Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.05.2026 Tallinna Halduskohtule kuni 11.06.2026 kehtinud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS v.r) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel taotluse anda luba Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi kodaniku X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
3-26-1480 PPA kontrollis 14.05.2026 Tallinna Sadama D-terminalis inimest, kes esitas oma isiku tõendamiseks Poola elamisloakaardi X (sünd. XX.XX.XXXX) nimele. PPA-l tekkis kahtlus dokumendi autentsuses ning asjaolude kontrollimiseks peeti isik kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Puudutatud isik selgitas 15.05.2026 PPA-le, et ta saabus Schengeni alale Valgevenest. Tema eesmärk oli jõuda Saksamaale ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku väitel maksis ta Valgevene õpilasviisa eest 3500 USA dollarit ja Valgevene-Leedu piiri ületamiseks 4000 USA dollarit. Kui PPA selgitas 15.05.2026 puudutatud isikule, et talle tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks, esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas seejärel puudutatud isiku kinni VRKS-i alusel. Praegu on isiku tuvastatud üksnes tema enda ütluste alusel. PPA-l ei ole olnud veel võimalust koguda täiendavaid tõendeid, sh ei saa praegu teha ametlikku päringut Etioopia ametiasutustele, kuna puudutatud isik taotles Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA peab kontrollima rahvusvahelise kaitse taotluses esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning vajalikud menetlustoimingud võtavad aega. Täiendavat väljaselgitamist vajavad puudutatud isiku kodumaalt lahkumise tegelikud põhjused ja muud rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud. Seni teadaoleva põhjal ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et vabaduses viibides ei oleks ta võimaliku negatiivse otsuse korral Eestist väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Puudutatud isik kuritarvitab varjupaigasüsteemi. Ta ületas ebaseaduslikult Valgevene-Leedu-Läti-Eesti piirid ning on selgitanud, et tal ei olnud plaani Eestisse tulla ega siia jääda. Ta pidi toimetatama autoga Eestisse, et sõita siit laevaga Soome ning sealt edasi Saksamaale. Ta esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes selleks, et vältida tagasisaatmist päritoluriiki. Tema tegelik eesmärk oli jõuda Eesti kaudu Saksamaale. Seega saab järeldada, et puudutatud isik planeeris teadlikult ebaseadusliku piiriületuse ning viis selle plaani ellu. Leebemad järelevalvemeetmed ei oleks põgenemise ohu tõttu tõhusad.
2.Puudutatud isik selgitas 16.05.2026 kohtuistungil, et nõustub taotlusega. Edasitoimetaja lubas ta viia alguses Soome ja siis Saksamaale. Ta saabus Eestisse, sest siin on vaba maa. Tal ei ole Eestis tuttavaid või sõpru. Ta ei taha naasta oma koduriiki.
3.Tallinna Halduskohus andis 16.05.2026 määrusega PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026. VRKS v.r § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise eeldused täidetud. Puudutatud isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha vajalikke menetlustoiminguid. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht (VRKS v.r § 36 1 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Ta saabus Eestisse ebaseaduslikult. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis või Leedus kui turvalistes riikides ning ei osanud kohtuistungil selgitada selle põhjusi. Tema tegelik eesmärk oli jõuda Soome kaudu Saksamaale. Seega saab järeldada, et vabaduses viibides võib ta hoiduda rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusest kõrvale ning liikuda ebaseaduslikult edasi Saksamaale. Ta on ka varem reisinud Schengeni alal võltsitud dokumendiga, kasutades selleks edasitoimetaja abi. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks põgenemisohu tõttu eesmärgipärane. Kuigi PPA on taotlenud isiku kinnipidamist ka VRKS v.r § 36 1 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, puudub vajadus täiendavalt analüüsida nende eelduste täidetust.
4.X esitas 05.06.2026 Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovis mh vaidlustada enda kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise. Ringkonnakohus andis 05.06.2026 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks 2(5)
3-26-1480 halduskohtumenetluses. Sama määrusega jättis kohus määruskaebuse käiguta ja kohustas riigi õigusabi osutajat esitama nõuetekohase määruskaebuse 10 päeva jooksul.
