B2 Impact OÜ hagi Olga Rauk vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3492,64 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. oktoobri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Vastustaja (kostja) Olga Rauk (ik
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. oktoobri 2025 otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas hagi Olga Rauk (kostja) vastu 6000 euro nõudes, sh põhinõue 4946,55 eurot, intress 656,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 396,96 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Multitude Bank p.l.c-ga (endine Ferratum Bank plc; laenuandja) 15. detsembril 2022 krediidilepingu, mille alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 4000 eurot, intressimääraga 40,48% aastas, viivisemääraga 40,48% aastas ehk 0,1109% päevas, krediidi kulukuse määr 48,9%. Laenuandja ja kostja sõlmisid 1. mail ja 30. augustil 2023 laenulepingu lisad laenulimiidi suurendamiseks krediidisummani 5000 eurot. Laenulimiit oli korduvkasutatav, st et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab uuesti kasutada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluse, Swedbank AS-i konto väljavõtte ning maksehäireregistrite andmete alusel. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 6512 eurot, esitades ajavahemikul 15. detsember 2022 kuni 20. mai 2024 15-l korral taotluse krediidi väljamaksmiseks. Kostja on krediidilepingu täitmiseks teinud tagasimakseid kokku 4331,35 eurot, millest laenuandja arvestas põhinõude katteks 1565,45 eurot, kulude katteks 115,80 eurot ja intressi katteks 2650,10 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, juunikuu osamakse255,56 eurot, maksetähtaeg 15.07.2024, juulikuu osamakse 264,32 eurot, maksetähtaeg 15.08.2024, augustikuu osamakse 273,08 eurot, maksetähtaeg 15.09.2024 ning septembrikuu osamakse 281,57 eurot, maksetähtaeg 15.10.2024 ja laenuandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas laenuandja 28. septembril 2024 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja 13. oktoobril 2024 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 4946,55 eurot, intress 656,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 455,19 eurot, mida hageja vähendas summani 396,96 eurot.
2.Kosja ei vastanud hagile.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2025. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2296,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 211,32 eurot. Maakohus jättis hagi põhivõla 2650,10 euro, intressi 656,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 185,64 euro osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 595 eurot ja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jättis maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Poote sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust. Maakohus kontrollis, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning tuvastas, et lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 48,9% aastas ületas Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Maakohtus leidis, et leping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kuna krediidileping on tühine, tuleb kostjal krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Eesti Panga andmetel oli alates 1. juulist 2022 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0%, mistõttu jättis kohus hageja intressinõude 656,49 eurot kostjalt välja mõistmata. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kostja oli krediidilepingu raames teinud tagasimakseid kokku summas 4331,35 eurot, millest põhinõude katteks arvestas laenuandja 1565,45 eurot, kulude katteks 115,80 eurot ja intressi katteks 2650,10 eurot. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja krediidikonto lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2296,45 eurot (4946,55-2650,10). Kuna kohus luges krediidikonto lepingust tulenevaks põhivõlgnevuseks hageja ees hagi esitamise seisuga 2296,45 eurot, tegi maakohus viivise ümberarvestuse. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 14. oktoobrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 8. augustil 2025 summas 211,32 eurot. Maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata põhivõla 2650,10 euro ja kõrvalnõuete intressi 656,90 euro ja viivise 185,64 euro osas. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv 595 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 2650,10 eurot, intressi 656,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 185,64 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 4946,55 eurot, intressi 656,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 396,96 eurot. Maakohus on menetluse jooksul selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse normi. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 232 lg-id 1 ja 2, § 392 lg-t 1, §-i 436 ja § 442 lg-t 8.
Maakohus leidis vääralt, et krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra. Hageja märgib, et leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 31. mail 2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 48,90% (16,30%x3). Maakohus on aga leidnud, et kohaldamisele kuulub 30. novembril 2022 Eesti Panga poolt avaldatud määr, mille kohaselt krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 45,93% (15,31%x3). Maakohus pole selgitanud ega põhjendanud, miks kohus taolisele seisukohale asus. Kohtu poolt kohaldatud
30.novembri 2022 määr hakkas kehtima alles 1. jaanuaril 2023, seega lepingu sõlmimise ajal (15. detsember 2022) kehtis 31. mail 2022 Eesti Panga poolt avaldatud määr, mille põhjal krediidi kulukuse määra kolmekordne määr on 48,90% aastas. Seega oli lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr seadusjärgses piirmääras, mistõttu krediidi kulukuse määr ei ületanud seaduses lubatud määra ning leping ei ole tühine.
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Hageja esitas kostja vastu nõude krediidilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus on asjas õigesti tuvastanud, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, ning asunud põhjendatult kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.
8.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei ole põhjendanud, miks 15. detsembril 2022 sõlmitud lepingule tuleb kohaldada 30. novembril 2022 Eesti panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra (15,31%), millest tulenev kolmekordne ülemmäär on 45,93%. Ringkonnakohus märgib, et tarbimislaenude krediidi kulukuse määr esitatakse kuue kuu keskmisena. 31. mai 2022 näitaja peegeldab perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenu lepingute keskmist krediidi kulukuse määra ning on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist 2022. Kõnealust näitajat avaldatakse iga aasta juunis ja detsembris. Seega on põhjendatud hageja seisukoht, et 15. detsembri 2022 lepingu sõlmimisel tuli lähtuda 31. mai 2022 määrast 16,30%, millest tulenev ülemmäär 48,90% (16,30% x 3) ei ole lepinguga ületatud. 22. detsembril 2022 avaldatud määr 15,31% kuulub kohaldamisele alates 1. jaanuarist 2023. Seega ei ole 15. detsembril 2022 sõlmitud tarbijakrediidileping krediidi kulukuse määra osas tühine.
9.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Maakohus ei ole seda kontrollinud, kuna leidis ekslikult, et krediidi kulukuse määr oli ebaõige. Maakohtul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine asja uuel arutamisel välja selgitada, lähtudes järgnevast.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks tuleb koguda andmed tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, finants- ja muude kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ning kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2–3; KAVS § 49 lg 1 p-d 1–5, lg 3 p-d 1–3). Puuduv teave tuleb hankida tarbijalt endalt või asjakohaste andmekogude kaudu. Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, kontrollima esitatud teavet mõistlike pingutustega ning veenduma, et tarbija suudab laenukohustusi täita jooksvast sissetulekust ka pikemas perspektiivis (VÕS § 4034 lg 4 ja 6; KAVS § 50 lg-d 3 ja 4). Arvestada tohib vaid selliste sissetulekutega, mille laekumine on tõenäoline tulevikus. Võlgnevuse tekkimine iseenesest ei tõenda laenu andmist krediidivõimetule tarbijale.
11.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
12.Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks tuleb uuesti hinnata asjaolusid ja tõendeid mahus, mis eeldab uue eelmenetluse läbiviimist ja väljub apellatsioonimenetluse raamidest, mistõttu ei saa ringkonnakohus ise asja lahendada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kuna maakohus ei ole pooltega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist arutanud, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel välja selgitada, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning vajadusel andma hagejale tähtaja sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamiseks, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034
lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
15.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.