lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-1630/4

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 10.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-26-1630/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-26-1630

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi N.A väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7727 eurot 45 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Liis Võsa Kostja: N.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

vastu võlgnevuse

10060701),

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista N.A-lt Swebank AS-i kasuks välja võlgnevus 7043 eurot 32 senti (s.o põhinõue 6740 eurot 18 senti, intress 63 eurot 23 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 239 eurot 91 senti).
3.Mõista N.A-lt Swebank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (6740 eurolt 18 sendilt) alates 23. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud N.A kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.08.20262-25-21826/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.08.20262-25-22352/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-102917/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.08.20262-25-12900/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-26-114756/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-26-116524/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Mõista N.A-lt Swebank AS-i kasuks välja menetluskulud 665 eurot.
6.Mõista N.A-lt Swebank AS-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Swedbank AS (hageja) esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagi N.A (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 7043 eurot 32 senti (s.o põhinõue 6740 eurot 18 senti, intress 63 eurot 23 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 239 eurot 91 senti) ning viivise põhinõudelt (6740 eurolt 18 sendilt) alates 23. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14. juunil 2023 laenulepingu nr 23-042610-VL, mille alusel sai kostja 13 000 euro suuruse laenu. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Ümberarvestatud nõude korral oli ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks täielikult tasumata 8. juuni – 8. augusti 2025 põhiosa- ja intressimaksed.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 17. mail 2026. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (1. juuniks 2026) hiljem hagile vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
4.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 15,820% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (14. juunil 2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Samas on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
7.Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule ümberarvestatud nõude. Ka olukorras, kus kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peaks kostja tagastama lepingu alusel saadud põhiosa. Kostja ei vabaneks viivise maksmise kohustusest ega seadusjärgse intressi maksmise kohustusest. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks analüüsida seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka siis, kui kohus asuks seisukohale, et esialgne võlausaldaja on seda kohustust rikkunud, tuleks kostjalt välja mõista hagis toodud summad. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.
8.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 665 eurot (riigilõiv). Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (665 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20262-26-3973/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-12665/9Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas