Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 01.06.2026, Tallinn 2-25-115417 B2 Impact OÜ hagi H. K. vastu põhivõlgnevuse 2365,43 euro, intressi 338,95 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 620,05 euro nõudes 3459,43 eurot
nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Marie Tsine; e-post: XXX Kostja: H. K. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi H. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista H. K.ult B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1738,01 eurot ja intress 144,24 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi H. K. vastu põhivõlgnevuse 627,42 euro, intressi 194,71 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 620,05 euro ning sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.
4.Jätta menetluskulud 55% ulatuses H. K.u ja 45% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud 440 eurot ja mõista H. K.u välja 45% ehk 242 eurot B2 Impact OÜ kasuks.
Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, siis on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 10.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1903,13 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.07.2025 aadressil XXX. H. K. saatis 01.07.2025 samalt e-posti aadressilt kohtule e-kirja, mis on oma sisult vastuväide nõudele Seoses sellega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama 05.08.2025 määrusega hagiavalduse nõuetele vastav hagi ning selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist.
2.Hageja esitas 18.08.2025 Harju Maakohtule hagi H. K. vastu põhivõlgnevuse 2365,43 euro, intressi 338,95 euro, sissenõudmiskulude 35 euro, viivise 620,05 euro nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt XXX (uue ärinimega XXX) ja kostja sõlmisid veebikeskkonnas 27.11.2023 laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2500 eurot. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas ning krediidikulukuse määraks oli 50,16% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus, laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on. Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas.. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 20 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
4.Kostja pidi tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 2907 eurot, kuid rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata 2024 septembrikuu osamakse summas 129,30 eurot, maksetähtaeg 10.10.2024, oktoobrikuu osamakse summas 133,94 eurot, maksetähtaeg 10.11.2024, novembrikuu osamakse summas 138,43 eurot, maksetähtaeg 10.12.2024, detsembrikuu osamakse summas 143,07 eurot, maksetähtaeg 10.01.2025. Krediidiandja edastas 24.12.2024 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kostjat teavitati 06.02.2025 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.
5.Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1168,99 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 407,37 eurot, kulude katteks 37,56 eurot ja intressi katteks 724,06 eurot.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2365,43 euro, tasumata intressi alates 11.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 08.01.2025 summas 338,95 eurot. Hageja nõuab ka põhivõlalt viivist alates 09.01.2025 kuni 18.08.2025 intressiga võrdses määras 41,35% aastas 620,05 eurot ja sissenõudmiskulusid 35 eurot.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et kostja esitas 23.11.2023 krediidikonto avamise taotluse, milles märkis sissetulekuks 1100 eurot (XXX), igakuisteks kulutusteks 500 eurot (XXX), laenu eesmärgiks sõiduki paranduse ja ülalpeetavaid 0. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teinud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kliendi XXX AS konto väljavõtte
alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Krediidiandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret.
8.Kohus võttis hagi 12.11.2025 määrusega menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, kuidas hageja on arvestanud lepingu krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud juba esimesel krediidi kasutusele võtmise päeval 27.11.2023 osalt krediidisummalt tasu (900 eurot*3%= 27 eurot väljavõtutasu). Samuti on arvestatud korduvalt tasu, mida hagiavalduses ei ole välja toodud ning mida krediidikulukuse määra arvutamisel välja toodud ei ole.
9.Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 4031 lg 5 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on tarbijakrediidilepinguga seotud tasud ja intressimäär erinevad ja krediidiandja kasutab VÕS § 4061 lõikes 2 sätestatud eeldust, näitab krediidiandja, et muud seda tüüpi tarbijakrediidilepingu krediidi kasutusse võtmise viisid võivad tuua kaasa kõrgemad krediidi kulukuse määrad. VÕS § 406 1 lg 2 kohaselt, kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.
10.Seega tuli hagejal tuleb välja tuua ja viidata, kus on lepingus välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamisel kasutatud andmed vastavalt VÕS § 406 1 lõikele 2 kõige kõrgemate tasude (sh väljavõtutasu, limiidi kasutamise tasu) ja intressimääraga.
11.Kohus juhtis veel tähelepanu, et krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik lepingujärgsed tasud (lepingutasu, haldustasu, krediidi kasutusse võtu tasu jm). Krediidi kogukulu arvutamisel tuleb arvesse võtta ka maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus (VÕS § 406 lg 3).
