Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu avaldus S V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu (registrikood 80008518), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik S V (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 avaldus osaliselt.
2.Välja mõista S V-lt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 1396,33 eurot ning viivis põhinõudelt (1396,33 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas jätta Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 avaldus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud 90% ulatuses S V kanda ja 10% ulatuses Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 kanda.
4.Välja mõista S V-lt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 kasuks menetluskulud 538,97 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
1.Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu (avaldaja) esitas Viru Maakohtule 15.11.2023 (hiljem täiendatud) S V (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus puudutatud isikult enda kasuks välja mõista võlgnevuse 1425,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 229,82 eurot ning viivise alates avalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule XX asuvas kortermajas korteriomand nr XX üldpinnaga 31,70 m2. Puudutatud isik peab avaldajale tasuma igakuiseid majandamiskulusid vastavalt esitatud arvetele, kuid ajavahemikul 31.10.2020–30.09.2023 ei ole puudutatud isik arveid tasunud või on teinud seda osaliselt. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees 31.10.2023 seisuga on 1425,49 eurot ja sellelt avalduse esitamise seisuga arvutatud sissenõutavaks muutunud viivis 229,82 eurot. Korteriühistu liikmed on kohustatud tegema majandamiskulude, remondifondi, vee, vee vahe, vee soojendamise, sooja vee kaudsete kulude, soojusenergia, vee ja soojuse jaotamise ning trepikodade koristamisega seotud makseid. Avaldaja üldkoosolekutel on kinnitatud majandamiskulude, remondifondi, trepikodade koristamise ning vee ja soojuse jaotamise tariifid. Majandamiskulude suurus oli enne 01.08.2021 0,51 eur/m2 ning alates 01.08.2021 0,60 eur/m2, remondifondi makse on maist septembrini 0,80 eur/m2 ja oktoobrist aprillini 0,20 eurot/m2, sooja vee ja soojuse jaotamise makse otsustati 2005. a üldkoosolekul kummagi teenuse eest 5 krooni (kokku 10 krooni). Hiljem otsustas juhatus seda kulu vähendada 0,58 euroni. Põhikirjas on määratud tarbimisest sõltuvate maksete suurus (vesi, soojusenergia) ja nende arvestamise alus. Veega seotud maksed (vesi, vee vahe) määratakse mõõturite näitude ja kehtivate tariifide alusel. Kui korteris mõõturit ei ole, võib tasu arvestada korteris elavate isikute arvu järgi. Soojusenergiaga (soojusenergia, vee soojendamine, sooja vee kaudsed kulud) seotud maksete arvestamise aluseks on liikmete tarbitud soojusenergia ja korteriomandi eriomandi üldpind korterite kogupinnast. Puudutatud isik soovis arveid epostile, mistõttu arvestati talle lisaks arve saatmise tasu 0,5 eurot. Selle kulu õiguslik alus tuleneb korteriühistu põhikirjast. Viivisearvestus on seadusega kooskõlas.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
2.Puudutatud isik tunnistas kirjalikus vastuses, et tal on avaldaja ees võlgnevus. Samas oli tema hinnangul võlgnevus talle esitatud arveid arvestades kokku 1381,90 eurot. Samuti oli tema hinnangul ebaselge viivisearvestus. Menetlusosalistel ei ole kokkulepet, et jooksvate arvete maksmiseks tehtud ülekanded ei või katta varasemaid võlgnevusi. Korteris elas üürnik ning ei ole selge, miks üürnik jättis arved tasumata. Võib-olla üürnik ikkagi tegi makseid, kuid avaldaja on jätnud need arvestamata. Puudutatud isik ei saanud võlgnevuse tekkimise ajal arveid kätte. E-postile laekusid arved aastaid tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab osaliselt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu avalduse.
4.Kohus võtab asja materjalide juurde avaldaja 15.11.2023. a, 06.12.2023. a, 23.10.2024. a ja 14.11.2024. a avaldustele lisatud tõendid (TsMS § 238 lg 1, § 442 lg 5).
