Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 759,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: M.F (ik: XXX; elukoht: XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu osaliselt.
2.Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr COF103293 tulenev põhiosa võlgnevus 9159,53 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2073,87 eurot, kokku 11 268,40 eurot.
3.Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis perioodist 05.08.2023 kuni 08.07.2026 k.a 2940,36 eurot.
4.Mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 9159,53 eurot) alates 09.07.2026 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.F-i vastu intressi 711,59 euro, haldustasu 2,70 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 693,59 euro, lepingutasu 15 euro ja sissenõudekulude 15 euro väljamõistmiseks.
6.Jätta menetluskuludest 87,22% ulatuses M.F-i kanda ja 12,78% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1270 eurot (tasutud riigilõiv 910 eurot ja 360 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 1107,70 eurot mõista M.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on M.F kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-23-11156
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.AS Aktiva Portfolio (hageja õiguseellane) esitas 4.08.2023 Pärnu Maakohtule hagi M.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 9159,53 eurot, intressivõlgnevuse 711,59 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2767,46 eurot väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja viivist alates 5.08.2023 kuni põhinõude summas 9159,53 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 11,5% aastas ning menetluskulude väljamõistmist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 10.06.2020 lepingu nr COFI03293 (dtl 12-14), mille lahutamatuks osaks olid Inbank AS üldtingimused (dtl 15-21). Lepingu järgi oli kostjale antud laenu 9159,53 eurot kohustuse täitmiseks, mis tulenes kostja 9.06.2020 väljastatud võlatunnistusest nr 1AU02453 (dtl 11). Lepingus lepiti kokku intressimäär 11,5% aastas ja krediidi kulukuse määr 20,51% aastas ning kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 12.09.2020 kuni 12.11.2024.
1.2.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 1.12.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis võlgnevuse tasumiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja (dtl 22). Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 18.12.2020 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta (dtl 23). Esialgne võlausaldaja loovutas 22.12.2020 kostja vastu tuleneva nõude AS-ile Aktiva Portfolio koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega ning saatis nõude loovutamise teatise kostjale (dtl 24).
1.3.Hageja esitas 16.04.2024 täiendavad selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja krediiditaotlusel esitatud andmetest regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kohta ning päris sissetuleku andmeid välistest registritest, sealhulgas EMTA või Pensionikeskuse kaudu. Lisaks võeti arvesse kostja varasemat maksekäitumist sisestes ja välistes allikates ning tehti päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse.
1.4.Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja kasutas krediidivõimelisuse hindamisel laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa 65%. Kostja olemasolevad igakuised kohustused 2 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohtinud moodustada rohkem kui 65% tema igakuisest sissetulekust. Täiendavalt pidi kliendi igakuisest sissetulekust pärast kohustuste arvestamist üle jääma statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Krediidiotsuse tegemisel arvestati hageja väitel ka muid asjaolusid, sealhulgas vanust, sugu ja tööhõive pikkust.
1.5.Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja, et krediidisumma jääks kliendi, lepingu ja taotluse põhistesse limiitidesse, samuti sissetuleku kordaja alusel arvutatud limiitidesse, ning et kostja regulaarsed kohustused oleksid tema regulaarsete sissetulekutega võrreldes mõistlikud. Esialgne võlausaldaja lähtus hageja selgituste kohaselt konservatiivsuse põhimõttest: kui kliendi esitatud sissetulekud olid väiksemad kui kontrollitud sissetulekud, kasutati kliendi esitatud andmeid, ning kui kliendi esitatud igakuised kohustused olid suuremad kui kontrollitud kohustused, kasutati samuti kliendi esitatud andmeid.
