Harju Maakohtu menetluses on OÜ GS Core (hageja) hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (laenuandja) ja kostja 30.03.2021 väikelaenulepingu nr L317951, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot (edaspidi laenuleping). Hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks xxx, Harju maakond.
2.Kohus selgitas hagejale 30.04.2026 saadetud kohtunõudes, et hagiavalduses viidatud aadress ei kajastu rahvastikuregistris kostja elukohana. Kohtu hinnangul on rahvastikuregistri andmed andnud piisava kindluse järeldamaks, et kostja elukoht on Soomes. Kohus palus hagejal selgitada asja kohtualluvuse valikut.
2-22-141977
3.Hageja selgitas kohtule 18.05.2026 esitatud seisukohas, et lähtub kohtualluvuse osas laenulepingu punktist 15.5, mille kohaselt laenuandjal on õigus esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule või laenusaaja senise elukoha või tema vara asukoha järgsele kohtule, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Kohtul tuleb avaldust saades kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda, kas just see Eesti kohus, kuhu avaldus esitati, on riigisisese kohtualluvuse sätete järgi pädev asja lahendama (vt RKTKm 16.03.2016, 3-2-1-1-16, p 12).
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 p 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012.
7.Rahvusvaheline kohtualluvus tarbijalepingute puhul määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus (EL) nr 1215/2012) lähtuvalt. Kuivõrd hageja nõue tuleneb tarbijalepingust, mis vastab määruse (EL) nr 1215/2012 art 17 lg 1 p-s a) viidatule, tuleb kohtualluvus kindlaks määrata art 18 lg 2 alusel. Viidatud sättest tuleneb, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse (EL) nr 1215/2012 art 62 lg 1 sätestab, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
8.Kohus tuvastas, et kostja elukohaks on alates 06.02.2023 märgitud Soome, Helsinki, xxx (dtl 154). Sama aadress nähtub alates 06.02.2023 ka Soome rahvastikuregistrist (dtl 166). Eesti rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukohaks märgitud xxx, Soome (alates 15.06.2026 ja enne seda oli kostjal teised elukohad ka Soomes alates 06.02.2023. Maksekäsu kiirmenetluse 10.01.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-141977 nähtuvalt ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Kostja ema kinnitas 04.01.2023, et kostja on Soomes (dtl 1). Kostja tütar kinnitas 05.01.2023, et kostja ei ela enam aadressil xxx, kuna viibib Soomes (dtl 1). Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti andmebaasist sai kostja Eestis viimati tulu 2021. aastal (dtl 149). Kohtu hinnangul viitavad eelnevalt nimetatud andmed koostoimes üheselt sellele, et kostja on asunud elama alaliselt Soome ning seega on kostja elukohaks TsMS § 14 lg 1 mõttes Soomes.
9.Määruse (EL) nr 1215/2012 art 62 lg 2 sätestab, et kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Arvestades
2(4)
2-22-141977 Soomes kehtivat koduvallaseaduse (kotikuntalaki) § 2, § 4 lg-t 3 (Kotikuntalaki | 201/1994 | Lainsäädäntö | Finlex) on kostja alaline elukoht ka sealse õiguse järgi Soomes.
10.Kuna kostja elukoht asub Soomes, puudub praegusel juhul alus asja menetlemiseks Eesti kohtus ka tulenevalt Euroopa Kohtu suunistest (vt EKo 17.11.2011, C -327/10, p-d 39–47; RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179,14, p 13). Kohus jätab sel juhul hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna kohus ei ole pädev seda lahendama (seda sätet tuleb kohaldada ka juhtudele, kui asi ei allu Eesti kohtule, vt V. Kõve, I. Järvekülg. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, § 423 komm 3.2.14).
11.Määruse (EL) nr 1215/2012 art 19 kohaselt võib kohtualluvuse sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket (p 1)), mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes (p 2)), või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega (p 3)). Asja materjalidest ei nähtu, et esineks määruse (EL) nr 1215/2012 art-st 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest.
11.1.Hageja tugineb kohtule 18.05.2026 esitatud seisukohas, et asi allub Harju Maakohtule lähtudes laenulepingust. Kohus tuvastas, et laenulepingu lahutamatuks lisaks on üldtingimused, mille punkti 15.5 on laenuandjal õigus esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule või laenusaaja senise elukoha või tema vara asukoha järgsele kohtule, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (dtl 35).
11.2.Kohtu hinnangul on pooltevahelise laenulepingu üldtingimused, sh ülalviidatud kohtualluvuse kokkulepe (punkt 15.5) käsitletavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 tähenduses tüüptingimustena, mis on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud poolte laenulepingu osaks. Kohus leiab, et laenulepingu tingimuste punktis 15.5 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine vastuolu tõttu TsMS §-s 104 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Seega ei ole kokkulepe määruse (EL) nr 1215/2012 art 19 p 3 järgi pooltele siduv.
11.3.Kohus märgib, et kohtualluvuse kokkulepe tarbijakrediidilepingus tüüptingimusena saab olla riigisisese õiguse järgi kehtiv üksnes juhul, kui see on selge ja arusaadav ning vastab TsMS § 104 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimustele. Praegusel juhul ei saa kohtualluvuse kokkuleppe olla kehtiv TsMS § 104 lg 1 järgi, kuna nimetatud säte eeldab kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimist olukorras, kus vaidlus on seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kohtualluvuse kokkulepet ei sõlmitud pärast vaidluse tekkimist (TsMS § 104 lg 3 p 1), kuna see sisaldub laenulepingu tingimustes. Seega tuleb kontrollida, kas kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.
11.4.Praegusel juhul ei vasta kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste punkt 15.5 TsMS § 104 lg 3 p 2 nõuetele. Esiteks on viidatud punktis kokku lepitud kohtualluvus Harju Maakohtu kasuks, täpsustamata, milliseks konkreetseks TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestatud juhuks on kohtualluvus kokku lepitud. Seetõttu on kohtualluvuse kokkuleppe Harju Maakohtu kasuks tühine TsMS § 106 lg 1 järgi. Teiseks on kokku lepitud kohtualluvus laenusaaja viimase teadaoleva elukoha (senise elukoha) või vara asukoha järgi juhul, kui laenusaaja asub pärast
3(4)
2-22-141977 lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selline kokkuleppe tüüptingimusena ei ole selge ja arusaadav, sest see ei ole lepitud kokku konkreetse kohtu ega liikmesriigi kasuks ning territoriaalselt pädev kohus ei ole enne vaidluse tekkimist pooltele ettenähtav. Kohus märgib, et kuna üldtingimuste punkt 15.5 on tüüptingimus, ei tohi seda tõlgendada tarbija kahjuks, andes sellele kehtiva sisu (VÕS § 39 lg 1 teine lause ja lg 2). Seega on laenulepingu üldtingimuste punkt 15.5 tervikuna tühine VÕS § 106 lg 1 p 1 alusel, sest see ei vasta TsMS § 104 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
12.Kuna tarbijakrediidivaidlus ei allu erandlikult ega kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt Eesti kohtule ja võlgnik pole kohtusse ilmunud (määruse (EL) nr 1215/2012 art 26 mõttes), ning valikulisele kohtualluvusele tuginemine ei ole lubatav, saab määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt Eesti kohus vaidlust lahenda üksnes juhul, kui tarbijast kostja elab Eestis määruse (EL) nr 1215/2012 art 62 mõttes (vt ka määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2).
13.Kostja ei ela Eestis. Kostja elab Soomes. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. Menetluskulud
14.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad (kostja pole menetluses osalenud).
15.Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.