, nt julgeoleku ja militaarvaldkond.
39.1.Ringkonnakohus märgib, et ärisaladuse tunnused sätestab EKTÄKS, mille § 5 lg 2 järgi on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade
2-24-6778 isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
39.2.Riigikohus on selgitanud, et ärisaladuseks võib vastavalt asjaoludele olla nt kliendibaas, mille teadasaamisel võib osanik seda teavet osaühingu huvide vastaselt ära kasutada. Siiski, kui äriühing soovib tugineda sellele, et tegu on ärisaladusega, peab ta seda põhistama. Puudutatud isik peab ära näitama, miks kõnealune teave kujutab endast saladuses hoidmist vajavat ja kaubandusliku väärtusega teavet EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Kui puudutatud isik väidab, et kliendibaasi kohta teabe avaldamine kahjustab olulisel määral puudutatud isiku huve, siis ei piisa üksnes spekulatiivsetest väidetest ohu esinemise kohta, vaid osaühingul tuleb sellist kahju tekkimise ohtu TsMS § 235 mõttes põhistada. Muu hulgas võivad kahju tekitamise ohule viidata nt asjaolud, et osanik on omandanud osaluse osaühinguga samal tegevusalal tegutsevas äriühingus või on osanik varem osaühingule teabeõiguse kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Olulise kahju tekkimise ohtu tuleb puudutatud isikutel põhistada iga küsimuse ja dokumendi osas eraldi ning üldsõnalised viited kahjule, ärisaladusele ja konfidentsiaalsuskohustusele ei ole piisavad. Seega, kui puudutatud isik väidab, et küsitav teave on tema ärisaladus või nõutud dokument sisaldab ärisaladust, tuleb igakordselt tuvastada, kas kõnealune teave ikkagi kujutab endast saladuses hoidmist vajavat ja kaubandusliku väärtusega teavet (RKTKm 21.10.2020, 2-199918, p-d 34.1, 46; RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.5; RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 14.5; RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p 21; TlnRnKm 13.12.2023, 2-20-16013, p 14; TrtRnKm 04.03.2024, 2-21-13949, p 14.2.2.1).
39.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik piisavalt põhistanud käesoleval juhul seda, et avaldaja nõutud teave on ärisaladus, ega seda, et avaldajale teabe avaldamisel võib eeldada, et see võib tekitada puudutatud isikule kahju. Puudutatud isik on üksnes viidanud, et tema tegevusala on militaarvaldkonnas meditsiiniliste seadmete tootmine, kuid ei ole konkreetselt esile toonud, milles ärisaladus praegusel juhul seisneb. Puudutatud isik ei ole esile toonud, miks on puudutatud isiku teabel klientide ja tarnijate kohta kaubanduslik väärtus ning miks vastavate andmete kättesaadavaks tegemine avaldajale kahjustab puudutatud isiku majandustegevust oluliselt. Lisaks ei ole puudutatud isik suutnud põhistada, et küsitava teabe avaldamine põhjustaks osaühingule olulise kahju, st kahju tekkimine on põhjuslikus seoses teabe avaldamisega. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et avaldaja oleks puudutatud isiku konkurent või et avaldaja oleks varem puudutatud isikule teabeõiguse kuritarvitamisega või saadud teabe väärkasutamisega kahju tekitanud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milles konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada.
39.4.Seega ei saa puudutatud isik keelduda nõutud teavet andmast põhjusel, et see sisaldab väidetavalt ärisaladust ning et teabe andmisega kahjustatakse väidetavalt osaühingu huve.
40.Puudutatud isik leiab, et 29.04.2024 avalduse p-des 1.1-1.8 nõutud dokumendid pidi puudutatud isik koostama kõige varem 30.06.2024. Seega ei olnud neid dokumente avalduse esitamise ajal olemas, samuti ei saa teabenõudega nõuda dokumentide loomist. Puudutatud isik väidab veel, et maakohus on meelevaldselt eeldanud puudutatud isikul raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on kajastatud kõik teabenõude andmed.