1.6.Hageja leidis, et esialgne võlausaldaja omandas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Krediidivõimelisuse hindamise tulemusena oli kostja igakuine netosissetulek krediiditaotluse rahuldamiseks piisav ning kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui tema igakuised sissetulekud. Hageja tugines ka sellele, et kostja kinnitas lepingu sõlmimisel oma õigus-, teo- ja otsustusvõimet, õigust krediidilepingut sõlmida, piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning seda, et ta on krediidilepingu üldtingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud. Hageja märkis lisaks, et restruktureerimise korral uusi päringuid ei tehtud, kuna hageja hinnangul ei olnud tegemist uue laenu- ega järelmaksulepinguga. Samuti väitis hageja, et maksehäireregistri andmetel ei olnud kostjal lepingu sõlmimise kuupäeval ühtegi kehtivat maksehäiret.
1.7.Hageja esitas 3.07.2026 seisukoha kohtu 11.06.2026 kirjale. Hageja märkis, et kostja sai lepingu alusel laenu 9159,53 eurot ega ole lepingule tagasimakseid teinud. Hageja leidis, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 9159,53 eurot. Hageja väitel oli kostja pärast tagasimaksete ümberarvestust võlgnevuses alates esimesest osamaksest, s.o 12.09.2020 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud neljanda osamakseni, s.o 12.12.2020 osamakseni, mistõttu oli lepingu ülesütlemine hageja hinnangul kehtiv.
1.8.Hageja leidis, et juhul kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 9159,53 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 19.12.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 4.08.2023 lepingujärgses viivisemääras 19,55% aastas. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 9159,53 eurot alates 5.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni samas määras. Hageja tugineb Riigikohtu 24.11.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-13098 ja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas, mistõttu on hageja hinnangul viivisekokkulepe kehtiv. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja esitas 7.05.2024 avalduse, milles palus hagi õigeks tunnistada. Kostja põhjendas avaldust sellega, et tema vastu on esitatud suures ulatuses täitemenetlusi: Maksu- ja Tolliameti andmetel on kohtutäituri nõudeid kokku 139 761,37 eurot ning kostja suhtes on alustatud kokku 26 täitemenetlust. Kostja märkis, et seetõttu ei pea ta otstarbekaks kulutada kohtu ja vastaspoole ressursse kohtumenetluseks. Kostja selgitas, et tal puuduvad võimalused esindaja palkamiseks ning ta ei oska ega suuda end ise kaitsta kahe väikese lapse kõrvalt. Kostja leidis, et kuna enamik võlgnevusi on täitemenetluses, on hilja vaielda selle üle, kes ja millises osas oli süüdi, et talle anti võimalus erinevate võlgnevuste tekkimiseks. Kostja palus hagi õigeks tunnistada ja võlgnevuse kohtu äranägemise järgi tema kahjuks välja mõista. 3 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega, tõenditega ja kostja vastusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg-le 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
5.Asjas ei ole vaidlust, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 10.06.2020 lepingu nr COFI03293, mille alusel anti kostjale laenu 9159,53 eurot kohustuse täitmiseks, mis tulenes kostja 9.06.2020 väljastatud võlatunnistusest nr 1AU02453. Samuti ei ole vaidlust, et kostja pidi lepingu kohaselt laenu tagastama maksegraafiku alusel ning et esialgne võlausaldaja saatis kostjale 1.12.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 18.12.2020 teatise lepingu lõpetamise kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et esialgne võlausaldaja loovutas 22.12.2020 kostja vastu tuleneva nõude hageja õiguseellasele AS-ile Aktiva Portfolio ning et hageja nõuab käesolevas asjas kostjalt lepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmist.
6.Kostja ei ole hagi aluseks olevatele faktilistele asjaoludele vastuväiteid esitanud ning on palunud hagi õigeks tunnistada. Hagi õigeksvõtt ei vabasta kohut siiski kohustusest kontrollida tarbijakrediidilepingu kehtivust ja seadusest tulenevate imperatiivsete tarbijakaitsenormide järgimist, sh krediidi kulukuse määra ülempiiri ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Selline kohustus tuleneb nii riigisisesest õigusest kui ka Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt peab liikmesriigi kohus omal algatusel analüüsima, kas krediidiandja on rikkunud lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
7.Krediidi kulukuse määra kontrollimisel lähtub kohus sellest, et VÕS § 406 ja § 4061 tähenduses tuleb krediidi kogukuluna arvestada kõik tarbijale teadaolevad krediidiga seotud kulud, mh intress, lepingutasu ja muud tasud, mida tarbija pidi krediidilepingu alusel kandma. Krediidi kulukuse määr on diskontomäär, mis võrdsustab krediidi netosumma ja tarbija tulevaste maksekohustuste nüüdisväärtuse, eeldusel et leping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja pooled täidavad kohustusi kokkulepitud tähtaegadel.
