Aktiva Finance Group OÜ hagi A Si vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja hind 7 205.50 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja: A S (IK xxxx); lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A Si vastu COOP Finants AS-iga sõlmitud 30.11.2022 laenulepingust nr xxxx tulenevates nõuetes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda. Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Silt (kostja) võlgnevuse 6 203.25 eurot saamiseks. Pärnu Maakohus edastas kostja vastuväite tõttu 10.10.2023 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 08.11.2023 kohtule hagi (täpsustatud 18.12.2023), millest nähtub, et COOP Finants AS-i (krediidiandja või laenuandja) ja kostja vahel 30.11.2022 sõlmiti laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 5 000.00 eurot. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, jättes osamaksed tasumata alates esimesest osamaksest, ütles krediidiandja lepingu pärast täiendava tähtaja andmist 29.05.2023 üles. Krediidiandja loovutas 31.05.2023 kostja vastase nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 5 000.00 eurot, intressi 591.09 eurot, haldustasu 6.00 eurot, sissenõudmiskulude 50.00 eurot, viivise 363.41 eurot ja lisanduva viivise alates 19.09.2023 väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole kostjale laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja nõude ümberarvestuse.
3.COOP Finants AS-i ja kostja vaheline leping sõlmiti kirjalikus vormis, mitte sidevahendi abil, kostja allkirjastas laenulepingu digitaalselt 30.11.2022, tema isikusamasus on tuvastatud PIN1 ja PIN2 kaudu. Kostja ei tõendanud, et ta lepinguid ei allkirjastanud või et ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt ja tema süüta. Hageja viitab Riigikohtu 16.12.2019 lahendile tsiviilasjas 2-16124450 (tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele ID-kaart ja PIN-kood väljastati, vastupidist tuleb tõendada sellel isikul) ja Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2021 lahendile tsiviilasjas 2-20-123474 (kolmanda isik poolt kostja suhtes arvutikelmuse toimepaneku tuvastamisel on nad käsitletavad solidaarvõlgnikena). Kostja väide tema teovõimetuse kohta on paljasõnaline.
4.Kostja viidatud väidetava pettuse osas on läbi viidud kriminaalmenetlus, mis lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. Seega on jätkuvalt tuvastamata igasugune reaalne alternatiivne tehingu tegija, samas kui leping sõlmiti kostja isikuandmete ja autentimisvahendite abil. Sellest tulenevalt ei ole leidnud kinnitust kostja väide, et keegi teine oleks tema identiteeti kuritarvitanud. Kostja selgitustest nähtub, et ta suhtles tundmatute isikutega, järgis nende juhiseid ning võimaldas oma seadmele kaugjuurdepääsu. Samuti võimaldas ta kolmandatel isikutel saada ligipääsu andmetele ja vahenditele, mida kasutati tema isiku tuvastamiseks ning tehingute tegemiseks. Hageja hinnangul viitavad nimetatud asjaolud eelkõige kostja hooletule käitumisele oma autentimisvahendite, isikuandmete ja elektrooniliste identifitseerimisvahendite kasutamisel ning kaitsmisel. Asjaolu, et kostja võis sattuda pettuse ohvriks, ei välista tema enda vastutust olukorras, kus kolmandatele isikutele sai võimalikuks ligipääs tema andmetele ja autentimisvahenditele kostja enda tegevuse tulemusena. Isik, kelle valduses on tema identiteedi tuvastamiseks kasutatavad vahendid, peab üles näitama mõistlikku hoolsust nende kasutamisel ning hoidma ära nende sattumise kõrvaliste isikute kontrolli alla. Käesoleval juhul ei saa sellisest hooletusest tulenevat riski panna hageja kanda, krediidiandja lähtus lepingu sõlmimisel korrektselt läbitud isikusamasuse tuvastamise ja autentimise protsessist.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja ei võta hagi õigeks, kuna ei sõlminud hagis nimetatud lepingut. Kostjale laekusid 30.11.2022 ja 01.12.2022 neljast krediidiasutusest laenulepingute alusel väljamaksed, rahad liikusid aga kohe edasi xxxx AB ja kostja nimele kostja tahteta avatud pangakontole, mis pärast raha edasikandmist suleti. Kostjale helistati 2022 novembri lõpus erinevatel telefoninumbritel. Helistajad esitlesid end pangatöötajatena ning palusid kostja nimel laenu vormistada prooviga petturi tuvastamiseks, paluti teha toiminguid helistaja juhendamisel, mh sisestas kostja koodid, laadis alla tarkvara, vastas kostjale helistanud isikutele etteöeldud viisil. Helistajad veensid kostjat teatama neile paroolid, mida kostja kasutas juurdepääsu saamiseks internetipangale. Kostja ei teinud tahteavaldust krediidiandjaga lepingu sõlmimiseks ega rikastunud tema arvel. Kui kohus leiab, et leping on sõlmitud, tugineb kostja sellele, et tegemist on otsustusvõimetu isiku tehtud tehinguga.