12.Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 12.11.2025 e-toimiku vahendusel. Hageja kohtule tähtajaks (26.11.2925) ei vastanud.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel 18.11.2025, kuid kostja ei ole hagile tähtajaks (11.012.2025) vastust esitanud.
14.Hageja on hagiavalduse punktis 5.6 taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja kohtule ei vasta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt ning põhjendab otsust järgmiselt.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2).
17.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingust.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Poolte vahel on sõlmitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401). Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja on esitanud lepingu eritingimused (dtl 55-64) koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 65-67) ning väidab, et ta on edastanud need kostjale. Hageja kohtule esitatud lepingu dokumendid on pdfformaadis, millel ei ole kummagi poole allkirja. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
21.Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1170-13, p 12).
22.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
23.TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab.
24.Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.
25.Hageja on selgitanud, et leping sõlmiti panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 27.11.2023 laenutaotluse iseteeninduskeskkonnas. Samal päeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi.
26.Kohtule esitatud laenutaotlusel (dtl 54) puudub allkiri, kuid on kostja andmed ning saatja IPtunnus XXX, mille alusel saab järeldada selle esitamist kostja poolt.
27.Hageja esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Laenulepingu eritingimustel on küll kostja nimi ja isikukood, kuid puudub kostja allkiri või digitaalne allkiri ning muud andmed. Hageja on selgitanud, et krediiditaotluse läbivaatamiseks peab laenutaotleja täitma krediiditaotluse veebilehel, ja selgitanud, et laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kostja täidetud ankeedilt (dtl 83) nähtub, et kostja on end identifitseerinud SmartID-ga. Seega võib järeldada, et hageja on lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud.
28.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
29.Hageja esitatud andmete kohaselt kostja kasutas krediiti kokku summas 2907 eurot Laenulepingu eritingimuste punkti 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas, s.o 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega), kuid mitte vähem kui 20 eurot.
30.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 50,16% aastas, eeldusel, et 2500 euro suuruse laenu aastaintress oli 41,35%, laen võeti kasutusele korraga täies mahus ja maksti tagasi aasta jooksul 12 võrdse osamaksega (dtl 65).
31.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
32.Sama paragrahvi lõikes 54 nähakse ette, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud krediidi kasutusse võtmise ülempiir ja selle kasutusse võtmise kohta tuleb tarbijal esitada krediidiandjale eraldi tahteavaldus vastavas taotluses, peab krediidiandja enne iga krediidisumma väljamaksmist järgima krediidi kulukuse määra ja selle arvutamise aluste kohta sätestatut kooskõlas käesoleva paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 4061. Eelnimetatud tarbijakrediidilepingu all käsitatakse sellist lepingut, mis vastab ühele või mitmele järgmisele tunnusele: 1) tarbijale määratakse krediidilimiit, mida ta võib kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni; 2) tarbija tasub intressi tegelikult kasutusse võetud summadelt; 3) kasutamata krediidi suurus väheneb ja suureneb, olenevalt sellest, kui palju tarbija raha kasutusse võtab ja seejärel tagasi maksab; 4) leping on sõlmitud pika tähtajaga või tähtajatult; 5) krediidiandjal on õigus seada krediidi kasutusse võtmisele eeltingimused, näiteks vähim summa, ja keelduda krediidi kasutusse andmisest.
33.Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping vastab VÕS § 406 lg 5 4 tunnustele: tarbijale on määratud krediidilimiit, mida ta võis kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni, intressi pidi kostja tasuma tegelikult kasutusse võetud summalt, sõltuvalt tagasimaksete summast kasutamata krediidi suurus vähenes ja suurenes ning krediidiandjal oli õigus keelduda krediidi kasutusse andmisest (tingimuste p 6).
34.VÕS § 4061 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.
35.VÕS § 4061 lg 4 kohaselt juhul, kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit
tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.
36.Hageja on märkinud hagiavalduses, et kostjal oli kohustus maksta krediidiandjale ka teenustasu. Laenulimiidi üldtingimuste p 2.14 kohaselt teenustasu on kliendi poolt kasutusele võetud laenu suhtes mis tahes ajahetkel maksmisele kuuluvad tasud, mis on arvutatud hinnakirja järgi.