8.Lepingus nr COFI03293 on krediidi kulukuse määraks märgitud 20,51% aastas. Eesti Panga andmetel oli 10.06.2020 sõlmitavate lepingute ülempiiri tuvastamise aluseks 2019. aasta 30. novembris avaldatud tarbijakrediidi keskmine krediidi kulukuse määr 20,61% aastas. Seega oli VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiir 61,83% aastas. Kohus märgib siinkohal, et lepingu maksegraafiku real 0 on märgitud kuupäevaks 13.05.2020, samas kui lepingu päises on sõlmimise kuupäevaks märgitud 09.06.2020 ning lepingu punktis 4.2 on pooled lugenud laenu väljamaksmise kuupäevaks lepingu allkirjastamise kuupäeva. Krediidi kulukuse määra kontrollarvutus näitab, et lepingus märgitud 20,51% vastab sisuliselt maksegraafikus kasutatud alguskuupäevale 13.05.2020. Kui lähtuda lepingu punktis 4.2 nimetatud väljamaksmise kuupäevast 09.06.2020, kujuneks krediidi kulukuse määraks ligikaudu 21,32% aastas. Ka sellisel juhul ei ületa krediidi kulukuse määr VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
9.Kohus peab lisaks krediidi kulukuse määra ülempiiri kontrollile hindama, kas krediidiandja järgis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on 4 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lõiked 2–4 kohustavad krediidiandjat tegema hindamise hoolsalt, koguma tarbijalt asjakohast teavet ja kasutama vajalikke andmekogusid. VÕS § 4034 lg 4 järgi tuleb lähtuda ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4, mille kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks ning vajaduse korral tuginema muu hulgas krediidiasutuse konto väljavõttele. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab nimetatud kohustuste täitmist tõendama krediidiandja; nõude loovutamise korral tuli vastavad asjaolud esile tuua hagejal.
10.Kohtupraktika kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks üldjuhul nõudma laenutaotlejalt pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata tema tegelikku krediidivõimet. Üksnes taotlusankeedist ja registriandmetest saadav teave ei pruugi olla piisav. Krediidiandja peab tagama, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
11.Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta peamiselt üldised selgitused krediidiandja tavapärase krediidiotsuse protsessi kohta. Hageja väitel lähtus esialgne võlausaldaja krediiditaotluse andmetest, kontrollis sissetulekut väliste registrite kaudu, arvestas varasemat maksekäitumist, tegi päringud maksehäireregistritesse ning kasutas kuni 65% laenuteenindusmäära ülempiiri ja arvestuslikku elatusmiinimumi. Hageja väitel oli kostja netosissetulek krediiditaotluse rahuldamiseks piisav, tema kohustused olid sissetulekust väiksemad ja tal ei olnud lepingu sõlmimise ajal kehtivaid maksehäireid.
12.Hageja ei ole aga esitanud kohtule ühtegi dokumenti ega konkreetset arvandmestikku, mille põhjal saaks kohus kontrollida, millistele andmetele krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel tegelikult tugines. Kohtule ei ole esitatud kostja krediiditaotlust, registripäringute tulemusi, pangakonto väljavõtet, maksehäireregistri päringut, sissetulekute ja kohustuste võrdlust, laenuteenindusmäära arvutust ega muud dokumenti, millest nähtuks kostja tegelik netosissetulek, olemasolevate igakuiste kohustuste suurus, uue krediidikohustuse mõju, kohustuste ja sissetuleku suhe või pärast kohustuste tasumist alles jääv summa. Hageja ei ole esitanud ka arvutuskäiku, mille põhjal oleks võimalik kontrollida väidet, et kostja kohustused olid tema sissetulekutega võrreldes mõistlikud ja et talle jäi alles arvestuslik elatusmiinimum.