5.Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 43 korteriühistu nõuab S V-lt võlgnevuse tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemikul 31.10.2020–30.09.2023 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud. Nõue võib rahuldamisele kuuluda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõue KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. 2(10)
2-23-16172
6.Korteriühistu nõude rahuldamine eeldab, et võlgnik on korteriühistu liige. Lisaks peab korteriühistu tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Majandamiskulud ja korteriomanike kohustuste jaotus nende kandmisel tuleb välja tuua majanduskavas, mille koostab juhatus ja kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 1 p-d 3–5, lg 3). Kohustuste jaotus ja tasumise kord tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi teevad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud korteriühistu põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Sellisel juhul tuleb põhikirjas ette näha seegi, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2). Eelnev ei tähenda siiski, et korteriühistu ei võiks võlgnevuse kujunemisest selgema ülevaate andmiseks raamatupidaja koostatud tabeleid kohtule esitada.
Vaidlus puudub, et korteriomanikud asutasid Kohtla-Järvel Ahtme mnt 43 asuva korterelamu majandamiseks, liikmete huvide esindamiseks ja liikmetele teenuste osutamiseks korteriühistu. S V-le kuulub XXX asuv korteriomand üldpinnaga 31,70 m 2, XXX mõttelist osa kinnisasjast (15.11.2023. a avalduse lisa 3, dtl 17–18). Korteriomandi omanikuna on puudutatud isik avaldaja liige (KrtS § 1 lg 4). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul avaldaja ees KrtS-st tulenevad kohustused. Ühistu liikme kohustust osaleda majandamiskulude kandmisel sihtotstarbeliste maksete tegemisega ja tasuda nende maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist täpsustavad ka avaldaja põhikirja p-d 3.2.7–3.2.8, 3.2.11 (15.11.2023. a avalduse lisa 2, dtl 9–16). Nende sätete järgi on ühistu liige kohustatud iga kuu 25. kuupäevaks tasuma elamu ja abihoonete majandamise jooksvaid kulusid, sh prügiveo, maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimise ja süsteemide hooldamise kulusid, reservfondi, laenu, töötasu ja muid ühistuga seotud kulusid. Sihtotstarbeliste maksete suuruse aluseks on liikme omandis oleva korteri üldpind maja korterite kogupinnas (põhikirja p 3.2.7). Samuti on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonet ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, 3(10)
2-23-16172 küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt kuu 25. kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras (p 3.2.8). Põhikirja p-de 3.2.8, 3.2.8.1 ja 3.2.8.2 järgi lähtutakse maksete suuruse määramisel vee ja kanalisatsiooni puhul korterisse sisse kirjutatud või faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda majasisesed kaod, kütte puhul korteri üldpinna suurusest.
Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja arvestanud korteriühistu liikmetele järgmised kulud: majandamiskulud, vesi, vee vahe, soojusenergia, vee ja soojuse jaotamine, vee soojendamine, sooja vee kaudsed kulud, trepikodade koristamine, arve saatmine ja remondifond (vt 15.11.2023. a avalduse lisad 5.1–5.4, dtl 27–63). Nendest majandamiskulud, trepikodade koristamine, remondifond ning vee ja soojuse jaotamine on avaldaja sõnul sellised kulud, mis on otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Muud kulud sõltuvad avaldaja sõnul korteriühistule teenuseosutajate esitatud arvetest ning kohustuse jaotuse alus ja viis on toodud põhikirjas. Asja materjalidest nähtuvalt on majanduskava koostatud ja kehtestatud alates 2022. aastast (06.12.2023. a avalduse lisa 6.7, dtl 82–85).
Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isikul oli järgmiste majandamiskulude tasumise kohustus.