37.Üldtingimuste punkti 5.2. kohaselt „XXX võtab Teenustasu Laenu andmise eest. Teenustasu sõltub Laenu summast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida võetakse Hinnakirjas näidatud määras, nagu seda aeg-ajalt muudetakse.“
38.Üldtingimuste dokumendi lõpus oleva hinnakirja (dtl 64) p 1 kohaselt tuleb kliendil alates teisest laenu kasutusele võtmisest tasuda laenu kasutuselevõtutasu 3% kasutusele võetud laenu summast. Laenu kasutustasu maksmise kohustus nähtub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt (p. 3 „Muud tarbijakrediidilepingust tulenevad tasud“, dtl 66).
39.Kohus leiab, et VÕS § 406 lg-s 54, § 4061 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt tuleb krediidikulukuse määra arvestamisel lähtuda kõrgeimatest tasudest, s.t võtta arvesse ka teisest krediidi kasutusse võtmisest lisanduvat 3% teenustasu.
40.Krediidilimiidi piires teise laenusumma kasutusele võtmisest alates pidi kostja iga kord maksma 3%-list tasu, mis nähtub ka hagiavaldusele lisatud väljamaksete ja kostja maksete arvestamise tabelist (dtl 68). Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks igakordselt määranud uuesti krediidikulukuse määra. Krediidiandja krediidikulukuse määra arvutanud ainult esmasel krediidilimiidi lepingu sõlmimisel. Krediidikulukuse määra arvutamisel ei ole laenuandja arvesse võtnud teisest laenusummast lisanduvat laenu kasutustasu.
41.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 27.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal 27.11.2023 oli seega 3 x 16,72% = 50,16%. Laenuandja poolt ilma kasutustasuta arvutatud krediidikulukuse määr 50,16% on täpselt maksimaalne piirmäär. Lisanduvat kasutustasu 3% arvesse võttev krediidikulukuse määr on aga oluliselt maksimaalsest piirmäärast suurem.
42.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna krediidilimiidi lepingu alusel teisest laenusumma kasutusse andmisest alates ületab kostjaga sõlmitud lepingutes krediidikulukuse aastane määr keskmist eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolm korda, on leping tühine.
43.VÕS § 4062 lg 2 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
44.11.11.2025 määrusega selgitas kohus hagejale ning kohustas hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, kuidas hageja on arvestanud lepingu krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Hageja kohtule ei vastanud, krediidikulukuse määra arvestamist selgitanud ega osamaksete ümberarvestust teinud. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmiti leping tähtajatult.
45.Riigikohus on toonitanud, et kui hageja ei ole esitanud andmeid, millest tulenevalt saab kohus võtta seisukoha krediidi kulukuse määra kohta, peab kohus andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja vaatamata kohtu nõudmisele ei esita andmeid krediidi kulukuse määra kohta, saab hagi rahuldada VÕS § 4062 lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvutatud seadusjärgse intressi ulatuses (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p
46.Krediidikulukuse määra arvutamisel on lähtutud eeldusest, et kogu limiit võetakse korraga kasutusse ja tasutakse 12 võrdse osamaksena. Viimati võttis kostja krediidi kasutusele 50 eurot 2 499,63 eurost 12.09.2024, tagasimaksmise periood algas 2024 oktoobris ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel juhul 2025 septembris. Kostja ei ole krediiti tagastanud ning hageja nõue on sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
47.Kuna kohus leiab, et kostjaga sõlmitud lepingutes krediidikulukuse määr ületab tarbijakrediidilepingutele kohaldatud keskmist krediidikulukuse määra rohkem kui kolmekordselt, on kostjaga sõlmitud lepingud tühised. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda tühise tehingu alusel saadu tagastamist.
48.Hageja on märkinud, et lepingu kehtivuse ajal laenuandja tegi kostjale väljamakseid kokku 2907 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 1168,99 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 407,37 eurot, kulude katteks 37,56 eurot ja intressi katteks 724,06 eurot (dtl 68).
49.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et kostja esitas 23.11.2023 krediidikonto avamise taotluse, milles märkis sissetulekuks 1100 eurot (XXX), igakuisteks kulutusteks 500 eurot (XXX), laenu eesmärgiks sõiduki paranduse ja ülalpeetavaid 0. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teinud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kliendi XXX AS konto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Krediidiandja kontrollis, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret.