13.Üldsõnaliste väidete põhjal ei saa kohus kontrollida, kas krediidiandja kogus konkreetsel juhul piisavad andmed, kontrollis neid hoolsalt ja hindas nende põhjal kostja tegelikku maksevõimet. Kuna VÕS § 4034 lg 13 järgi lasub vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal ning nõude loovutamise korral hagejal, tuleb tõendamatuse tagajärg jätta hageja kanda. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et esialgne võlausaldaja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu tarbijakrediidilepingu tühisust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub sellisel juhul lepingus kokkulepitud intressimäär VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga, kui see ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast, ning tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Seega tuleb hageja rahalised nõuded ümber arvestada: kostjal tuleb tagastada saadud krediidisumma, kuid intressi- ja kõrvalnõuded kuuluvad rahuldamisele üksnes seaduses lubatud ulatuses.
15.Järgmisena kontrollib kohus, kas lepingu ülesütlemine oli seaduslik. Tarbijakrediidilepingu puhul võib krediidiandja VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale 5 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätte kohaselt peab krediidiandja pakkuma tarbijale hiljemalt täiendava tähtaja andmisel võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
16.Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 1.12.2020 teenuselepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses on märgitud, et lepingu nr COFI03293 alusel on tasumata neli osamakset ning võlgnevus on kokku 833,70 eurot, millest tähtajaks tagastamata põhiosa on 244,33 eurot, tähtajaks tasumata intress 562,91 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 16,80 eurot ja viivitusintressi ning meeldetuletuskirjade tasud 9,66 eurot. Hoiatuses anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.12.2020 ning selgitati, et kui kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, on krediidiandjal õigus leping üles öelda ja lepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka maksegraafikus tulevikus ettenähtud põhiosa maksed. Hoiatuses kutsuti kostjat samal tähtajal ka läbirääkimistele makseprobleemide lahendamiseks.
17.Esialgne võlausaldaja saatis 18.12.2020 kostjale teenuselepingu ülesütlemise teatise. Teatises märgiti, et kostja ei ole määratud tähtajal võlgnevust kustutanud ega pakkunud välja lahendusi lepingu täitmisel tekkinud probleemide lahendamiseks. Teatisega ütles esialgne võlausaldaja üles osamaksetega tasumise müügilepingu nr COFI03293. Ülesütlemise teatise koostamise seisuga oli kostja võlgnevus krediidiandja andmetel 1115,83 eurot, sh tasumata või osaliselt tasutud osamakseid oli neli, tähtajaks tagastamata põhiosa 369,43 eurot, tähtajaks tasumata intress 711,59 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 17,70 eurot ning viivitusintressi ja meeldetuletuskirjade tasud 17,11 eurot. Teatises selgitati ka, et lepingu ülesütlemine toob kaasa kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse ning lisaks muutuvad sissenõutavaks tulevikus ettenähtud põhiosa maksed 8790,10 eurot ja lepingu ülesütlemise tasu 20 eurot.
18.Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused olid täidetud. Hoiatusest nähtuvalt oli kostja enne ülesütlemist viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega ning krediidiandja andis talle võlgnevuse tasumiseks vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja, teatas selgelt, et tähtaja jooksul tasumata jätmise korral võib leping olla ülesöeldav ja kogu võlg muutuda sissenõutavaks, ning pakkus samal ajal võimalust läbirääkimisteks. Ülesütlemise teatis saadeti pärast täiendava tähtaja möödumist, 18.12.2020, ning selles kajastati, et kostja ei olnud võlgnevust tasunud ega lahendust pakkunud. Seetõttu oli krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 järgi õigus leping kostja makseviivituse tõttu üles öelda.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamine ei muuda käesoleval juhul lepingu ülesütlemist kehtetuks. Kuigi kokkuleppeline intress tuleb asendada seadusjärgse määraga ja rahalised nõuded ümber arvestada, jääb püsima asjaolu, et kostja ei teinud hageja 3.07.2026 seisukoha järgi lepingule ühtegi tagasimakset ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seetõttu oli kostja ka ümberarvestuse korral ülesütlemise ajaks viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Järelikult oli lepingu ülesütlemine seaduslik ning hagejal on õigus nõuda tagastamata krediidisummat, kuid kõrvalnõuded tuleb määrata kindlaks VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi arvestades.