9.1.Majandamiskulud – Esitatud arvete (15.11.2023. a avalduse lisad 5.1–5.4, dtl 27–63) järgi oli majandamiskulude arvestamise aluseks 2020. a oktoobrist kuni 2021. a juulini 0,51 eur/m2 (0,51 x 31,7 = 16,17) ning 2021. a augustist kuni 2023. a oktoobrini 0,60 eur/m2 (0,6 x 31,7 = 19,02). 18.05.2008. a üldkoosolekul otsustati, et majandamiskulude tariif suureneb 5 kroonilt 7 kroonile ruutmeetri kohta (14.11.2024. a avalduse lisad 1.1 ja 1.2, dtl 242–245). 7 krooni on ametliku vahetuskursi järgi u 0,45 eurot (1 EUR = 15,6466 EEK). Tariifi suurendamine 6 sendi võrra ehk 0,51 eur/m 2 on otsustatud 25.01.2015. a üldkoosolekul (06.12.2023. a avalduse lisad 6.1 ja 6.2, dtl 73–75) ning tariif 0,60 eur/m 2 29.08.2021. a üldkoosolekul (06.12.2023. a avalduse lisad 6.5 ja 6.6. dtl 80–81).
9.2.Remondifond – Esitatud arvete järgi on remondifondi arvestatud alates 2022. a maikuust ning maist kuni septembrini on tariif 0,8 eur/m 2 (0,8 x 31,7 = 25,36) ning oktoobrist aprillini 0,20 eurot/m2 (0,2 x 31,7 = 6,34). Tariif otsustati 05.05.2022. a üldkoosolekul ning 01.05.2023. a üldkoosolekul otsustati see jätta muutmata (06.12.2023. a avalduse lisad 6.7 ja 6.8, dtl 82– 89). 9.3. Trepikodade koristamine – Esitatud arvete järgi on trepikodade koristamise eest arvestatud 1,67 eurot korteri kohta. Trepikodade koristamine otsustati 14.05.2017. a üldkoosolekul ning selle eest otsustati maksta 100 eurot. Tasu otsustati jaotada vastavalt korterite arvule (100 : 60 korteriga = 1,67 eurot) (06.12.2023. a avalduse lisad 6.3 ja 6.4, dtl 76–79).
9.4.Vesi ja vee vahe – Avaldaja sõnul arvestatakse veega seotud kulu veemõõturite näitude ja kehtivate vee tariifide alusel. Vee vahe arvutamiseks lahutatakse maja üldveearvesti näidust kõigi korterite veearvesti näidud. Pärast seda jääb tavaliselt jagamata veekogumi jääk, mis jagatakse omakorda maja korterite vahel võrdselt ning arvestamise aluseks on kommunaalteenuse tariif. KrtS § 40 lg 2 võimaldab korteriühistu põhikirjaga kõrvale kalduda tarbimisega seotud kulude puhul kohustuse jaotuse üldisest alusest, s.o kaasomandi osa suurusest, ning tasumise korrast. Kohtu 4(10)
2-23-16172 hinnangul võimaldavad avaldaja põhikirja p-d 3.2.8 ja 3.2.8.1 avaldaja näidatud viisil veega seotud kulu arvestamist. Põhikirja p 3.2.8 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tarnijaga lepingu sõlmimisel tasuma vee tarbimisega seotud kulude eest üldkoosoleku kehtestatud korras. Kohus saab aru, et viide üldkoosoleku kehtestatud korrale seondub maksete tasumise korraga, s.o kuidas ja kellele makseid tasutakse. Kohustus ja selle jaotus on sätestatud aga põhikirjas. Põhikirja p-de 3.2.8 ja 3.2.1.8.1 järgi lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda majasisesed kaod. Avaldaja on selgitanud, et korterisse sisse kirjutatud või seal elavate isikute arvust lähtutakse siis, kui korterisse pole mõõturit paigaldatud. Kuna mõõturid on kõigis korterites, lähtutakse mõõturite näitudest. Kohtu hinnangul on põhikiri kulu arvestamiseks avaldaja soovitud viisil piisavalt selge. Avaldaja on esitanud OÜ J B väljastatud arved teenuseosutajale tasumise kohustuse tõendamiseks (23.10.2024. a avalduse lisa 1, dtl 156–193). Samuti on avaldaja esitanud veekadude arvestuse (23.10.2024. a avalduse lisa 2, dtl 131–137). Seega on avaldaja tõendanud kulu kandmise.