5.X esitas 11.06.2026 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada halduskohtu 16.05.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik kinnipidamiskeskusest või alternatiivselt asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega. Isik nõustus kohtuistungil enda kinnipidamisega lootuses, et kohus määrab ta elama nn avatud tsooni. Kui ilmnes, et kinnipidamine toimub sisuliselt vangla tingimustes, ei olnud puudutatud isik sellega enam rahul. Tema ainus rikkumine oli sisenemine Eestisse ilma kehtiva reisidokumendita. Ta ei ole ära teeninud elamist vangla tingimustes. Puudutatud isik soovib tutvuda Eesti kultuuri ja keelega, kuid vangla tingimustes on seda raske teha. Vähese inglise keele oskuse tõttu (puudutatud isik valdab tigrinja keelt) on tal ametnike selgitusi raske mõista. Kinnipidamiskeskuses ei ole lubatud pidevalt kasutada telefoni, mis on tõlkimiseks ja enda arusaadavaks tegemiseks hädavajalik. Kuna isik räägib tigrinja keeles, oli tal võimalik PPA taotletud meetmetest ja oma õigustest ning võimalustest aru saada alles 15.05.2026 vestlusel. Puudutatud isik arvas varem, et ta peaks rahvusvahelise kaitse taotluse esitama oma sihtriigis (Saksamaal). Seega ei ole tegemist varjupaigasüsteemi kuritarvitamisega. Kohus ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
6.HKMS § 207 lg 1 ls 2 kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
7.Kohtute infosüsteemi andmetel on halduskohtu 16.05.2026 määrus puudutatud isikule allkirja vastu kätte toimetatud samal päeval (dtl 47) ja selle tõlge 29.05.2026 (dtl 71). HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS ei sätesta erandit, et haldustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema siis, kui puudutatud isik on kätte saanud määruse tõlke. Seega tuli määruskaebus halduskohtu 16.05.2026 määruse peale esitada hiljemalt 01.06.2026. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule 05.06.2026 riigi õigusabi taotluse, mida ringkonnakohus tõlgendas (puudustega) määruskaebusena halduskohtu 16.05.2026 määruse peale. Seega on määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
8.Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kuigi määruskaebuses ja selle täienduses puudub selgelt sõnastatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks, pole ringkonnakohtul määruskaebuse sisu põhjal kahtlust, et puudutatud isik soovib määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamine on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi 16.05.2026 kohtuistungil selgitas kohus puudutatud isikule halduskohtu määruse edasikaebamise korda ja tähtaega, tuleb arvestada, et isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel puudub piisav teadmine Eesti õigussüsteemist ja määruskaebuse esitamise protsessist. Alles määruse tõlke kättesaamisel oli puudutatud isikul reaalne võimalus tutvuda selle põhjendustega temale arusaadavas keeles. Kuna puudutatud isik esitas määruskaebuse 7 päeva pärast määruse tõlke saamist, s.o 05.06.2026, ei ole ta kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud (HKMS § 71 lg 2). Tegemist on puudutatud isiku jaoks olulise küsimusega ja tähtaja ennistamine ei 3(5)
3-26-1480 kahjusta olulisi avalikke või kolmandate isikute huve. Seega on tähtaja ennistamine lubatav ja põhjendatud. II
Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
10.Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades kontrollida halduskohtu 16.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka VRKS § 108). Samas tuleb rõhutada, et kuigi halduskohus andis isiku kinnipidamiseks loa VRKS v.r alusel ja ringkonnakohus hindab loa andmise õiguspärasust samuti VRKS-i varasemast redaktsioonist lähtudes, peetakse isikut kinnipidamiskeskuses kinni siiski PPA otsusel ning jätkuv kinnipidamine peab alates 12.06.2026 vastama uue VRKS-i tingimustele. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab kehtiva VRKS § 65 lg-le 1, lg 2 p-le 2 ja lg 3 p-le 1 ning § 66 lg-tele 2 ja 7.
11.Puudutatud isiku kinnipidamine VRKS v.r § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 pga 6 oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega neid kõiki kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
12.VRKS v.r § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). Siinses asjas on PPA piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et rahvusvahelise kaitse menetlus on alles alanud ning puudutatud isik peab olema PPA-le kättesaadav intervjuuks jms isiklikku osalust nõudvateks toiminguteks.
13.VRKS v.r § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS v.r § 36 1 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on PPA-l teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
14.Puudutatud isiku põgenemise ohtu saab järeldada sellest, et ta kasutas Euroopasse jõudmiseks edasitoimetajate abi ja võltsitud dokumente. Puudutatud isik ütles 15.05.2026 PPA-le, et viskas oma passi Valgevenes metsa (dtl 16). Ta väitis, et tema eesmärk oli reisida Soome ja sealt edasi Saksamaale, et leida seal tööd. Kui PPA selgitas, et puudutatud isikule koostatakse lahkumisettekirjutus ja ta saadetakse tagasi Etioopiasse ning kohaldatakse sissesõidukeeldu Schengeni alale, siis ütles puudutatud isik, et ei taha oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda (dtl 18 ja 19). Seda kinnitas puudutatud isik ka 16.05.2026 kohtuistungil. Seega saab puudutatud isiku ütlustest ja hoiakutest järeldada, et tal ei olnud plaanis jääda Eestisse, vaid liikuda siit edasi. Tal ei ole Eestis sugulasi või tuttavaid, samuti ei nähtu muud seost Eestiga. Neil asjaoludel on tõenäoline, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. 4(5)
3-26-1480
15.Põgenemisohu tõttu ei ole VRKS v.r § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud ning see ei tagaks isiku kättesaadavust sama tõhusalt (vt ka Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).
16.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaks kuud on proportsionaalne. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Asjaolu, et puudutatud isik räägib üksnes tigrinja keelt ja selle tõttu on kinnipidamiskeskuse ametnikega suhtlemine keeruline, ei muuda tema kinnipidamist ebaproportsionaalseks. Määruskaebusest saab järeldada, et puudutatud isikul võimaldatakse kasutada enda arusaadavaks tegemiseks ja ametnike mõistmiseks tõlkeprogramme. Kui puudutatud isik ei ole rahul kinnipidamiskeskuse tingimustega, on tal võimalik esitada selle kohta eraldi kaebus halduskohtule.
17.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.05.2026 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.