20.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, tuleb lepingus kokkulepitud intress ümber arvestada VÕS § 4034 lg 7 järgi. Hageja 3.07.2026 esitatud ümberarvestuse kohaselt on seaduse alusel arvestatud intress perioodil 10.06.2020 kuni 18.12.2020 kokku 0 eurot. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt enne lepingu ülesütlemist kokkuleppelise intressimääraga arvestatud intressi 711,59 eurot.
21.Intressinõude äralangemine ei muuda siiski järeldust, et kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks makseviivituses. Hageja väitel ei ole kostja lepingule teinud ühtegi tagasimakset ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Maksegraafiku järgi kuulusid enne lepingu ülesütlemist 6 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 tasumisele vähemalt 12.09.2020, 12.10.2020, 12.11.2020 ja 12.12.2020 osamaksed. Kui kokkuleppeline intress jätta vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestamata, jääb kostjal nimetatud perioodi eest tasumata vähemalt maksegraafikujärgne põhiosa. Hageja enda andmetel oli ülesütlemisele eelnenud nelja osamakse põhiosa kokku 369,43 eurot. Seega oli kostja ka ümberarvestuse korral viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega VÕS § 416 lg 1 tähenduses.
22.Järelikult on hageja nõue põhjendatud tagastamata krediidisumma osas, kuid mitte lepingujärgse intressi osas. Kuna seaduse alusel arvestatud intress kuni lepingu ülesütlemiseni on 0 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab kostjalt intressi 711,59 eurot. Edasi tuleb hinnata viivise-, tasude ja sissenõudmiskulude nõudeid.
23.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale lepingutasu 15 eurot ja haldustasu 2,70 eurot. Lepingu põhitingimuste järgi oli lepingutasu 15 eurot ning haldustasu 0,90 eurot kuus. Maksegraafiku järgi sisaldus lepingutasu esimeses osamakses maksetähtpäevaga 12.09.2020 ning haldustasu sisaldus 12.10.2020, 12.11.2020 ja 12.12.2020 osamaksetes kokku 2,70 euro ulatuses.
24.VÕS § 4034 lg 7 sätestab lisaks kokkuleppelise intressimäära asendumisele VÕS § 94 järgse intressimääraga sõnaselgelt, et muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sama sätte järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg piiratud üksnes kokkuleppelise intressi vähendamisega, vaid välistab ka muude krediidilepingust tulenevate tasude nõudmise tarbijalt.