9.5.Soojusenergia (küte), sooja vee kaudsed kulud ja vee soojendamine – Kulud on seotud kommunaalteenuse tarbimisega. Avaldaja sõnul jaotab ta soojusenergia tarbimisega seotud kululiigid arvetel kolmele osale, s.o soojusenergia, sooja vee kaudsed kulud (suvel) ja vee soojendamine. Soojusenergiat arvestatakse siis, kui töötab küttesüsteem. Korteriühistu jaotab soojusettevõtja esitatud üldarve korteriühistu liikmete vahel selliselt, et arve summast lahutatakse kulu vee soojendamisele ning siis arve jääk (s.o soojusenergia) jaotatakse korteriomanike vahel, lähtudes elamu korterite köetavast pinnast. Sooja vee kaudsed kulud arvestatakse suvel kehtiva soojusenergia tariifi alusel. Suvel tarbitud soojusenergiast lahutatakse tarbitud sooja vee summa (korterite veemõõturite alusel), siis jääksumma jagatakse võrdselt elamu korterite vahel (s.o sooja vee kaudsed kulud). Kohtu hinnangul võimaldavad põhikirja p-d 3.2.8, 3.2.8.1 ja 3.2.8.2 avaldaja näidatud viisil soojusenergia ja sooja veega seotud kulude arvestamist. Põhikirja p 3.2.8 näeb ette, et ühistu liige on kohustatud tarnijaga lepingu sõlmimisel tasuma vee ja soojusenergiaga seotud kulude eest üldkoosoleku kehtestatud korras. Kohus saab aru, et viide üldkoosoleku kehtestatud korrale seondub maksete tasumise korraga, s.o kuidas ja kellele tuleb maksed tasuda. Kohustus ja selle jaotus on sätestatud põhikirjas. P-des 3.2.8.1 ja 3.2.1.8.2 sätestatakse, et vee eest tasu arvestamisel lähtutakse korterisse sisse kirjutatud või seal faktiliselt elavate inimeste arvust või mõõturite näitudest, millele võivad lisanduda majasisesed kaod, ning kütteks kuluva soojusenergia puhul lähtutakse makse suuruse määramisel korteri üldpinna suurusest. Avaldaja on esitanud küttearvestuse ning G V AS (varem V S AS) igakuiselt väljastatud arved teenuseosutajale tasumise kohustuse tõendamiseks (23.10.2024. a avalduse lisad 3 ja 4, dtl 138–152, 194–230; 14.11.2024. a avalduse lisa 2, dtl 246). Küttearvestuses toodud soojusenergia maksumus ühtib arvetel näidatuga. Samuti on ruutmeetri ja kuupmeetri hinnad vastavuses puudutatud isikutele esitatud arvetel tooduga. Seega on kulu kandmine tõendatud. Kohus möönab, et korteriühistu põhikiri peaks tarbimisest sõltuvate kulude puhul olema selgem, sh kuidas jaguneb veekulu veevahe korral, kuidas jagatakse veekulu, kui mõõturinäitu ei esitata, kuidas jagatakse sooja vee soojendamise kulu.
9.6.Korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel on võimalik kehtestada kulude kandmine ning arvestamise aluseks olevate tariifide suuruseid. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et üldkoosoleku otsused on tühised. 5(10)
2-23-16172 Põhikirjas võib ette näha tarbimisest sõltuvad kulud. Praegu võimaldas avaldaja põhikiri eespool nimetatud kulusid arvestada. Seega oli puudutatud isikul p-des 9.1– 9.5 nimetatud majandamiskulude tasumise kohustus.