40.1.Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik on raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lg-te 1 ja 2 järgi raamatupidamiskohustuslasena kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust raamatupidamise seaduses sätestatud korras. RPS § 4 järgi on raamatupidamiskohuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud
2-24-6778 aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites ning säilitama raamatupidamise dokumente. RPS §
lg
järgi koostab raamatupidamiskohustuslane kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid on RPS § 9 lg 1 järgi andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad kirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama RPS § 9 lg 2 järgi teha väljavõtteid majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. RPS § 9 lg 3 ja § 12 lg 5 järgi raamatupidamisregistreid peetakse ja säilitatakse masintöödeldavalt. Raamatupidamisregister võib olla ja seda võib säilitada muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole raamatupidamisregistri masintöödeldavalt pidamise ja säilitamise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi.
40.2.Eelmärgitut arvestades saab ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel eeldada, et puudutatud isik dokumenteerib kõiki oma majandustehinguid ja kirjendab neid oma raamatupidamisregistrites, mida peab ja säilitab masintöödeldavalt. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kõikidest puudutatud isiku majandustehingutest (raamatupidamis)kontode kaupa. Seega nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et avaldaja küsitud teave (osas, milles maakohus avalduse rahuldas) peab olema raamatupidamisregistritest hõlpsasti väljavõetav (vt ka TlnRnKm 03.08.2023, 2-20-17649, p 13.1.3). Puudutatud isik väidab määruskaebuses, et maakohus on meelevaldselt eeldanud puudutatud isikul raamatupidamisprogrammide olemasolu, milles on kajastatud kõik teabenõude andmed. Samas ei ole puudutatud isik ei kohtueelselt, maakohtu menetluses ega 09.07.2024 osanike koosolekul tuginenud sellele, et ta ei pea masintöödeldavaid raamatupidamisregistreid, mis võimaldaksid tal teha avaldaja poolt nõutud teabe osas väljavõtteid. Arvestades RPS-st tulenevat eeldust, et puudutatud isik peab masintöödeldavaid raamatupidamisregistreid, peab puudutatud isikul (olenemata sellest, kas puudutatud isik kasutab raamatupidamisprogrammi või mitte) olema võimalik raamatupidamisregistritest avaldaja nõutud teabe osas väljavõtteid teha. Ka kohtupraktika kohaselt on osanikul õigus tutvuda osaühingu kasumiaruande ja bilansiga raamatupidamiskontode tasandil (TlnRnKm 03.08.2023, 2-20-17649, p 13.1.8; RKTKm 21.10.2020, 2-19-9918, p 48) ning osanikul on õigus küsida küsimusi aastaaruande erinevate kirjete kohta (vt ka RKTKm 21.10.2020, 2-199918, p 48). Seega on osanikul õigus teada, millest koosnevad majandusaasta aruandes kajastatud nõuded ja ettemaksed, laenukohustused, võlad ja ettemaksed ning millest koosneb müügitulu ja kulude jaotus.
40.3.Puudutatud isik märgib, et teabenõudega ei saa puudutatud isikut kohustada looma uusi dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole raamatupidamisregistritest väljavõtete tegemine käsitatav uue dokumendi koostamisena, mistõttu ei anna avalduse rahuldamata jätmiseks alust puudutatud isiku väide, et tal ei ole nõutud teavet avaldaja soovitud vormis (vt TlnRnKm 03.08.2023, 2-20-17649, p 13.1.4).