25.Lepingutasu ja haldustasu on VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses krediidilepingust tulenevad muud tasud. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingutasu 15 eurot ega haldustasu 2,70 eurot. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
26.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 ja lepingu üldtingimuste punkti 9.3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot. Hageja on esitanud selle nõude alusena kostjale saadetud meeldetuletuskirjad ning selgitanud, et nõue koosneb esimese tasulise kirja eest 25 eurost, teise ja kolmanda tasulise kirja eest kummagi eest 5 eurost ning muudest makseviivitusega seotud kuludest 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
27.VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist esimese tasulise meeldetuletuskirja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning järgmised tasulised kirjad kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Hageja on nõude aluseks toonud 31.12.2020 esimese tasulise kirja 25 eurot, 15.12.2021 teise tasulise kirja 5 eurot, 29.09.2022 kolmanda tasulise kirja 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Esitatud kirjad tõendavad tasuliste meeldetuletuskirjade kulu 35 euro ulatuses. Muude kulude 15 euro kohta ei ole hageja esitanud tõendeid ega konkreetset arvestust ning tegemist on üldiste nõude haldamise ja sissenõudmisega seotud tegevuskuludega. Seetõttu on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ning 15 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
28.Viivisenõude osas ei saa hageja tugineda lepingujärgsele viivisemäärale 19,55% aastas. Hageja on viidanud Riigikohtu 24.11.2023 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-13098 ning leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta viivisekokkuleppe kehtivust. Viidatud lahendi punktides 33–34 selgitas Riigikohus, et laenulepingu puhul ei ole 7 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 viivisekokkulepe tühine ainuüksi põhjusel, et kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus lähtus seejuures VÕS § 415 lg-st 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest ning rõhutas, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel võib tal tekkida kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega puudutab Riigikohtu viidatud seisukoht eelkõige olukorda, kus viivist nõutakse kehtivas tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimääraga samas määras või sellest tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel.
29.Käesolevas asjas on olukord erinev. Lepingus kokkulepitud intressimäär oli 11,5% aastas, kuid hageja nõuab viivist 19,55% aastas. Lisaks on kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, mille tagajärjel asendub kokkuleppeline intressimäär seadusjärgse määraga ja tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Sellises olukorras ei saa hageja tuletada intressikokkuleppest õigust nõuda seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist ega tugineda eraldi lepingulisele viivisemäärale 19,55% aastas. Seetõttu on viivisenõue põhjendatud üksnes seadusjärgses ulatuses tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 19.12.2020 kuni kohase täitmiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist lepingujärgses määras 19,55% aastas ja hagiavalduse esitamise ajaks kindlaksmääratud summas 2767,46 eurot.
30.Kohus mõistab hagi esitamise ajaks perioodi 19.12.2020 kuni 04.08.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivise 2073,87 eurot välja järgmise arvestuse alusel: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
19.12.2020 - 31.12.2020
0,021858
2,002083
26,027079
01.01.2021 - 30.06.2021
0,021918
2,007568
363,369808
01.07.2021 - 31.12.2021
0,021918
2,007568
369,392512
01.01.2022 - 30.06.2022
0,021918
2,007568
363,369808
01.07.2022 - 31.12.2022
0,021918
2,007568
369,392512
01.01.2023 - 30.06.2023
10,5
0,028767
2,634933
476,922873
01.07.2023 - 04.08.2023
0,032877
3.011352
105,39732
31.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks viivise alates 5.8.2023 kuni põhinõude summas 9159,53 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 11,5% aastas.
32.Kuigi VÕS § 113 lg 1 järgi kohalduv seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 5.8.2023 kuni 31.12.2024 hageja nõutud 11,5% aastas määrast kõrgem, jäädes vahemikku 12% kuni 12,25% aastas, ei saa kohus mõista kostjalt välja viivist hageja nõutust suuremas määras. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja ei ole nimetatud perioodi kohta nõudnud viivist seadusjärgses muutuvas määras, vaid 11,5% aastas. Seetõttu saab kohus hagi esitamisele järgneva viivise välja mõista üksnes hageja nõutud 11,5% aastas ulatuses ka nende perioodide eest, mil seadusjärgne viivisemäär oli sellest kõrgem. Kohus mõistab perioodi eest 5.8.2023-31.12.2024 viivise välja summas 1483,34 järgmise arvestuse alusel: 8 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156 Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
05.08.2023 - 31.12.2023
11,5
0,031507
2,885879
429,995971
01.01.2024 - 31.12.2024
11,5
0,031421
2,877994
1053,345804
ja perioodi eest 1.1.2025-8.7.2026 viivise välja 1457,02 eurot järgmise arvestuse alusel: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
01.01.2025 - 30.06.2025
11,15
0,030548
2,798048
506,446688
01.07.2025 - 31.12.2025
10,15
0,027808
2,547102
468,666768
01.01.2026 - 30.06.2026
10,15
0,027808
2,547102
461,025462
01.07.2026 - 08.07.2026
10,4
0,028493
2,609839
20,878712
Alates 9.7.2026 mõistab kohus viivise välja protsendina seaduses sätestatud määras.