10.Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud järgmiste kulude kandmise kohustust: - Vee ja soojuse jaotamine – Esitatud arvete järgi on vee ja soojuse jaotamise eest arvestatud 0,58 eurot. Avaldaja on välja toonud, et 18.12.2005. a üldkoosolekul otsustati kehtestada tasu nii vee kui soojuse jaotamise teenuse eest 5 krooni korteri kohta. Kohus palus 07.11.2024. a määruses selgitada, mis põhjusel on kulu väiksem, kui võib ametlikku vahetuskurssi arvestades eeldada. Ametliku vahetuskursi järgi on 10 krooni u 0,64 eurot (1 EUR = 15,6466 EEK). Avaldaja sõnul otsustati juhatuse otsusega seda kulu hiljem vähendada. Sellist otsust ei ole kohtule esitatud. Kohtu hinnangul pidi esindaja arvestades kohtu varasemaid selgitusi (22.11.2023. a kohtunõue, 15.10.2024. a selgitused) aru saama, et kui kulu otsustati vähendada, pidi esitama ka asjaomase otsuse, isegi kui kohus seda selgesõnaliselt ei nõudnud. Üksiti on majandamiskulude jaotuse üle pädev otsustama korteriomanike üldkoosolek, mitte juhatus (KrtS § 35 ja § 40 lg-d 1–2). Seega ei ole selle kulu tasumise kohustus tõendatud. - Arve saatmise tasu – Puudutatud isikule esitatud arvetel on kuni 2022. a maini kajastatud arve saatmise kulu 0,50 eurot. Avaldaja selgitas, et korteriühistu arve saatmise eest maksis ta raamatupidamisteenust pakkuvale ettevõttele 0,5 eurot saadetud arve kohta. Selle kinnituseks on korteriühistu edastanud raamatupidamisteenust osutanud ettevõtja arved (14.11.2024. a avalduse lisad 3.1 ja 3.2, dtl 247–273). Avaldaja sõnul edastati arve elektrooniliselt neile, kes olid seda soovinud. Kuna puudutatud isik soovis arvet e-postile, tuli tal selle edastamise eest maksta 0,5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kulu kandmise kohustus vaatamata avaldaja selgitustele ja raamatupidamisteenuse osutaja arvetele piisavalt tõendatud. Tegemist on küll majandamiskuluga, kuid see ei sõltu eelmise kuu tarbimisest. Sellised kulud peaks otsustama üldkoosolek või tuleks need kajastada majanduskavas (KrtS § 41 lg 1 p-d 2 ja 3). Asja materjalidest võib järeldada, et samal seisukohal on olnud ka avaldaja, kuivõrd üldkoosolek otsustas sellest kulust 01.05.2023 loobuda (06.12.2023. a avalduse lisa 6.8, dtl 88). Ka ei ole põhikirja p-d 3.2.8 ja 3.2.10 sellise kulu nõudmiseks piisavalt selged. Üksiti on majandamiskulude jaotuse üle pädev otsustama korteriomanike üldkoosolek, mitte juhatus (KrtS § 35 ja § 40 lg-d 1–2). Avaldaja ei ole selgitanud või esitanud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik soovis elektroonilist arvet, et ta nõustus arve eest tasumisega ja et puudutatud isikule edastati arveid elektrooniliselt. Puudutatud isiku sõnul ei ole ta arveid võlgnevuse tekkimise ajal kätte saanud. Seetõttu ei ole kulu kandmise kohustus piisavalt tõendatud.
