Otsuse tegemise kuupäev, koht 30. juuni 2026, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number
1-26-801
Kohtukoosseis
Eesistuja Markus Kärner, liikmed Pavel Gontšarov ja Andres Parmas
Kohtuasi
Aleksei Ivanovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend ja Pärnu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsus lühimenetluses menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Aleksei Ivanov, apellatsioon
Süüdistatav
Aleksei Ivanov isikukood: 38811010375; elukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; 6 kehtivat kriminaalkaristust. Vahistatud alates 14.01.2026..
Kaitsja
Vandeadvokaat Dmitri Školjar
Prokurör
Abiprokurör Jan Aasma
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsus osaliselt, s.o osas, millega Aleksei Ivanovilt konfiskeeriti 6 tervet ja 1 poolik lilla tablett, mis sisaldasid alprasolaami.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tagastada Aleksei Ivanovile 6 tervet ja 1 poolik lilla tablett, mis sisaldasid alprasolaami
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Pärnu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsusega tunnistati Aleksei Ivanov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses. Lõplikuks liitkaristuseks, arvestades ka lühimenetluse tõttu karistuse vähendamist kolmandiku võrra, jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega loetakse alates vahistamisest, s.o 14. jaanuarist 2026. Maakohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagid, otsustas menetluskulude küsimused ning mh konfiskeeris KarS § 191 alusel ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained (6 tervet ja 1 poolik lilla tablett massiga 0,84 g, mis sisaldas alprasolaami). Apellatsioon
2.Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav A. Ivanov, kes vaidlustab kolme asja. Esiteks palub ta tagastada tabletid, mis sisaldasid alprasolaami, sest tal oli nende tarbeks retsept. Teiseks palub ta jätta pool menetluskuludest, täpsemalt kaitsja tasust, riigi kanda, sest tal on osaline töövõimetus ning 12 kuuks määratud maksed käivad üle jõu, sest ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Kolmandaks palub ta end vangistusest tingimisi KarS §-de 73 ja 74 alusel vabastada, sest tal on sõltuvus ning tarvis oleks minna rehabilitatsioonikeskusesse. Samuti esitab süüdistatav tõendid selle kohta, et hakkas vanglas aktiivselt rehabilitatsiooniga tegelema, mh läbis programmid ja tegeles õppetööga. Ringkonnakohtu kirjalikud küsimused
3.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsiooni 16. juunil 2026 menetlusse. Apellatsioonile lisatud tõendid jättis ringkonnakohus vastu võtmata, sest asja lahendatakse lühimenetluses. Ringkonnakohus esitas prokuratuurile järgmised kirjalikud küsimused: 1) Kas Aleksei Ivanovile heideti ette alprasolaami ebaseaduslikku käitlemist ja kas kohus mõistis ta selles süüdi? 2) Kas kriminaalasjas kogutud tõendid võimaldavad järeldada, et Aleksei Ivanovil oli seaduslik alus alprasolaami käitlemiseks (vt I kd, tl-d 44-46)? 3) Kui vastus küsimusele 2 on jaa, siis kas kohtul oli õiguslik alus konfiskeerida tabletid, mis sisaldasid alprasolaami? 4) Kui kohtul sellist õiguslikku alust ei olnud, siis kas kohtuotsus tuleks selles osas tühistada ning otsustada need tabletid Aleksei Ivanovile tagastada? 2(5)
1-26-801 Prokuratuuri seisukoht
4.Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Karistuse mõistmisel on maakohus kõiki olulisi asjaolusid arvestanud ega ole materiaalõigust valesti kohaldanud. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude vähendamine, sest kohus on juba olulisel määral menetluskulusid vähendanud.