6.Pärast juhtunut pöördus kostja sugulaste suunamisel kuriteoteatega politseisse. Kostja avaldusel algatati 2022 aastal Politsei- ja Piirivalveameti poolt kriminaalmenetlus. Kostja oli ka uurija poolt üle kuulatud. Kostja esitas 21.04.2026 kohtule oma väidete tõendamiseks kriminaalasja nr 22233001187 toimiku materjalid. Kostja suhtes pandi toime kuritegu, kriminaalmenetlust ei lõpetatud kuriteosündmuse puudumise tõttu. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole kostjale etteheidetav. Kostja sattus pettuse ohvriks ja temalt saadi xxxx AS-iga tehingu tegemiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikud koodid pettuse teel. Kostjale tehti ettepanek seoses konto häkkimisega paigaldada seadmesse kaughaldusprogramm ja sisestada PIN-koodid. Kui kostja sai aru, et temaga vestelnud inimesed olid petturid, pöördus ta koheselt panka ja politseisse. Kostjal ei olnud alust kahelda ennast Google, panga ja politsei töötajana tutvustanud isikute kõnede ja väidete tõepärasuses, sest need olid piisavalt veenvad ning usutavad, kõned tegid erinevad isikud. Kostjaga võeti ühendust väidetavalt just pettuse ennetamise eesmärgil. Kostjale lubati tagada rahaline kindlustus ja viidati koostööle politseiga.
7.Politsei- ja Piirivalveameti teatise ning kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järgi alustati kostja avalduse alusel kriminaalasi nr 22233001187 KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) alusel, kriminaalasi lõpetati seetõttu, et menetluses ei suudetud kindlaks teha isikut, kes kuriteo toime pani (KrMS § 200 1). Seega on tuvastatud, et kuritegu kostja suhtes on toime pandud, menetlust ei lõpetatud kuriteo sündmuse puudumise tõttu. Lisaks tõendab kostja pangakonto väljavõte, et tema nimel võeti viiest erinevast asutusest laene ajavahemikul 30.11.2022–02.12.2022. Ka xxxx AS-ilt kostja kontole kantud raha on samal päeval edasi kantud kostja tahteavalduseta kostjale tundmatule isikule. IP-aadress, mida kasutati suhtlemiseks xxxx AS-iga, paiknes xxxx, kuigi kostja viibis sel ajal xxxx. Kostja ei ole nõus hageja esitatud väidetega, et ta oli hooletu. Kostjale, kes oli 65-aastne, ei saa omistada sellised teadmisi ja arusaamu, mida hageja kostjale ette heidab.
8.Kuna kostjalt peteti PIN-koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks koodid andnud kolmandale isikule vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa ka rääkida sellest, et kostjal oleks olnud tahe koodide edastamisega anda luba tehingute tegemiseks. Kostjal puudus tahe xxxx AS-ilt laenu võtta või kedagi laenu võtmiseks volitada. Asja materjalide alusel ei saa välistada ka, et vastutustundliku laenamise põhimõtte igakülgne järgimine krediidiandja poolt oleks aidanud pettuse teel laenulepingu sõlmimist kostja nimel ära hoida.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Pooled iseenesest ei vaidle ja kohus tuvastab seega, et hageja nõude aluseks olev laenuleping nr xxxx xxxx AS-iga sõlmiti 30.11.2022 (dtl 40). Puudub vaidlus ka, et krediidiandja loovutas 31.05.2023 kostja vastase nõude hagejale (dtl 74). Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu teiseks pooleks (laenusaajaks) on kostja. Kostja väidab, et temalt peteti lepingu sõlmimiseks vajalikud PIN-koodid välja.
12.Riigikohus on poolte tõendamiskoormise jaotust selgitades märkinud, et pool peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024 lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui poolelt peteti koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus ta oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrdl RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11). Eeltoodut arvestades on asja lahendamiseks vajalik tuvastada, kas kostjalt peteti välja PIN-koodid, mida kasutades kolmas isik algatas kostja identiteeti kasutades laenutaotluse protsessi xxxx AS-iga ning autentis kostja.
13.Hageja on lähtunud sellest, et kuivõrd kostja isik on tuvastatud ja autenditud IDkaardi ja PIN-koodide abil, siis on leping kehtivalt sõlmitud. Kohus hagejaga ei nõustu.
14.Kohus leiab, et kohtule esitatud kriminaaltoimiku nr 22233001187 materjalidega on tõendatud (dtl 153-248), et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik, kes kasutas selleks pettuse teel saadud kostja PIN-koode. Kuriteo kvalifikatsiooniks on
kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitud KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus, dtl 247).