11.Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik majandamiskulusid tähtaegselt tasunud või on teinud seda osaliselt. Puudutatud isik ei ole seda otseselt eitanud. Asjaolu, et puudutatud isik ei pruukinud korteris elada võlgnevuse tekkimise ajal ja sel ajal elas seal üürnik, ei vabasta teda kulude tasumise kohustusest. Korteriühistu liikmena tuleb puudutatud isikul hea usu põhimõtte järgi korraldada kulude eest tasumine ja arvete saamine ka siis kui ta viibib korterist eemal, sh kokkuleppel üürnikuga (vt KrtS § 12 lg-d 1 ja 2, § 31 lg 5, § 35 lg 1). Puudutatud isiku väited, et üürnik võis arveid tasuda ja korteriühistu võis need jätta arvestamata, on oletuslikud ja tõendamata. Avaldaja on esitanud arvestuse selle kohta, kuidas võlgnevus on kujunenud. Igal arvel on kajastatud puudutatud isiku varasemat võlgnevust (vt 15.11.2024. a avalduse lisad 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4). Üürnik on arvetel tuvastatav alates 2022. a oktoobrist. Avaldaja on arvestanud tehtud makseid (vt 15.11.2024. a avalduse lisad 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.4). Selleks, et lükata ümber võlgnevuse olemasolu, oleks puudutatud isik pidanud esitama tõendid, kust nähtuks kulude tasumine. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Kohustuse 6(10)
2-23-16172 õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmata jätmise korral on tegemist rikkumisega. Võlausaldaja võib rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
12.Puudutatud isiku korteriomandiga seonduvalt tasuti osaliselt korteriühistu majandamiskulusid 2022. a oktoobrist kuni 2023. a oktoobrini. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja käitunud valesti, kui ei arvestanud tasutud makseid varasemate võlgnevuste katteks. Korteriomandiga seoses tasus makseid üürnik. Arvestades, et avaldaja on arvestanud need jooksvateks kuludeks, viitab, et maksed olid seotud konkreetsete arvetega ja oli määratud, missuguse kohustuse täitmiseks tasumine toimus (vrdl VÕS § 88). Ka puudutatud isik märkis, et tal oli üürnikuga kokku lepitud, et arveid makstakse otse korteriühistule. Seega ei ole laekumiste arvestamine viimaste arvete katteks avaldajale etteheidetav. Avalduses nõutav summa on tasutud maksete võrra väiksem.
13.Avaldajal oli seega kohustus tasuda majandamiskulude, remondifondi, trepikodade koristamise, vee ja vee vahe, soojusenergia, sooja vee kaudsete kulude ja vee soojendamise eest. Avaldajal ei olnud kohustust tasuda vee ja soojuse jaotamise ning arve saatmise eest (kulu igal arvel kokku 1,08 eurot). Võlaarvestuse järgi ei maksnud puudutatud isik majandamiskulusid ajavahemikul 2020. a oktoobrist kuni 2022. a septembrini. Alates 2022. a oktoobrist on makstud täielikult sama aasta septembri, oktoobri, novembri, detsembri, 2023. a jaanuari, märtsi, juuni, juuli ja augusti eest ning osaliselt 2023. a veebruari, aprilli, mai ja septembri eest. Kuude eest, mil puudutatud isikule on võlgnevust arvutatud, tuleb maha arvestada 1,08 eurot (0,58 + 0,5 = 1,08). Põhivõlg on seega kokku 1396,33 eurot. Põhivõlgnevus on arvutatud selliselt, et 2020. a oktoobri kuni 2022. a augusti arvetel kajastatud summadelt on maha arvatud 1,08 eurot (kokku võlgnevus 1257,27 eurot). Sellele on liidetud 2023. a veebruari, aprilli, mai ja septembri tasumata võlgnevus, millelt on samuti maha arvatud iga kuu eest 1,08 eurot (kokku 139,06 eurot). Põhivõlgnevus on järelikult kokku 1396,33 eurot. See tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Pärast 1,08 euro Kuu Võlgnevus mahaarvamist Okt 20 43,67 42,59 Nov 20 55,06 53,98 Dets 20 63,93 62,85 Jaan 21 70,91 69,83 Veebr 21 75,62 74,54 Märts 21 62,98 61,9 Apr 21 49,99 48,91 Mai 21 33,88 32,8 Juuni 21 29,89 28,81 Juuli 21 30,63 29,55 Aug 21 39,88 38,8 Sept 21 44,45 43,37 Okt 21 55,87 54,79 Nov 21 51,08
Dets 21 77,88 76,8 Jaan 22 71,86 70,78 Veebr 22 64,96 63,88 Märts 22 65,2 64,12 7(10)
2-23-16172 Apr 22 54,53 53,45 Mai 22 66,72 65,64 Juuni 22 55,94 54,86 Juuli 22 56,18 55,1 Aug 22
59,92 Sept 22
Okt 22
Nov 22
Dets 22
Jaan 23
Veebr 23 42,80 41,72 Märts 23
Apr 23 41,98 40,90 Mai 23 39,09 38,01 Juuni 23
Juuli 23
Aug 23
Sept 23 19,51 18,43 Kokku 1425,49 1396,33
14.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6, KrtS 42 lg 1). Lisaks võib avaldaja nõuda viivist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Kohus ei rahuldanud avaldaja põhinõuet täies ulatuses, mistõttu muutub ka sissenõutavaks muutunud viivise summa. Kohtule ei ole esitatud nõnda kujunenud viivise arvestust. Kohus ei hakka viiviseid ise välja arvutama. Seega jääb viivise nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata. Kohus mõistab viivise välja põhivõlgnevuselt 1396,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1396,33 eurot ning viivis põhinõudelt (1396,33 eurolt) alates avalduse esitamisest 15.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldus jääb rahuldamata põhivõla 29,16 euro (1425,49 - 1396,33 = 29,16), sissenõutavaks muutunud viivise 229,82 euro ning 1396,33 eurot ületavalt põhivõla summalt arvestatava edasiulatuva viivise nõudes.
