Hageja: Coop Pank AS (registrikood 10237832; asukoht Maakri tn 30, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145 Harju maakond), volitatud esindaja Hedit Kalmiste (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt X hageja Coop Pank AS kasuks väikelaenulepingust L467497 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
3.Käesoleva otsuse p-s 2 märgitud põhiosa osamakse tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb kostjal Xil tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Coop Pank AS nõue mõista kostjalt Xilt välja põhivõlg 4319,23 eurot, intress 1174,82 eurot, haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1819,81 eurot.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
2-25-2444 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista väikelaenulepingust L467497 tulenev võlgnevus 13 489,34 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 10 488,71 eurot, intressivõlgnevus 1174,82 eurot, viivise võlgnevus 1819,81 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses määras (0,0667% päevas) põhisummalt 10 488,71 eurot alates 14.02.2025.
2.Hagi kohaselt Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 20.11.2022 väikelaenulepingu nr L467497, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 11 500 eurot, intressiga 28,9% aastas ja tagasimakse tähtajaga 15.11.2030. Kostja tasus lepingust tulenevaid makseid pidevalt hilinemisega ja/või ebapiisavates summades, kuid püsiv võlgnevus tekkis alates 15.02.2024 osamaksest. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, andis hageja 30.04.2024 kostjale tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 23.05.2024. Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, mistõttu ütles hageja 30.05.2024 kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles.
3.Kostja esitas hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu 11 500 eurot, tööandjaks märkis XXX OÜ, sissetulekuks 1200 eurot kuus ja igakuiseks finantskohustuseks 50 eurot. Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. Kostjal oli taotlemise hetkel kehtiv juhiluba kehtivusega kuni 10.02.2028 ja elamisloakaart nr PB1008398 kehtivusega kuni 02.03.2023. Krediidiinfo andmebaasist päriti kostja krediidiskoori ning selgitati välja, et aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid polnud. Taust.ee andmebaasist päriti infot kostja võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et kehtivad võlgnevused puuduvad. Eesti Maksuja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta. Kostjal oli kehtiv tööleping XXX OÜ-ga alates 18.11.2021. Sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks küsis hageja kostjalt konto väljavõtteid, mille analüüsist selgus, et kostja regulaarseks sissetulekuks on töötasu XXX OÜ-lt. Kuue kuu keskmine sissetulek oli 1302,31 eurot. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal on igakuiseid regulaarseid finantskohustusi teiste krediidiandjate ees kogusummas 323,38 euro eest. Eeltoodud andmetest lähtuvalt leidis hageja, et maksimaalne laenusumma kostjale saab olla 15 000 eurot ja igakuine tagasimakse 328 eurot. Hageja tegi vastavalt kostja taotlusele positiivse krediidiotsuse summale 11 500 eurot, perioodiga 96 kuud, igakuise tagasimaksega 309,13 eurot.
4.Kuivõrd laenu väljastamisel arvesse võetud kostja keskmine kuine sissetulek oli 1302,31 eurot, oli kostjale lubatud maksimaalseks laenu teenindamise määraks 50% (ehk 651,15 eurot) ning majapidamis- ja ülalpeetavate kuludeks 40% sissetulekust (ehk 520,92 eurot). Kohtu põhjendused
5.Kostja sai 08.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 08.12.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku
2-25-2444 vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 20.11.2022 väikelaenulepingu nr L467497, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 11 500 eurot, intressiga 28,9% aastas, krediidi kulukuse määraga aastas 34,33% ja tagasimakse tähtajaga 15.11.2030 (dtl 10-22). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Hageja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.
7.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%= 48,9%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 34,33% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.Hageja saatis 30.04.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 34). 30.05.2024 saatis hageja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta (dtl 35). Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu
2-25-2444 sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
11.Kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagi kohaselt jäi kostjale pärast kõigi laenukohustuste (eelnevalt võetud laenud + uus laenukohustus) tasumist kätte 669,80 eurot (1302,31 eurot - 323,38 euro - 309,13 eurot). Kohtule ei nähtu, et hageja oleks kogunud andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Samuti ei teinud hageja kindlaks kostja tegelike majapidamiskulude suurust. Olukorras, kus hagejal eelnimetatud andmed puudusid, ei saanud hageja vaikimisi rakendada üldkohaldatavat määra ja eeldada, et summast 669,80 eurot piisab kostja ja tema võimalike ülalpeetavate majapidamis- ja igapäevaste kulude katteks (st kulud eluasemele, kommunaalkulud, igapäevased kulud toidule, transpordile jmt). Arvestades laenusumma ulatust, kostja sissetulekut, eelnevaid finantskohustusti ja puuduvaid andmeid kostja tegelike majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta, ei saanud hagejal tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6). Kohus loeb tuvastatus, et hageja rikkus kostjaga laenulepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
13.Hageja 28.10.2025 ümberarvestuse kohaselt kostja on tasunud lepingu alusel hagejale kokku 5100,52 eurot. Hageja ei ole ümberarvesatud nõudele intressi arvestanud. Hageja arvestas kõik tagasimaksed summas 5100,52 eurot põhiosa katteks ning seega on kostja tasumata põhivõla jäägiks 6399,48 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks, on kostja uue maksegraafiku alusel tasunud täielikult ära 42 osamakset (periood 15.12.2022 – 15.05.2026) ning osaliselt 43nda osamakse (maksetähtpäev 15.06.2026) summas 69,34 eurot (tasuda jääb 50,45 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.05.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. TsMS § 369 järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et viimane reaalne makse lepingu alusel laekus kostjalt 30.06.2024, kostja ei ole hageja korduvatele meeldetuletustele reageerinud ega näidanud üles huvi lepingust tuleneva algse võlgnevuse tasumiseks ega kokkuleppe saavutamiseks, võib eeldada, et kostja ei tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt. Seega tugineb hageja alternatiivselt osamaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele, st esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt alates nõude sissenõutavaks
2-25-2444 muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Hagile lisatud laenulepingu p 3.2 kohaselt laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha lepingutasu (dtl 12). Laenulepingu kohaselt oli lepingutasu 230 eurot (dtl 11). Laenu väljamaksmine summas 11270 eurot nähtub ka hagile lisatud laenumaksete aruandest (dtl 31). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on kostja saanud seega laenu 11270 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud laenulepingu täitmiseks kokku 5100,52 eurot. Hagile lisatud lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et igakuiste osamaksete arv on 96 (dtl 11). Arvestades laenusummat ja igakuiste osamaksete arvu oleks ümberarvestuse kohaselt igakuise osamakse summa 117,40 eurot (11270 : 96). Seega on kohtu poolt parandatud ümberarvestuse kohaselt kostja tasunud täielikult ära 43 osamakset summas 5048,20 eurot ja osaliselt 44 osamakse (15.07.2026) summas 52,32 eurot. Seega ei ole kostjal käesoleva otsuse seisuga hageja ees põhiosa võlgnevust tekkinud.
15.Hageja taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole kahe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse alates 15.07.2026 ja hageja poolt uuesti määratud põhiosamaksed vastavalt nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras põhiosa summadelt, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise lepingujärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 46% ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hageja poolt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
17.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.