OÜ GS Core hagi K.Z xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1099,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood lepinguline esindaja Alar Liivamägi
16183586),
Kostja K.Z (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagi K.Z xxx (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista K.Z xxx OÜ GS Core kasuks 916,91 eurot, sealhulgas põhinõue 766,38 eurot ja viivis 150,53 eurot.
3.Välja mõista K.Z xxx OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude (766,38 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi K.Z xxx vastu 112,37 euro väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõue 107,52 eurot ja sissenõudmiskulu nõue 4,85 eurot.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud 90% ulatuses K.Z xxx kanda ja 10% ulatuses OÜ GS Core kanda.
6.Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista K.Z xxx OÜ GS Core kasuks menetluskulud 252 eurot, s.o riigilõiv.
8.Välja mõista K.Z xxx OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 252 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 13.02.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.Z xxx (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 25.03.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 766,38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 258,05 eurot ja sissenõudmiskulud 4,85 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.03.2025 põhinõudelt 766,38 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja M. N. (laenusaaja) 08.08.2021 järelmaksulepingu nr 8953322, mille alusel anti kauba ostuks laenu 799,70 eurot. Intressimäär oli 24,99% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Lepingu haldustasu oli 0,99 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr oli 27,99% aastas. Viivisemäär oli 24,99% aastas. Laenusaaja pidi tasuma igakuised maksed iga kuu 10. kuupäevaks 24 kuu jooksul. Laenusaaja tasus 13.09.2021 33,32 eurot, kuid jäi alates 10.10.2021 maksetega viivitusse. Laenuandja saatis 08.01.2022 ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 23.01.2022. Nõue loovutati hagejale. Hageja arvestab viivist põhinõudelt seadusjärgses määras perioodil 25.01.2022– 25.03.2025 kokku 258,05 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulud 4,85 eurot (01.02.2022 saadetud tasuline meeldetuletuskiri). Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tagajärgi arvestades: lepingulisi kõrvalnõudeid (intress, tasud) ei nõuta, nõutakse üksnes põhivõlga ja seadusjärgset viivist. Laenusaaja M. N. suri xxxxxxxxxx, tema pärijaks on kostja. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuna aegumine peatus TsÜS § 166 lg 1 alusel ajavahemikul xxxxxxxxxx– 14.11.2023. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 13.02.2025. Lisaks tugineb hageja sellele, et aegumine katkes ja algas uuesti, sest laenusaaja tunnustas nõuet 19.07.2022, kui avaldas soovi võla osamaksetega tasumiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud. Kostja algatas notari juures pärimismenetluse 14.11.2023. 2 (8)
Inventuuri ei tehtud. Pärimistunnistus anti välja 15.12.2023. Kostja väitel ei esinenud hageja pärimismenetluses ega esitanud seal võlanõuet ning hageja võttis pärijaga ühendust alles pea aasta pärast surma ja alles pärast pärimismenetluse algatamist. M. N. tegi makse 13.09.2021. Kolmeaastase aegumistähtaja arvestamisel lõppes nõue 13.09.2024. Selleks kuupäevaks ei olnud hageja kostjaga veel ühendust võtnud. Kostja leiab, et puuduvad alused aegumise peatumiseks või katkemiseks, mistõttu on põhinõue aegunud ning koos sellega ka kõik kõrvalnõuded.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. PärS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandvara, mille moodustab pärandajale kuulunud õiguste ja kohustuste kogum tervikuna, läheb pärandaja surma korral automaatselt pärijale üle. Laenusaaja M. N. suri xxxxxxxxxx. Seega läks pärand koos pärandaja õiguste ja kohustustega pärijale üle xxxxxxxxxx. Hageja on tõendanud, et M. N. pärijaks on kostja (dtl 54). Eeltoodust tulenevalt saab hageja esitada hagi kostja vastu.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, , p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja M. N. (laenusaaja) vahel 08.08.2021 sõlmitud järelmaksulepingu nr 8953322 (dtl 44–45). Leping on 3 (8)
M. N. poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai laenusaaja kauba ostmiseks laenu summas 799,70 eurot. Laenusaaja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu 0,99 eurot kuus. Laenusaaja kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
8.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, , p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, , p-d 14-15). Lepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 27,99% aastas. Intressimäär oli 24,99% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Lepingu haldustasu oli 0,99 eurot kuus. Laen tuli tagastada 24 osamaksega (dtl 44). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 08.08.2021 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 31,17%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
9.Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas krediidiandja on järginud laenusaajaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr , p-d 13 ja 17). VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Hageja on hagis avaldanud, et tal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi nõuded. Seetõttu tuvastab kohus, et krediidiandja ei ole järginud laenusaajaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud 4 (8)
vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr , p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