16.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja pöördus kohtusse põhjusel, et puudutatud isik ei tasunud korteriühistu majandamiskulusid. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus leiab, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda vastavalt avalduse rahuldamise ulatusele (vrdl TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas põhinõude 97,95% ulatuses, jättis sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata ning mõistis puudutatult isikult avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni kohustuse kohase tasumiseni. Kohtu hinnangul on avaldus rahuldatud u 90% ulatuses. Avalduse rahuldamise ulatust arvestades jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 10% ulatuses avaldaja kanda. 8(10)
2-23-16172
17.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mh kohaldub uurimisprintsiip, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (vt TsMS § 174 lg 8; RKTKm 15.02.2012, 3-2-1-161-11, p 7).
18.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, sh dokumentaalse tõendi saamise kulu, ning kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2, § 144 p 1). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks esitatakse kohtule nimekiri, kus näidatakse kulude koosseis. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg-d 1 ja 5). TsMS § 175 lg-s 1 sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on advokaat või muu TsMS §-s 218 sätestatud esindaja. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Lepingulise esindaja kulu saab välja mõista ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19).
19.Avaldaja on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude nimekirja (14.11.2024. a avaldus, dtl 240) kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 902 eurot, sh avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja kulud 849 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on esindajal kulunud esindamisele kokku 7 tundi. Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 120 (2,5h) ja 122 eurot (4,5h) (koos käibemaksuga).
20.Avaldajat esindab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud lepinguline esindaja. Esindaja allkirjastas ja esitas dokumente kohtule, seega osales avaldaja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Õigusabi kasutamist ei saa avaldajale ette heita. Avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. Esindaja tehtud toimingud – avalduse koostamine ja tõendite kogumine, kliendiga suhtlemine, kohtu ja puudutatud isiku dokumentidega tutvumine, kirjavahetus puudutatud isikuga, kohtule vastamine, menetluskulude nimekirja koostamine – on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus ei pea täies ulatuses siiski põhjendatuks toimingute tegemisele kulunud aega. Esindaja pidi kõrgemate kohtute praktikas esitatud seisukohti arvestades teadma, et kulude tõendamiseks tuleb kohtule esitada korteriühistu üldkoosoleku otsused või siduda kulude kandmine põhikirjaga. Avaldaja täiendused ei ole mahukad. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta puudutatud isiku kanda kõiki täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamisega seotud kulusid. Kohus peab 9(10)
2-23-16172 põhjendatuks õigusabi andmist 4,5 tunni ulatuses. Ajakulu 2,5 tunni ulatuses ei pea kohus põhjendatuks. Esindaja keskmiseks tunnihinnaks kujuneb 121,30 eurot (849 : 7 ~121,30). Kohus peab tunnihinda õigusabi keskmist tunnihinda arvestades mõistlikuks. Põhjendatud menetluskulu on ka avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi riigilõivu 50 eurot. Kohtule teadaolevalt tuleb kinnistusraamatu päringu eest maksta 3 eurot.
21.Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on järelikult kokku 598,85 eurot (4,5 x 121,30 + 3 + 50) eurot. Lepingulise esindaja tasu tuleb esindaja kinnitust arvestades mõista välja koos käibemaksuga. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 538,97 eurot (598,85 x 90%).