5.Vastuseks kohtu küsimustele selgitab prokuratuur, et alprasolaami ebaseaduslikku käitlemist süüdistatavale ette ei heidetud ja süüdi teda selles ei mõistetud. Kriminaalasjas kogutud tõendid võimaldavad järeldada, et süüdistataval oli seaduslik alus alprasolaami käitlemiseks märtsis 2024, mistõttu puudus kohtul õiguslik alus tablettide konfiskeerimiseks. Küll aga tuleks tablette siiski käsitleda kui asitõendeid ning need hävitada. Prokuröril puudub teadmine sellest, kas süüdistataval on tablettide tagastamise ajal seaduslik alus nende käitlemiseks. Ei saa eeldada, et isikule 2024. a määratud ravim on talle jätkuvalt määratud ka 2026. a. Need tabletid ei ole ka originaalpakendis, samuti tuleb silmas pidada, et tablettidel on säilivustähtaeg. Neist tablettidest ei ole teada rohkemat, kui et nad sisaldavad alprasolaami. Seega ei saa neid käsitada lihtsalt vallasasjana, mis tuleb tagastada. Nende tablettide kuritarvitamine võib ohustada tarvitaja elu ja tervist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata süüdistatavale mõistetud karistuse ning temalt välja mõistetud menetluskulude osas (I). Maakohtu otsus tühistatakse osas, millega süüdistatavalt konfiskeeriti alprasolaami sisaldavad tabletid. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tagastab need tabletid süüdistatavale (II). Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (I) Karistus ja menetluskulud
7.Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebus ses osas ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus jäi süüdistatavat karistusest tingimisi vabastamata jättes talle seadusega lubatud kaalutlusõiguse piiresse. Eelneva vangistuse käigus tehtud edusammud on kiiduväärt, ent ei väära seda, et süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kandnud ning hoolimata ka varasematele katsetele rehabilitatsioonikeskustes end parandada (vt nt III kd tl-d 113-115), siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Niisiis ei esine erandlikke asjaolusid, mis viitaks sellele, et maakohus on süüdistatavat karistusest tingimisi vabastamata jättes materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Süüdistatava apellatsioon karistuse osas jääb rahuldamata.
8.Apellant taotleb kaitsjale makstud tasu pooles ulatuses riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus ei näe siingi põhjust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkumiseks. Maakohus teostas KrMS § 180 lg-st 3 tulenevat kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning jättis poole sundrahast ning ekspertiisi kulust riigi kanda. Süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud võimaldas maakohus tasuda ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus möönab, et süüdistatava väljavaade menetluskulude õigeaegseks tasumiseks ei pruugi olla suur, ent kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et maakohtu otsustus menetluskulude osas oleks ilmselt ebaproportsionaalne. Ka ei viidata kaebuses tõenditele, millest nähtuks täpsemalt süüdistatava varaline seis (selliste asjaolude tõendamise kohustuse kohta vt nt RKKK 24.07.2020, 1-16-9323/410, p 24). Süüdistatav viitab küll 3(5)
1-26-801 osalisele töövõimele, ent kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et see välistaks täielikult sissetuleku teenimise. Vastupidi, kriminaalasja materjalid viitavad sellele, et töötasu teenimise võimalus on süüdistataval säilinud (vt nt III kd tl-d 144-153). Ka ei välista tulu teenimise võimalust ainuüksi see, et süüdimõistetu viibib vanglas (vt RKKK 09.12.2013, 3-1-1-109-13, p 9). Mõistetavalt tekitab menetluskulude hüvitamise kohustus seda rohkem raskusi, mida kehvem varaline seis süüdimõistetul on, ent ka riik ei pea kergekäeliselt menetluskulude sissenõudmisest loobuma. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioon menetluskulude osas rahuldamata.