15.Kriminaalmenetluse toimikus on kostja kui kannatanu 06.12.2022 ülekuulamisprotokoll (dtl 155-158, tõlge dtl 261). Kostja ütlustest nähtub, et kostjale helistati vahemikus 30.11.2022 – 02.12.2022 ning kostja suhtles selle kolme päeva jooksul telefoni teel erinevate tundmatute isikutega (Google töötaja, „xxxx“ xxxx Pangast, politsei töötaja) väidetava pettuse tõkestamise osas ning kelle juhiste kohaselt pidi ta paigaldama enda arvutisse programmi AnyDesk ning seejärel andma oma PINkoodid. Kostja selgitas, et vesteldes mitme päeva vältel tundmatute meeste ja naisega („xxxx“), uskus ta, et koostöö nendega on vajalik just nimelt pettuse ärahoidmiseks. Kostja nimel avati ka täiendav pangakonto xxxx Pangas, millest kostja sai alles hiljem teada. Kostja selgitas ja tõendas, et tema nimel võeti vahemikus 30.11.2022 – 02.12.2022 mitmest erinevast asutusest laenu, laenud kanti küll esialgu kostja kontole, kuid samal päeval liikus raha edasi kostja tahteavalduseta kostjale tundmatule isikule (s.o xxxx arvelduskontole ja kostja nimele tehtud uuele SEB Panga arvelduskontole, millelt kanti raha samuti edasi xxxx AB-le), mistõttu ei saa ka kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja oleks laenuandja arvelt alusetult rikastunud. Kriminaalmenetluse toimiku materjalid ning kostja pangakonto väljavõtted (dtl 159) kinnitavad kostja väiteid tema suhtes pettuse toimepanemise kohta. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud samas isikut, keda oleks alus kahtlustada selle kelmuse toimepanemises (kriminaalmenetluse lõpetamise määruses viide KrMS § 2001 lg 1, dtl 247).
16.Kriminaalmenetluse käigus on tehtud 07.12.2022 nõudekiri mh ka xxxx AS-ile (dtl 185), millele laenuandja vastas 12.12.2022 (dtl 187). xxxx AS-i vastusest Politseija Piirivalveametile nähtub, et vaidlusalune leping sõlmiti 30.11.2022, IP-aadressilt xxxx (dtl 187). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et nimetatud IP-aadress asus xxxx (dtl 189), kostja elukoht (ja eelduslikult ka tema arvuti asukoht) on xxxx.
17.Kohus ei nõustu hagejaga, et kuivõrd pettuse käigus pidi ka kostja ise petturite juhendamisel mitmeid toiminguid tegema (mh paigaldama AnyDesk programmi ja sisestama/ edastama PIN-koode), siis pidi ta aru saama, et sõlmib enda nimel lepingu laenuandjaga. Kostja laadis alla kaughaldusprogrammi AnyDesk ja sisestas PIN-koodid tema suhtes kasutatud pettuse tõttu. Teave telefonipettuste võimalikkuse kohta on laialt levinud ning erinevad ametiasutused teevad aktiivselt selles osas teavitustööd. Sellele vaatamata suudavad petturid osavalt luua ohvritele väära ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kasutades seejuures ära petturite ohvriks langemise ennetamiseks kasutatavaid võtteid ja ennetusmeetodeid, ning mõjutada ohvreid tegema endale kahjulikke toiminguid. Kostja on menetluses veenvalt tõendanud, et temalt on tehingu tegemiseks vajalikud PIN-koodid saadud pettuse teel ja isikusamasuse tuvastamise ajal oli ta pettuse mõju all. Kostja ei esitanud teadlikult laenutaotlust ning omas kogu olukorrast väärarusaama. Kostja uskus, et oma tegevusega aitab ta tuvastada tegelikud petturid, kes soovivad kostja nimel laenu võtta ja raha endale saada.
18.Kuna kohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et kostjalt saadi lepingu sõlmimiseks vajalikud PIN-koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega puudus kostjal tahe ka kolmanda isiku volitamiseks tema nimel xxxx AS-ilt laenu
võtma. Järelikult ei ole põhjendatud praegusel juhul lugeda laenuleping xxxx AS-i ja kostja vahel sõlmituks ka esindaja vahendusel. Hageja on seega asunud põhjendamatule järeldusele, et koodid on kostja valdusest välja läinud kostja tahte kohaselt (hoolsuskohustust rikkudes). Asjaolu, kas laenuandja pidi aru saama, et kostjana esineb kolmas isik, keda kostja ei olnud volitanud, ei oma kostja tahte kindlakstegemisel tähtsust. Seega on kostja käesolevas asjas oma tõendamiskoormise täitnud ning tõendanud, et temalt peteti koodid välja ja xxxx AS-iga sõlmis lepingu keegi teine. Kuivõrd kostja ei ole laenulepingut sõlminud, ei ole tal ka kohustust lepingut täita. Kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kostja ei pea tühist tehingut täitma.
Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
Kuivõrd hagi jääb eeltoodud asjaolude ja tõendite alusel rahuldamata, ei pea kohus menetluse ökonoomiat arvestades vajalikuks hinnata muid asjaolusid ja tõendeid (mis seonduvad nt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, lepingu ülesütlemise kehtivuse jmt asjaoludega). Menetluskulud
20.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja pöördus kohtusse uskudes, et leping kehtib. Krediidiandjat oli kriminaalasjast teavitatud juba kriminaalmenetluse käigus 2022 detsembri alguses (leping sõlmiti 30.11.2022), s.o enne nõude loovutamist hagejale.
21.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Angelina Abol Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.