33.TsMS § 136 lg 4 järgi võib kohus tsiviilasja hinna määrata ka omal algatusel, kui menetlusosalise märgitud hind ei vasta seadusele. Tsiviilasja hinna õige määramine on vajalik muu hulgas riigilõivu tasumise kontrollimiseks, menetluskulude jaotamiseks ning menetlusnormide kohaldamiseks. Seetõttu võib kohus tsiviilasja hinna õigsust kontrollida kogu menetluse vältel ja vajaduse korral täpsustada seda ka lahendi tegemisel.
34.Käesolevas asjas ilmnes kohtuotsuse koostamisel, et menetlusse võetud hagi tsiviilasja hind oli määratud ebaõigesti. Hageja nõudis põhivõlga 9159,53 eurot, intressi 711,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 2767,46 eurot, haldustasu 2,70 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõudmiskulusid 50 eurot, kokku 12 706,28 eurot. Lisaks nõudis hageja edasiulatuvat viivist alates 5.8.2023 põhivõlalt 9159,53 eurot määraga 11,5% aastas. TsMS § 128 lg 1 kohaselt võetakse tähtajatu perioodilise nõude korral arvesse ühe aasta maksete väärtus. Ühe aasta viivis summalt 9159,53 eurot määraga 11,5% aastas on 1053,35 eurot. Seega on tsiviilasja õige hind 13 759,63 eurot. Varem märgitud tsiviilasja hind 13 709,63 eurot oli 50 euro võrra väiksem, kuna arvestusest oli ekslikult välja jäänud sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot. Menetluskulud
35.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud hõlmavad kohtukulusid ja kohtuväliseid kulusid, sealhulgas riigilõivu ning lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 175 lg 1). Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
36.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja algse hagihinna suurus oli 13 759,63 eurot. Kohus rahuldab hagi hagihinna tähenduses summas 12 001,16 eurot, millest 9159,53 eurot on põhinõue, 35 eurot sissenõudekulud ja 2073,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise (s.o 04.08.2023) seisuga ning 732,76 eurot TsMS § 133 lg 2 alusel arvestatav ühe aasta viivis põhinõudelt (9159,53 eurot x 8% aastas). Seega rahuldatakse hagi 87,22% ulatuses ning hagi jääb rahuldamata 12,78% ulatuses.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 910 eurot ja lepingulise esindaja tasust 507 eurot, kokku 1417 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhimõtteliselt asja lahendamiseks vajalikeks menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 ja 2, § 144 p 1 ning § 175 lg 1 tähenduses. Riigilõiv 910 eurot on kantud hagi esitamisega seoses ning see on kohtukulu. 9 (10)
Tsiviilasi nr 2-23-11156
38.Hageja lepingulise esindaja tasu 507 eurot on menetluskulude nimekirja järgi arvestatud 3 tunni töö eest tunnitasuga 169 eurot ilma käibemaksuta. Tasu hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide kohtule esitamist. Kohus ei pea 3 tunni ajakulu ülemääraseks, kuid ei pea põhjendatuks 169 euro suurust tunnitasu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei hüvitata lepingulise esindaja tasu automaatselt arve või kulunimekirja järgi, vaid kohus peab hindama töö vajalikkust, asja keerukust, menetluse mahtu, nõude suurust, vaidluse laadi ja seda, kas nõutav tunnitasu on konkreetse asja asjaolusid arvestades mõistlik.
39.Seetõttu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 360 eurot (3 tundi × 120 eurot), mitte hageja taotletud 507 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 1270 eurot, millest 910 eurot moodustab riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja tasu. Kuna hagi rahuldatakse 87,22% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 87,22% põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, s.o 1107,70 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
40.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.