40.4.Puudutatud isik väidab ka, et avalduses nõutud dokumendid pidi puudutatud isik koostama kõige varem 30.06.2024 (majandusaasta aruande esitamise tähtaeg) ning nõutud dokumente ei olnud enne olemas. Avaldaja toob välja, et 2023. aasta kohta käiv informatsioon pidi puudutatud isiku raamatupidamises olema kajastatud hiljemalt 20.01.2024. Ringkonnakohus märgib, et RPS § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud
2-24-6778 kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Arvestades, et puudutatud isik on kohustatud kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul, lisaks ka seda, et käibemaksukohuslasena on puudutatud isik kohustatud igakuiselt esitama käibemaksudeklaratsioone Maksu- ja Tolliametile, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul sai avaldaja eeldada, et 01.04.2024 (s.o kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist) kohtuväliselt teabenõuet esitades oli puudutatud isikul nõutud teave (osas, milles maakohus avalduse rahuldas) raamatupidamisregistrites dokumenteeritud ning kirjendatud. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus mõistlikuks, et 01.04.2024 seisuga pidi puudutatud isikule aastaaruandes märgitud „nõuete ja ettemaksete“, „laenukohustuste“, võlgade ja ettemaksete“, „müügitulude“ ja „kulude“ sisu ja koosseis olema teada. Nagu eelnevalt selgitatud pidi avaldaja nõutud teave (osas, milles maakohus avalduse rahuldas) olema raamatupidamisregistritest hõlpsasti väljavõetav.
41.Arvestades eeltoodut, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus avalduse rahuldas, muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus nõustub, et selles osas tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada.
43.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-142-08, p 18; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21 ja RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 17).
44.Praegusel juhul sisaldas avaldaja teabenõue kümmet punkti, millest maakohus rahuldas avalduse viie punkti osas. Ülejäänud viie punkti osas, milles maakohus avaldust ei rahuldanud, märkis maakohus, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude menetluse kestel.
45.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust tuleb muuta, kuivõrd maakohus on teinud kulude jaotamisel praegusel juhul kaalutlusvea. Kuigi maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik rahuldas avaldaja avalduse viie nõudepunkti osas kohtumenetluse jooksul, ei ole maakohus hinnanud, kas avaldaja pöördus nende nõudepunktide osas kohtusse põhjendatult. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik esitas avalduses taotluse bilansi ja kasumiaruande saamiseks perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta. Üldjuhul koostatakse bilanss ja kasumiaruanne raamatupidamise aastaaruande osana majandusaasta lõpu seisuga. Praegusel juhul oli majandusaasta aruande esitamise tähtajaks 30.06.2024. Seega leiab ringkonnakohus, et avaldaja ei saanud eeldada, et 01.04.2024 kohtueelse teabepäringu seisuga pidi puudutatud isik koostama ja esitama avaldajale 2023. aasta bilansi ja kasumiaruande. Praegusel juhul ei olnud kohtueelse teabepäringu esitamise hetkeks äriühingul bilansi ja kasumiaruande koostamise kohustust ning osanik ei saa nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Seega leiab
2-24-6778 ringkonnakohus, et avaldaja pöördus ennatlikult kohtusse kahe nõudepunkti osas (bilanss ja kasumiaruanne, 29.04.2024 avalduse p-d 1 ja 6), olgugi, et puudutatud isik selles osas menetluse kestel avaldaja teabenõude rahuldas, kuna selleks ajaks olid need dokumendid koostatud. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku kanda.
46.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas maakohtu määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, milles märgib erineva menetluskulude jaotuse proportsiooni.
47.Puudutatud isik väidab määruskaebuses menetluskulude jaotuse kontekstis ka seda, et maakohus jättis arvestamata, et 29.04.2024 avalduse p-s 1.9 esitatud küsimusele on puudutatud isik vastanud juba 2021. aastal. Ringkonnakohus märgib, et ÄS § 166 järgi on teabe andmise kohustus juhatusel. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et puudutatud isiku juhatus oleks 2021. aastal avalduse p-s 1.9 esitatud küsimuse osas avaldajale teavet andnud.
48.Määruskaebuse osaliselt rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta määruskaebemenetluse kulud samuti 20% ulatuses avaldaja kanda ja 80% ulatuses puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1, 163 lg 1).
49.Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust, siis tuleb kindlaks määrata menetlusosaliste menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
50.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.