9.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ka siis, kui maakohtu otsus sel kujul jõustub, on süüdimõistetul, kui ta ei suuda määratud tähtaja jooksul kõiki menetluskulusid tasuda, võimalik taotleda täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist KrMS §-de 423 ja 424 koosmõjus. Juhul, kui menetluskulude nõue jõuab kohtutäiturini, võimaldab täiendavat paindlikkust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45. Lisaks välistavad TMS §-des 66-68 ja 131-132 ette nähtud piirangud võimaluse pöörata täitemenetluses sissenõue - sh menetluskulude hüvitise sissenõue - võlgniku varale, mis on hädatarvilik tema enda ja tema ülalpeetavate põhivajaduste rahuldamiseks (vt ka RKKK 20.06.2022, 1-20-6745/88, p 71). (II) Tablettide konfiskeerimine
10.Maakohus konfiskeeris süüdistatavalt KarS § 191 alusel alprasolaami sisaldavad tabletid. KarS § 191 kohustab mh konfiskeerima KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. Süüdistatav mõisteti küll süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o viidatud jaos sätestatud süüteo eest, kuid alprasolaami ebaseaduslikku käitlemist talle ette ei heidetud ning selles ei tunnistanud teda süüdi ka kohus. Järelikult ei ole tegemist KarS § 184 lg 2 p-s 2 nimetatud süüteo vahetu objektiga ning neid tablette ei saanud sel alusel konfiskeerida.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka ühtki muud alust nende tablettide konfiskeerimiseks.
12.Seda, et alprasolaami käitlemiseks oli süüdistataval retsept kinnitab kriminaalasja materjalidele lisatud terviseportaali väljavõte, mille järgi on süüdistatavale välja kirjutatud retsept Xanaxile, mille toimeaineks on 1 mg alprasolaami (I kd, tl-d 44-46). Süüdistatavalt ära võetud lillakatel tablettidel, mis sisaldasid alprasolaami, oli logo „UPJOHN 90“ (I kd, tl 53). Selle kohta, kuidas näevad välja 1 mg Xanax tabletid, saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest KrMS § 60 lg 3 mõttes. Nimelt nähtub ravimiregistrist avalikult kättesaadava XANAX 1 mg tablettide infolehelt, et tablett näeb välja järgmiselt: „Piklik kumer kahvatulilla poolitusjoonega tablett mõõtudega 9,0 mm x 5,5 mm ja märgistusega „Upjohn 90“.1 Niisiis on võimalik järeldada, et ehkki süüdistatavalt ära võetud tabletid sisaldasid narkootilist ja psühhotroopset ainet, käitles ta seda ainet retsepti alusel, s.o seaduslikult.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asitõendi tagastamisel oluline see, kas süüdistataval on tagastamise hetkel kehtiv retsept või mitte. Juhul kui narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldav ravim on omandatud seaduslikult, ei muutu selle valdus ravimit tarvitamata jättes ebaseaduslikuks. Seaduslikult omandatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldava ravimi äratarvitamiseks, tagastamiseks või hävitamiseks ravimi omanikul kohustust ei ole (RKKK 04.10.2013, 3-1-1-72-13, p 12). Järelikult on süüdistatav endiselt kõnesolevate tablettide seaduslik valdaja. Ilma konfiskeerimisotsust tegemata, või süüdistatava
1-26-801 nõusolekuta, ei ole alust neid tablette KrMS § 126 lg 3 ega NPALS § 7 lg-s 3 nimetatud alusel riigi omandisse pöörata ega ekspertiisiasutusele üle anda (vt ka RKKK 27.09.2022, 1-21-7336/33, p 26 ja 02.12.2015, 3-1-1-103-15, p 9).
14.Asjaolu, et tablettide kuritarvitamine võib olla süüdistatavale ohtlik, ei väära samuti tablettide tagastamist. Süüdimõistetu on teovõimeline ning see, kas ja kuidas ta enese tervist kahjustab, on tema enda otsus. Kolleegiumil puudub ka põhjus arvata, et süüdistatav võiks enda tarbeks omandatud tablettidega hakata ohustama teisi. Niisiis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka tablettide üleandmist korrakaitseorganile, kes saaks kaaluda vallasasja hoiulevõtmist ohu tõrjumiseks KorS §-s 52 sätestatud alustel.
15.Eeltoodut silmas pidades kohaldas maakohus alprasolaami sisaldavaid tablette konfiskeerides ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tühistab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse KrMS § 338 p 2 alusel. KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 6 alusel teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tagastab süüdistatavale 6 tervet ja 1 pooliku lilla tableti, mis sisaldasid alprasolaami. Selles osas süüdistatava apellatsioon rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.