11.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenusaaja pidi tasuma igakuised maksed iga kuu 10. kuupäevaks 24 kuu jooksul. Laenusaaja tasus 13.09.2021 33,32 eurot, kuid jäi alates 10.10.2021 maksetega viivitusse. Laenuandja saatis 08.01.2022 ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu üles 23.01.2022 (dtl 48, 49). Kohus märgib, et kuna kohustuste täitmiseks määratud tähtpäev (22.01.2022) sattus puhkepäevale, siis TsÜS § 136 lg 8 kohaselt loeti kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks 24.01.2022. Seega sai kõige varem lepingut üles öelda 25.01.2022. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 23.01.2022. Arvestades VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 8 on ülesütlemine tühine. Leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o 11.08.2023. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks laenusaaja kohustus tagastada krediidi põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenusaaja tasus 33,32 eurot, mis on arvestatud laenu põhiosa katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista laenu põhiosa 766,38 eurot. Hageja põhivõla nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 766,38 eurot.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 25.01.2022–25.03.2025 eest kokku 258,05 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.03.2025 põhinõudelt 766,38 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5 (8)
Arvestades, et leping ei lõppenud ülesütlemisega, vaid leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o 11.08.2023, siis on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt, s.o perioodi eest 11.08.2023–25.03.2025 eest kokku 150,53 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (766,38 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 107,52 euro ulatuses.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 4,85 eurot. Arvestades, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, siis ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
14.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Kuna laenuleping nägi ette võla tasumise maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena, tuleb iga osamakse aegumist hinnata eraldi. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse suhtes ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil vastav nõue muutus sissenõutavaks. Laenusaaja tasus laenuandjale 13.09.2021 ühe osamakse, kuid seejärel rohkem makseid ei teinud. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine muu hulgas seisneda osalises tasumises või muus võla olemasolu tunnustavas teos. Laenusaaja teatas 19.07.2022 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 74–75): „Olen teile saatnud palve maksegraafiku tegemiseks, sest nüüd sain tööle ja sooviks teha maksegraafiku. 75 EUR kuus ja maksta saaks iga kuu 11. kuupäeval.“ Lisaks nähtub kirjavahetusest, et hageja oli palunud märkida ülekande selgitusse numbri, mis vastab poolte vahel sõlmitud laenulepingu numbrile. Kohus leiab, et nimetatud ekirjast nähtub üheselt laenusaaja arusaam võla olemasolust ning soov see tasuda kokkulepitava maksegraafiku alusel. Seetõttu tunnustas laenusaaja 19.07.2022 hageja nõuet TsÜS § 158 lg 1 tähenduses, mille tulemusel aegumine katkes ja algas uuesti. TsÜS § 166 lg 1 kohaselt peatub pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine kuni pärija poolt pärandi vastuvõtmiseni. Laenusaaja suri xxxxxxxxxx, mistõttu peatus sellest kuupäevast ka nõude aegumine. Pärimistunnistus väljastati 15.12.2023, millest nähtub, et selleks ajaks oli pärija pärandi vastu võtnud ning aegumine jätkus. Arvestades, et aegumine oli enne peatumist kulgenud üksnes ajavahemikul 19.07.2022 kuni xxxxxxxxxx, ei olnud kolmeaastane aegumistähtaeg maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 13.02.2025 saabunud. Seega ei ole hageja nõuded aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
16.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.02.2025. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 13.02.2025. Hagi 6 (8)
esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal (13.02.2025) oli hagihinnaks 1099,92 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 992,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 90% ulatuses ning jättis rahuldamata 10% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
16.1.Hagilt hinnaga 1099,92 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 252 eurot.
16.2.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja viitab TsMS § 172 lg-le 9, mis sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja ka hageja andmekaitsespetsialist. Kohtul tekkis tsiviilasjas nr 2-22-150807 kahtlus, kas hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi on hageja töötaja, kes esindab hagejat töökohustusena. Seetõttu määras kohus hagejale eelnimetatud asjas tähtaja välja toomaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust ja esitama kohtule selle kohta tõendi. Hageja kohtule eeltoodud asjas vastust ega tõendeid ei esitanud. Hageja ei kõrvaldanud kahtlust selle kohta, et hageja lepinguline esindaja võib olla hageja töötaja. Seetõttu jätab kohus ka käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks uuesti määrata hageja esindajale tähtaega selgitamaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust. Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja endiselt ka hageja andmekaitsespetsialist. Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS § 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse maksekäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.
7 (8)
17.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
18.Kuna kostjal ei ole menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, siis kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.