Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1-26-4891 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Carl-Ville Tiksi süüdistatakse selles, et tema, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, omandas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, seni tuvastamata kohast ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, s.o kokku 2,029 grammi. Carl-Ville Tiks valdas ja hoidis ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiini XXXXX korteris kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 06.11.2025 kell 13.50, mil läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: - seljakotis olnud õlakotist sinist värvi kummikinda sisse pakitud kollaka värvusega pulber massiga 9,36 grammi, mis sisaldab 13% amfetamiini, s.o 1,22 grammi amfetamiini; - musta-valge värvusega kaitsemaski seest valkjas pulber massiga 0,21 grammi, mis sisaldab 4,3% amfetamiini, s.o 0,0090 g amfetamiini; - seljakotis olevast õlekotist valkja värvusega pulber kogumassiga 9,87 grammi, mis sisaldab 8,1% amfetamiini, s.o 0,80 grammi amfetamiini. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele isikule joobe tekitamiseks piisav kogus on 1,3 grammi amfetamiini. Carl-Ville Tiksi poolt käideldud 2,029 grammist amfetamiinist piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 16 inimesele. Sellise tegevusega pani Carl-Ville Tiks toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mille hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust ning milline jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Carl-Ville Tiks ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

1-26-4891 katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub KarS § 75 lg 1 p 1-6 käitumiskontrollile ja täidab KarS § 75 lg 2 p 21 kohustust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav ei ole end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Carl-Ville Tiksilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2365 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulu 2100 eurot ja 804 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 223,20 eurot, kokku 5492,20 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Asitõendite ja konfiskeerimise osas on seisukoht võetud kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Politsei- ja Piirivalveametile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.