Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-26-12478
Tsiviilasi
F.T hagi väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F.T, isikukood XXX; kostja P.T, isikukood XXX.
P.T
vastu
kahju
Jätta menetlusse võtmata F.T hagi P.T vastu kahju väljamõistmiseks. Jäta menetluskulud F.T kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus kätte hagejale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
F.T (hageja) esitas 7. juunil 2026 Tartu Maakohtule hagi P.T (kostja) vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist 600 eurot seoses valeväite esitamisega selle kohta, et hageja ei ole läbinud kaitseväeteenistust ning kirjutanud hageja kohta „nõrk oled, peki hunnik“. Samuti on kostja hagiavalduse järgi saatnud hagejale sõnumi sisuga: „Mis asja, sa pauk mölised kusagil. Hoia end natuke tagasi nüüd, ja suu munni täis sa ei tule mölisema”. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot.
Tartu Maakohus jättis 3. juuli 2026 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja järgnevate puuduste kõrvaldamiseks: kostja aadressi ning sidevahendite andmete märkimiseks, selgelt sõnastatud nõudega hagiavalduse, kahju nõude aluseks olevate asjaolude ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks, hagi hinna nimetamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata
jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel. Määrus on hagejale kätte toimetatud elektrooniliselt 3. juulil 2026, seega oli puuduste kõrvaldamise tähtaeg 17. juulil 2026. Hageja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud, sh ei ole tasunud hagiavalduselt täiendavat riigilõivu.
Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud menetlusdokumendis esinevad sedavõrd ulatuslikud puudused, mistõttu ei pea kohus mõistlikuks anda tähtaega esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses ei ole märgitud selgelt, kellelt (kostja isik) ja kelle kasuks (hageja isik) soovib hageja mittevaralise kahju summas 600 eurot väljamõistmist, samuti ei ole märgitud kostja aadressi ega sidevahendite andmeid.
Hagiavalduses ei ole selgelt välja toodud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, sh seda, mis kuupäeval ning millisel viisil on kostja hageja kohta vastuväiteid esitanud (TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2), ning puuduvad tõendid, millele hageja oma väidetes tugineb (TsMS § 363 lg 1 p 3).
TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 133 lg näeb ette, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja on kohtult taotlenud mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmist summas 600 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 600 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot ning ei ole täiendavat riigilõivu tasunud.
Tegemist on ulatuslike ja oluliste puudustega, mis ei võimalda kohtul kindlaks teha vaidluse eset ning takistavad kohtumenetluse alustamist. Kooskõlas TsMS § 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustab kohus avalduse menetlusse võtmata jätta. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 11 ning § 340 1 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast.
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. Hagejal on võimalus esitada kohtule uus nõuetekohane hagi võttes arvesse kohtu selgitusi. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363.
TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.