50.Kohtule nähtuvalt on krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel tuginenud kostja esitatud taotlusele (sissetuleku 1100 eurot, igakuised kulud 500 eurot, ülalpeetavaid 0). Samuti analüüsinud kliendi XXX AS konto väljavõtet ning kontrollis kostja maksehäirete puudumist. Hageja on kohtule esitanud kostja taotluse (dtl 54), iseteeninduses täidetud ankeedi (dtl 83) koos pangakonto nr XXX väljavõttega ajaperioodi 26.08.2023-23.11.2023 jooksul (dtl 8494). Kohtule nähtuvalt on 3 kuu pikkuse perioodi pangakonto väljavõttest näha kostja sissetulek keskmiselt 1000 eurot kuus, kulud krediitkaardile keskmiselt 583 eurot kuus. Konto väljavõttelt ei nähtu kulusid eluasemele, toidule, sidekuludele ega muule igapäevaseks eluks vajalikule. Rahvastikuregistri andmetel oli kostjal 4 ülalpeetavat ehk alaealist last.
51.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
52.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet, mh kontrollinud ülalpeetavate arvu rahvastikuregistrist, on arvestanud märgitud sissetulekust väiksemat sissetulekut (1100 euro asemel 1000 eurot kuus) ning märgitud kuludest (500 eurot) tegelikult suuremat finantskulu krediitkaardi näol (582 eurot kuus). Küsitud ei ole teiste pankade kontode väljavõtteid. Hinnatud ei ole majapidamiskulusid, kulusid eluasemele, sideteenustele vms. Samuti ei ole kohut hinnangul vähem kui 3 kuu pikkune arvelduskonto väljavõte piisav, et adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Mh ei ole kostjalt küsitud krediitkaardiga seotud konto väljavõtet, kuhu igakuiselt tagasimakseid on tasunud. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.
53.Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
54.Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
55.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
56.Kohus selgitas 05.08.2025 määruses (dtl 32-40), et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal juhul, kui hageja nõuab intressi lepingujärgses määras, mis on suurem kui VÕS § 94 sätestatud määr, esitada samuti tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagejal esitada täiendavad tõendid (sh piisava vahemikuga kostja konto väljavõte) ning tõendite puudumisel teha nõude ümberarvestused. Hageja ümberarvestust esitanud ei ole.
57.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
58.Hageja väitel on kostja lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 1168,99 eurot. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kõik maksed põhisumma katteks, seega põhivõlgnevuseks kujuneb 1738,01 eurot (2907 eurot kasutusele võetud krediit –1168,99 eurot kostja tagasimaksed).
59.Kohus leiab, et põhivõlg, mida hagejal lepingute tühisuse korral on õigus kostjalt veel nõuda, ei saa samuti olla suurem kui 1738,01 eurot. Selle summa tasumiseks krediidilepingus ettenähtud miinimumosamaksetega (5% krediidisummast, kuid mitte vähem kui 20 eurot kuus), kulunuks 20 osamakset (1 aasta ja 8 kuud). Krediidilimiidileping sõlmiti 27.11.2023, seega ümberarvestuste tegemise korral tulnuks kostjal põhivõlg 1738,01 eurot kokkulepitud miinimumosamaksetena tagasi maksta hiljemalt 27.07.2025. See tähendab, et kohtuotsuse tegemise ajaks osamaksed muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kogu põhivõla jäägi 1738,01 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
60.VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb kostjal krediidilepingu tühisuse korral tasuda krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Perioodil 27.11.2023 – 01.06.2026 võlasummalt 1738,01 eurot on VÕS § 94 järgses määras arvestatud intressi summa oleks kokku 144,24 eurot (perioodil 27.11.2023 – 31.12.2023 oli intressimäär 4% aastas, 01.01.2024 – 30.06.2024 oli 4,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 oli 4,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 3,15% aastas, ja alates 01.07.2025 on 2,15% aastas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 144,24 eurot.
61.Kohus märgib veel, et ka juhul, kui krediidilepingud ei oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised, ei saaks hagi rahuldada suuremas ulatuses, sest rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.
62.Tuginedes Riigikohtu seisukohale, et VÕS § 4062 lg 3 järgi rahuldada hagi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvutatud seadusjärgse intressi ulatuses, jätab kohus nõude ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress, sissenõudekulud, sissenõutavaks muutunud viivis) jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
64.Kohus rahuldas hageja nõudest 3459,43 eurost ca 55% ehk 1882,25 eurot ja edasiulatuva seadusjärgse viivise, mistõttu kohus jätab menetluskulud 55% ulatuses kostja ja 45% ulatuses hageja kanda.
65.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
66.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
67.Lisaks on hageja märkinud menetluskuludena 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses.
68.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 440 eurot (420 + 20) . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 55% hageja menetluskuludest ehk 242 eurot.
69.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
70.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.